Skip to main content

TEXT 14

TEXT 14

Texte

Tekst

adhiṣṭhānaṁ tathā kartā
karaṇaṁ ca pṛthag-vidham
vividhāś ca pṛthak ceṣṭā
daivaṁ caivātra pañcamam
adhiṣṭhānaṁ tathā kartā
karaṇaṁ ca pṛthag-vidham
vividhāś ca pṛthak ceṣṭā
daivaṁ caivātra pañcamam

Synonyms

Synonyms

adhiṣṭhānam: le lieu; tathā: aussi; kartā: l’auteur de l’action; karaṇam: les instruments; ca: et; pṛthak-vidham: de différentes sortes; vividhāḥ: variés; ca: et; pṛthak: séparés; ceṣṭāḥ: les efforts; daivam: le Suprême; ca: aussi; eva: certes; atra: ici; pañcamam: le cinquième.

adhiṣṭhānam — paik; tathā — samuti; kartā — töötaja; karaṇam — instrumendid; ca — ja; pṛthak-vidham — erinevat laadi; vividhāḥ — mitmesugused; ca — ja; pṛthak — eraldiseisvad; ceṣṭāḥ — jõupingutused; daivam — Kõigekõrgem; ca — samuti; eva — kindlasti; atra — siin; pañcamam — viies.

Translation

Translation

Les cinq facteurs de l’action sont le lieu [le corps], l’auteur, les différents sens, l’effort sous ses divers aspects et finalement l’Âme Suprême.

Tegevuspaik [keha], tegevuse sooritaja, erinevad meeled, mitmesugused jõupingutused ja lõpuks Ülihing – need on tegevuse viis tegurit.

Purport

Purport

Le mot adhiṣṭhānam renvoie au corps. On appelle kartā (celui qui agit) l’âme présente dans le corps, car elle agit pour générer les fruits de l’acte. La śruti (Praśna Upaniṣad 4.9) explique que l’âme est à la fois le connaissant et l’agissant: eṣa hi draṣṭā sraṣṭā. Ce que corrobore le Vedānta-sūtra par les versets suivants: jño ’ta eva (2.3.18) et kartā śāstrārthavattvāt (2.3.33).

Les instruments de l’acte sont les sens. À travers eux, l’âme agit de diverses manières, et pour chaque acte, elle fournit un effort particulier. Mais en dernier lieu, tous ses actes dépendent de la volonté de l’Âme Suprême sise dans le cœur de chacun en tant que son ami. Le Seigneur est donc, dans l’acte, la cause suprême. Voilà pourquoi celui qui agit dans la conscience de Kṛṣṇa sous la direction de l’Âme Suprême sise en son cœur n’est lié par aucun de ses actes. L’homme fixé dans la conscience de Kṛṣṇa ne détient pas, en dernière analyse, la responsabilité de ses actes; tout ce qu’il fait est subordonné à la Volonté Suprême, Dieu, la Personne Suprême.

Sõna adhiṣṭhānam viitab kehale. Kehas viibiv hing tekitab tegevuste tulemused ning seepärast nimetatakse teda kartāks ehk „tegijaks". Seda, et hing on teadja ja tegija, öeldakse śrutis. Eṣa hi draṣṭā spraṣṭā („Praśna Upaniṣad" 4.9). Seda kinnitavad ka „Vedānta-sūtra" värsid jño 'ta eva (2.3.18) ja kartā śāstrārthavattvāt (2.3.33). Tegevuse vahenditeks on meeled, mille abil hing erinevatel viisidel tegutseb. Iga tegevus nõuab teatud jõupingutusi, kuid kõik elusolendi teod sõltuvad sellegipoolest Ülihinge tahtest, kes viibib sõbrana igaühe südames. Kõigekõrgem Jumal on kõrgeim põhjus. Kṛṣṇa teadvuses viibivat inimest, kes tegutseb oma südames viibiva Ülihinge juhenduste järgi, ei ahelda aga loomulikult ükski tema tegu. Need, kes viibivad täielikult Kṛṣṇa teadvuses, ei kanna oma tegude eest lõplikku vastutust. Kõik sõltub kõrgeimast tahtest ehk Ülihingest, Jumala Kõrgeimast Isiksusest.