Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Texte

Tekst

arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana
arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca: Arjuna dit; sannyāsasya: de l’ordre du renoncement; mahā-bāho: ô Toi aux bras puissants; tattvam: la vérité; icchāmi: je souhaite; veditum: comprendre; tyāgasya: du renoncement; ca: aussi; hṛṣīkeśa: ô maître des sens; pṛthak: différemment; keśi-niṣūdana: vainqueur du monstre Keśī.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsasya — loobumuse; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; tattvam — tõde; icchāmi — ma soovin; veditum — mõista; tyāgasya — loobumuse; ca — samuti; hṛṣīkeśa — oo, meelte valitseja; pṛthak — erinevalt; keśi-niṣūdana — oo, deemon Keśī tapja.

Translation

Translation

Arjuna dit: Ô Toi dont les bras sont puissants, ô maître des sens, vainqueur du monstre Keśī, je souhaiterais connaître le but du renoncement [tyāga] ainsi que l’objet de l’ordre du renoncement [sannyāsa].

Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.

Purport

Purport

La Bhagavad-gītā s’achève en fait avec le dix-septième chapitre. Le dix-huitième constitue plutôt un résumé de tous les autres chapitres. Or, dans chacun de ces chapitres, Kṛṣṇa soulignait que le service de dévotion offert à Sa personne est le but ultime de l’existence. Le dix-huitième chapitre va reprendre ce point en attestant que le service de dévotion est la voie la plus confidentielle du savoir. Les six premiers chapitres mettaient déjà l’accent sur le service dévotionnel: yoginām api sarveṣām... – « De tous les yogīs, ou spiritualistes, celui qui, en son for intérieur, pense toujours à Moi est le plus grand. »

Les six chapitres suivants analysaient le service de dévotion pur, sa nature et ses activités propres. Enfin, les six derniers chapitres, outre le service de dévotion, décrivent le savoir, le renoncement, les actes matériels et spirituels, et concluent que tout doit être accompli en relation avec la Personne Suprême, Viṣṇu, que désignent les mots oṁ tat sat. S’appuyant sur les enseignements du Vedānta-sūtra (Brahma-sūtra) et des précédents ācāryas, la Bhagavad-gītā montre, dans cette troisième partie, que le service de dévotion seul constitue le but ultime de l’existence. Certains impersonnalistes pensent détenir le monopole du savoir en matière d’entendement du Vedānta-sūtra. Ils ignorent pourtant qu’en vérité le Vedānta-sūtra est destiné à permettre la compréhension du service dévotionnel au Seigneur qui, d’après le quinzième chapitre de la Gītā, est à la fois l’auteur et le connaissant du Vedānta. Tout écrit révélé, tout Véda, a pour objectif le service de dévotion. Tel est l’enseignement de la Bhagavad-gītā.

Tegelikult lõpeb „Bhagavad-gītā" seitsmeteistkümnenda peatükiga. Käesolev, kaheksateistkümnes peatükk on vaid kokkuvõttev lisa eespool arutatud teemadele. Igas „Bhagavad-gītā" peatükis rõhutab Jumal Kṛṣṇa, et elu lõplik eesmärk on Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimine. Kaheksateistkümnendas peatükis kirjeldatakse sedasama lühidalt kui kõige salajasemat teadmiste teed. Esimeses kuues peatükis rõhutati pühendunud teenimist: yoginām api sarveṣām... „Kõikidest joogidest ja transtsendentalistidest on kõrgeim see, kes mõtleb alati Minust eneses." Järgnenud kuues peatükis arutleti puhta pühendunud teenimise, selle olemuse ja tegevuste üle. Viimases kuues peatükis räägitakse teadmistest, loobumusest, materiaalsetest ja transtsendentaalsetest tegevustest ning pühendunud teenimisest. Järeldusena on öeldud, et kõik tegevused tuleks siduda Kõigekõrgema Jumalaga, kes on esindatud sõnades oṁ tat sat, mis viitavad Kõrgeimale Isikule Viṣṇule. „Bhagavad-gītā" kolmandas osas on selgelt öeldud, et elu lõplikuks eesmärgiks on pühendunud teenimine ja ei midagi muud. Seda kinnitavad nii minevikus elanud ācāryad kui ka „Brahma- sūtra" ehk „Vedānta-sūtra". Mõningad impersonalistid peavad ennast „Vedānta-sūtra" ainuõigeteks selgitajateks, kuid tegelikult on „Vedānta- sūtra" mõeldud pühendunud teenimise mõistmiseks, sest Jumal Ise on „Vedānta-sūtra" kokkupanijaks ja tundjaks. Seda kirjeldatakse viieteistkümnendas peatükis. Iga pühakirja ja iga „Veda" eesmärgiks on õpetada inimestele Jumala pühendunud teenimist – nii öeldakse „Bhagavad-gītās".

De même que le deuxième chapitre donne un aperçu de l’entière Bhagavad-gītā, le chapitre dix-huit donne un résumé de tous les préceptes énoncés. Le renoncement et l’élévation au niveau transcendantal, par-delà les trois guṇas, y sont décrits comme le but de l’existence. Le renoncement (tyāga) et l’ordre du renoncement (sannyāsa) sont les deux sujets de la Bhagavad-gītā qu’Arjuna demande au Seigneur d’éclaircir. Il s’enquiert donc du sens de ces deux termes.

Nii nagu teises peatükis anti ülevaade kõikidest „Bhagavad-gītā" teemadest, on käesolev, kaheksateistkümnes peatükk kokkuvõte kõikidest „Bhagavad-gītās" antud juhendustest. Siin öeldakse, et elu eesmärk on jõuda loobumuste läbi transtsendentaalsele tasandile, kõrgemale kõikidest materiaalse looduse guṇadest. Arjuna tahab, et Kṛṣṇa selgitaks talle kahte „Bhagavad-gītās" käsitletud teemat: loobumust (tyāga) ja loobumuslikku elukorraldust (sannyāsa). Seetõttu küsib ta nende kahe sõna tähendust.

Dans notre verset, les mots « Hṛṣīkeśa » et « Keśi-niṣūdana », qu’Arjuna utilise pour s’adresser au Seigneur Suprême, sont significatifs. Hṛṣīkeśa est Kṛṣṇa, le maître des sens, qui peut toujours nous aider à trouver la sérénité. Arjuna Lui demande donc de résumer tous Ses enseignements pour qu’il puisse retrouver son équilibre mental. Comme, par ailleurs, il lui reste des doutes et que le doute fait figure de démon, il désigne ici le Seigneur du nom de Keśi-niṣūdana. Arjuna attend en effet du Seigneur qu’Il anéantisse le démon du doute, comme Il détruisit jadis le terrible démon Keśi.

Tähelepanuväärsed on käesolevas värsis ka kasutatud nimed, millega Arjuna Kṛṣṇa poole pöördub: Hṛṣīkeśa ja Keśi-niṣūdana. Hṛṣīkeśa on Kṛṣṇa, kõikide meelte valitseja, kes võib alati aidata meil saavutada mõistuses selgust. Arjuna palub Kṛṣṇal kõik arutatu kokku võtta nii, et ta võiks saavutada meelerahu. Tal on ikkagi veel mõningad kahtlused, ent kahtlusi võrreldakse deemonitega. Seepärast nimetab Arjuna Kṛṣṇat Keśi- niṣūdanaks. Keśi oli üks hirmuäratavamaid deemoneid, kelle Jumal tappis, ning nüüd palub Arjuna, et Kṛṣṇa tapaks tema kahtluste deemoni.