Skip to main content

TEXT 45

TEXT 45

Texte

Tekst

trai-guṇya-viṣayā vedā
nistrai-guṇyo bhavārjuna
nirdvandvo nitya-sattva-stho
niryoga-kṣema ātmavān
trai-guṇya-viṣayā vedā
nistrai-guṇyo bhavārjuna
nirdvandvo nitya-sattva-stho
niryoga-kṣema ātmavān

Synonyms

Synonyms

trai-guṇya: concernant les trois modes d’influence de la nature; viṣayāḥ: sur la question; vedāḥ: les Écritures védiques; nistrai-guṇyaḥ: transcendant les trois modes d’influence de la nature; bhava: soit; arjuna: ô Arjuna; nirdvandvaḥ: sans dualité; nitya-sattva-sthaḥ: dans la pureté de l’existence spirituelle; niryoga-kṣemaḥ: libre de pensées de gain et de protection; ātma-vān: fixé sur le soi.

trai-guṇya — seotud materiaalse looduse kolme guṇaga; viṣayāḥ — teemal; vedāḥ — vedalik kirjandus; nistrai-guṇyaḥ — transtsendentaalne materiaalse looduse kolme guṇa suhtes; bhava — ole; arjuna — oo, Arjuna; nirdvandvaḥ — vaba kahesustest; nitya-sattva-sthaḥ — vaimse eksistentsi puhtas seisundis; niryoga-kṣemaḥ — vaba püüdlustest kasu saada ja olla kaitstud; ātma-vān — keskendunud oma tõelisele „minale".

Translation

Translation

Les Védas traitent essentiellement de sujets relatifs aux trois modes d’influence de la nature matérielle. Transcende ces trois guṇas, ô Arjuna, libère-toi de toute dualité, de tout souci de gain et de sécurité, et fixe ton attention sur le soi.

„Vedades" käsitletakse peamiselt materiaalse looduse kolme guṇat. Oo, Arjuna, saa kõigi nende kolme guṇa suhtes transtsendentaalseks ja vabane kõikidest kahesustest ja muredest saavutuste ja kindlustunde pärast. Keskendu oma tõelisele „minale".

Purport

Purport

Tout acte matériel implique un enchaînement action-réaction qui est fonction des trois modes d’influence de la nature. Accompli dans l’espoir d’en recueillir les fruits, il ne peut que nous retenir prisonniers du monde de la matière. Si les Védas mettent essentiellement l’accent sur les actes intéressés, c’est pour que le commun des hommes s’élève progressivement du stade des plaisirs matériels à celui de la transcendance. Kṛṣṇa conseille donc à Arjuna, Son ami et disciple, d’élever sa conscience au niveau absolu du Vedānta, qui d’emblée recommande de s’enquérir de la transcendance suprême, le brahma-jijñāsā.

Tous les êtres vivants en ce monde doivent lutter pour leur survie. C’est pour eux que le Seigneur, après la création de l’univers matériel, révèle la connaissance védique afin qu’ils apprennent à vivre et s’échappent de la prison matérielle. Après en avoir terminé avec la section karma-kāṇḍa des Védas, qui traite des activités liées au plaisir des sens, l’opportunité d’atteindre la réalisation spirituelle s’offre à nous sous la forme des Upaniṣads. Tout comme la Bhagavad-gītā fait partie intégrante du cinquième Véda (le Mahābhārata), les Upaniṣads font partie des Védas et sont au fondement de la vie spirituelle.

Kõik materiaalsed tegevused on seotud materiaalse looduse kolme guṇa mõju ja tagajärgedega. Need tegevused on suunatud karmalistele resultaatidele, mis seovadki elusolendit materiaalse maailmaga. „Vedades" räägitakse karmalistest tegevustest peamiselt selleks, et aidata inimestel meelte rahuldamise tasandilt järk-järgult transtsendentaalsele tasandile tõusta. Arjunale kui Jumal Kṛṣṇa õpilasele ja sõbrale soovitatakse tõsta end vedānta filosoofia transtsendentaalsele tasandile, mille alguseks on brahma- jijñāsā ehk küsimused kõigekõrgemast transtsendentsusest. Kõik elusolendid materiaalses maailmas võitlevad väga suurte jõupingutustega enese alalhoidmise nimel. Pärast materiaalse maailma loomist andis Jumal neile vedatarkused sellest, kuidas elada ja vabaneda materiaalse looduse köidikuist. Inimestele, kes on loobunud karma-kāṇḍast ehk tegevustest omaenese meeleliseks rahuldamiseks, antakse võimalus vaimseks eneseteadvustamiseks „Upaniṣadide" näol, mis on osa „Vedadest", samamoodi nagu „Bhagavad-gītā" on osa viiendast „Vedast", täpsemalt öeldes „Mahābhāratast". „Upaniṣadid" tähistavad transtsendentaalse elu algust.

As long as the material body exists, there are actions and reactions in the material modes. One has to learn tolerance in the face of dualities such as happiness and distress, or cold and warmth, and by tolerating such dualities become free from anxieties regarding gain and loss. This transcendental position is achieved in full Kṛṣṇa consciousness when one is fully dependent on the good will of Kṛṣṇa.

Nii kaua kui eksisteerib materiaalne keha, eksisteerivad ka tegevused ja nende järelmõjud materiaalse looduse guṇades. Inimene peab õppima taluma selliseid kahesusi nagu õnn ja ahastus, soojus ja külmus, ning, muutudes ükskõikseks nende kahesuste suhtes, tuleb tal vabaneda muredest saavutuste ja kaotuste pärast. Sellise transtsendentaalse tasandini jõuab see, kes on saavutanud täieliku Kṛṣṇa teadvuse ning alistunud Kṛṣṇa tahtele.