Skip to main content

TEXT 40

TEXT 40

Texte

Tekst

nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
sv-alpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt
nehābhikrama-nāśo ’sti
pratyavāyo na vidyate
sv-alpam apy asya dharmasya
trāyate mahato bhayāt

Synonyms

Synonyms

na: il n’y a pas; iha: dans ce yoga; abhikrama: en s’efforçant; nāśaḥ: de perte; asti: il n’y a; pratyavāyaḥ: de diminution; na: jamais; vidyate: il y a; su-alpam: un peu; api: bien que; asya: de cette; dharmasya: occupation; trāyate: libère; mahataḥ: d’un très grand; bhayāt: danger.

na — ei ole; iha — selles joogasüsteemis; abhikrama — püüdlemises; nāśaḥ — kaotus; asti — on; pratyavāyaḥ — kahanemine; na — mitte kunagi; vidyate — on; su-alpam — veidi; api — ehkki; asya — selle; dharmasya — tegevuse; trāyate — vabastab; mahataḥ — väga suurest; bhayāt — ohust.

Translation

Translation

Aucun effort dans cette voie n’entraîne la moindre perte, et tout progrès, si modeste soit-il, prévient du plus redoutable danger.

Nendes püüdlustes ei kohata ei kaotust ega kahju ning väikseimgi edasiliikumine sellel teel võib kaitsta inimest hirmsaimategi ohtude eest.

Purport

Purport

L’action accomplie dans la conscience de Kṛṣṇa, qui vise à satisfaire le Seigneur en ne désirant rien pour soi-même, doit être considérée comme le sommet de l’action spirituelle. Le moindre effort dans ce sens ne sera jamais entravé et ne sera jamais vain. Sur le plan matériel, toute entreprise qui n’est pas menée jusqu’au bout est un échec, tandis que sur le plan spirituel, dans la conscience de Kṛṣṇa, la moindre activité, même inachevée, engendre des bienfaits permanents. Ce n’est jamais en vain qu’on agit pour le plaisir de Kṛṣṇa, même si l’entreprise n’est pas menée à terme. S’engager, même à un pour cent au service de Kṛṣṇa, donne des résultats permanents, et, à la reprise des activités spirituelles, on repart à deux pour cent, alors qu’avec les actes matériels, rien n’est acquis à moins d’agir à cent pour cent. Ajāmila, par exemple, qui n’avait pratiqué le service de dévotion que dans une faible proportion, n’en fut pas moins finalement récompensé à cent pour cent par la grâce du Seigneur. On trouve à ce propos dans le Śrīmad-Bhāgavatam (1.5.17):

Kui me sooritame oma tegevusi Kṛṣṇa teadvuses ehk teisisõnu öeldes, kui me ei oota oma tegevusest meelelisi naudinguid, vaid tegutseme Kṛṣṇa heaks, omab meie töö kõrgeimat transtsendentaalset kvaliteeti. Mitte miski ei takista inimest andmast oma tööle sellist kvaliteeti kasvõi teatud määral ning selline samm ei kaota kunagi oma väärtust. Materiaalsel tasandil tuleb iga alustatud töö viia lõpuni – vastasel juhul muutub kogu ettevõtmine asjatuks. Kuid iga töö, mida on ette võetud Kṛṣṇa teadvuses, omab püsivat väärtust isegi siis, kui seda tegevust ei viida lõpuni. Sellise töö sooritaja ei kaota seetõttu midagi isegi juhul, kui tema töö peaks lõpetamata jääma. Kui me tegutseme Kṛṣṇa teadvuses, omab ka üheprotsendiliselt lõpetatud töö püsivat väärtust ning järgmisel korral on meil võimalik alustada teise protsendi täitmisest. Materiaalne tegevus on samas aga kasutoov vaid juhul, kui see on sajaprotsendiliselt lõpuni viidud. Ajāmila täitis oma kohustusi Kṛṣṇa teadvuses vaid mõneprotsendiliselt, kuid resultaat, mida ta lõpuks nautis, oli Jumala armu läbi sajaprotsendiline. Seda teemat selgitatakse väga hästi „Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.5.17):

tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ
tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ

« Que pourrait bien perdre celui qui abandonne ses occupations matérielles pour servir Kṛṣṇa, même si par la suite il choit sans avoir mené son service à terme ? Par contre, que gagnera celui qui mène à la perfection ses activités matérielles ? » Ou comme disent les chrétiens: « Que sert à l’homme de gagner le monde entier s’il perd la vie éternelle ? »

„Kui inimene loobub oma ametikohustustest ning hakkab tegutsema Kṛṣṇa teadvuses, kuid langeb ega vii oma tööd lõpuni, siis mida ta sedasi kaotab? Ning mis kasu saab inimene, kes täidab oma materiaalseid kohustusi täiuslikult?" Või nagu kristlased ütlevad: „Mis kasu on inimesel ka kogu maailma omandamisest, kui ta kaotab oma igavese hinge?"

Les activités matérielles et leurs fruits prennent fin avec le corps, alors que l’action accomplie dans la conscience de Kṛṣṇa finit toujours par ramener son auteur à cette conscience spirituelle, même après la perte du corps. On est au moins assuré de reprendre une forme humaine et de renaître dans une famille de brāhmaṇas érudits, ou dans une famille riche et cultivée, et de continuer à progresser sur la voie spirituelle. Telle est l’incomparable qualité de l’action accomplie dans la conscience de Kṛṣṇa.

Materiaalsed tegevused ja nende resultaadid hävivad koos kehaga. Kuid Kṛṣṇa teadvuses sooritatud töö viib inimese uuesti tagasi Kṛṣṇa teadvuse juurde, ka pärast praeguse keha lõppu. Vähemasti võib sel juhul kindel olla, et inimene saab ka järgmises elus taas sünni inimkehas ja seda kas suurte teadmistega brāhmaṇa või rikka aristokraadi perekonda, mis annab suured võimalused edasiseks vaimseks tõusmiseks. See on Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegevuse ainulaadne omadus.