TEXT 17

Texte

Tekst

yasya nāhaṅkṛto bhāvo
buddhir yasya na lipyate
hatvāpi sa imāḻ lokān
na hanti na nibadhyate

Synonyms

yasya: celui dont; na: jamais; ahaṅkṛtaḥ: du faux ego; bhāvaḥ: la nature; buddhiḥ: l’intelligence; yasya: celui dont; na: jamais; lipyate: n’est liée; hatvā: tuant; api: même; saḥ: il; imān: en ce; lokān: monde; na: jamais; hanti: ne tue; na: jamais; nibadhyate: devient enchaîné.

yasya — see, kelle; na — mitte kunagi; ahaṅkṛtaḥ — vale ego; bhāvaḥ — loodus; buddhiḥ — arukus; yasya — see, kelle; na — mitte kunagi; lipyate — on kiindunud; hatvā — tappes; api — isegi; saḥ — tema; imān — seda; lokān — maailma; na — mitte kunagi; hanti — tapab; na — mitte kunagi; nibadhyate — satub köidikuisse.

Translation

Celui qui n’est pas motivé par le faux ego, dont l’intelligence ne s’abuse pas, tuât-il en ce monde, jamais ne tue. Jamais non plus ses actes ne le lient.

Isegi kui inimene tapab kedagi selles maailmas, ei tapa ta tegelikult, kui ta ei tegutse ajendatuna valest egost ega ole lasknud oma arukust aheldada. Samuti ei seo tema tegevused teda kunagi.

Purport

Le Seigneur explique à Arjuna que son désir de ne pas combattre provient du faux ego. Arjuna se croyait le seul agissant; il oubliait de prendre en compte l’Être Suprême qui, de l’intérieur comme de l’extérieur, sanctionne l’acte. Si l’on ignore cela, pourquoi donc agir ? Seul un homme qui sait de quelle nature sont les instruments de l’acte, lui-même étant l’agissant et le Seigneur Suprême Celui qui donne la sanction ultime, est parfait dans tout ce qu’il accomplit. Il n’est jamais la proie de l’illusion. L’action égocentrique ainsi que la responsabilité dans laquelle elle engage son auteur procèdent du faux ego, de l’impiété et du manque de conscience de Kṛṣṇa. L’être qui agit dans la conscience de Kṛṣṇa, sous la direction de l’Âme Suprême, de Dieu en personne, celui-là, tuât-il, jamais ne tue, et n’est pas non plus sujet aux réactions de son acte. Quand un soldat tue un ennemi sur ordre d’un officier supérieur, il n’est pas mis en cause. Mais s’il tue par intérêt personnel, il est jugé devant un tribunal.

Selles värsis teatab Jumal Arjunale, et tema soov võitlemisest loobuda on tekkinud tänu valele egole. Arjuna pidas ennast tegevuste sooritajaks, ega võtnud arvesse Kõigekõrgema luba ei seest ega väljastpoolt. Teadmata, et kõik toimub Kõigekõrgema loal, ei näinud Arjuna mingit põhjust tegutsemiseks. Seevastu inimene, kes on teadlik tegevuse erinevatest faktoritest – tegevuse instrumentidest, endast kui tegevuse sooritajast ja Kõigekõrgemast Jumalast kui kõikide tegevuste kõrgeimast lubajast – on kõikides oma tegudes täiuslik. Selline inimene ei ole kunagi illusiooni kütkes. Isiklikest motiividest sooritatud tegevused ja nendega kaasnev vastutus tulenevad valest egost ja uskmatusest ehk Kṛṣṇa teadvuse puudumisest. Igaüks, kes tegutseb Kṛṣṇa teadvuses Ülihinge ehk Jumala Kõrgeima Isiksuse juhenduste kohaselt, ei tapa ka siis, kui see niimoodi võib näida ning teda ei mõjuta sellise tapmise tagajärjed. Kui sõdur tapab kõrgemalseisva ohvitseri käsul, ei mõisteta teda tapmises süüdi, ent kui ta teeb seda omaenda äranägemise järgi, siis tuuakse ta kindlasti kohtu ette.