TEXT 16

Texte

Tekst

evaṁ pravartitaṁ cakraṁ
nānuvartayatīha yaḥ
aghāyur indriyārāmo
moghaṁ pārtha sa jīvati

Synonyms

evam: ainsi; pravartitam: établi par les Védas; cakram: le cycle; na: ne pas; anuvartayati: adopte; iha: dans cette vie; yaḥ: celui qui; agha-āyuḥ: dont la vie est pleine de péchés; indriya-ārāmaḥ: satisfait du plaisir des sens; mogham: inutilement; pārtha: ô fils de Pṛthā (Arjuna); saḥ: il; jīvati: vit.

evam — niiviisi; pravartitam — „Vedades" kehtestatud; cakram — tsüklit; na — ei; anuvartayati — võtab omaks; iha — selles elus; yaḥ — see, kes; agha-āyuḥ — kelle elu on täis patte; indriya-ārāmaḥ — meeleliste naudingutega rahulduv; mogham — kasutult; pārtha — oo, Pṛthā poeg (Arjuna); saḥ — tema; jīvati — elab.

Translation

Mon cher Arjuna, l’être humain qui n’accomplit pas le cycle de yajñas établi par les Védas vit assurément dans le péché. Ne vivant que pour le plaisir des sens, son existence est vaine.

Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus „Vedade" poolt ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.

Purport

La philosophie « travailler dur et jouir des sens » est ici dénoncée par le Seigneur. Ceux qui désirent jouir de ce monde doivent absolument accomplir le cycle de yajñas cités précédemment. Sans quoi, ils mèneront une vie pleine de risques, s’enfonçant toujours plus dans le péché. Par la loi de la nature, la forme humaine a pour but spécifique la réalisation spirituelle, que ce soit par le karma-yoga, le jñāna-yoga ou le bhakti-yoga. Pour le spiritualiste qui a su s’élever au-delà du vice et de la vertu, il n’est pas nécessaire d’accomplir le cycle des yajñas prescrits dans les Védas, mais cette purification est indispensable pour ceux qui recherchent les plaisirs des sens. Il existe différents types d’activités. Ceux qui ne sont pas conscients de Kṛṣṇa ont certainement une conscience axée sur la satisfaction des sens. Ils ont donc besoin d’accomplir des actes pieux. Le système du yajña est organisé de telle sorte que les êtres adonnés aux plaisirs sensoriels puissent combler leurs désirs sans pour autant s’assujettir aux conséquences de leurs actes.

La prospérité de la planète ne dépend pas de nos propres efforts mais des agencements conçus par le Seigneur Suprême et mis en œuvre par les devas. Les yajñas, qui ont donc pour objectif direct les devas désignés dans les Védas, sont indirectement un moyen de développer la conscience de Kṛṣṇa, car celui qui en maîtrise l’art est sûr de devenir conscient de Kṛṣṇa. Par contre, si de tels sacrifices n’aident en rien leur auteur à devenir conscient de Kṛṣṇa, on doit les considérer comme de simples codes moraux. Et l’on ne doit pas se limiter à des principes relevant de la simple éthique, mais bien les transcender pour parvenir à la conscience de Kṛṣṇa.

Selles värsis mõistab Jumal hukka mammonakorjaja filosoofia „tööta kõvasti ja rahulda meeli". Seepärast on neil, kes soovivad materiaalset maailma nautida, hädavajalik sooritada eespool mainitud yajñade tsüklit. See, kes taolisi regulatsioone ei järgi, elab väga riskantset elu, tõmmates endale kaela üha suuremaid karistusi. Looduse seaduste kohaselt on elu inimkehas mõeldud just nimelt vaimseks eneseteadvustamiseks, kas siis karma-jooga, jñāna-jooga või bhakti-jooga abil. Transtsendentalistid, kes asuvad kõikidest pahedest ja voorustest kõrgemal, ei ole kohustatud rangelt järgima kõikide ettekirjutatud yajñade sooritamist, kuid need, kes on hõivatud enese meelelise rahuldamisega, vajavad puhastumiseks eespool mainitud yajñade tsüklit. Tegevusi on mitmesuguseid. Need, kes ei viibi Kṛṣṇa teadvuse tasandil, viibivad kahtlemata meeleliste naudingute tasandil ning seepärast peavad nad rakendama end jumalakartlikku töösse. Yajña süsteem on loodud nii, et need, kelle teadvus on meeleliste naudingute tasandil, saaksid rahuldada oma soove, sidumata end meelelisele naudingule suunatud töö järelmõjudega. Maailma õitseng ei sõltu mitte meie endi jõupingutustest, vaid Kõigekõrgema Jumala plaanist, mida saadavad täide pooljumalad, kes on Kõigekõrgema Jumalaga otsestes alluvussuhetes. Seepärast on yajñad suunatud otseselt nende konkreetsete pooljumalate rahuldamisele, kellest räägitakse „Vedades". Kaudselt on ka selline tegevus Kṛṣṇa teadvuse praktika, sest kui inimene oskab sooritada yajñasid, jõuab ta kindlasti lõpuks Kṛṣṇa teadvuseni. Kui aga yajñade sooritamise läbi Kṛṣṇa teadvuseni ei jõuta, võib nendes ette nähtud põhimõtete järgimist pidada lihtsalt moraalikoodeksile vastavaks eluks. Seepärast ei tohiks inimene piirduda oma tegevustes üksnes moraalikoodeksi järgimisega, vaid peaks tõusma sellest kõrgemale ja jõudma Kṛṣṇa teadvuse tasandile.