Skip to main content

TEXT 20

TEXT 20

Texte

Tekst

dātavyam iti yad dānaṁ
dīyate ’nupakāriṇe
deśe kāle ca pātre ca
tad dānaṁ sāttvikaṁ smṛtam
dātavyam iti yad dānaṁ
dīyate ’nupakāriṇe
deśe kāle ca pātre ca
tad dānaṁ sāttvikaṁ smṛtam

Synonyms

Synonyms

dātavyam: faite à bon escient; iti: ainsi; yat: ce qui; dānam: la charité; dīyate: est donnée; anupakāriṇe: sans rien attendre en retour; deśe: le lieu; kāle: le temps; ca: aussi; pātre: à la personne convenable; ca: et; tat: cette; dānam: charité; sāttvikam: dans la vertu; smṛtam: est considérée.

dātavyam — andmist väärt; iti — sel moel; yat — see, mida; dānam — annetust; dīyate — antakse; anupakāriṇe — ootamata vastutasu; deśe — sobivas paigas; kāle — sobival ajal; ca — samuti; pātre — sobivale isikule; ca — ja; tat — seda; dānam — annetust; sāttvikam — vooruse guṇas; smṛtam — peetakse.

Translation

Translation

La charité faite par devoir sans rien attendre en retour, en de justes conditions de temps et de lieu, et à qui en est digne, procède de la vertu.

Sellist annetust, mida antakse kohusetundest ja vastutasu ootamata, sobival ajal ja sobivas paigas ning seda väärivale inimesele, tuleb pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.

Purport

Purport

Les Écritures védiques recommandent la charité faite aux hommes dont les activités sont spirituelles. On ne trouve nulle part qu’elles cautionnent la charité faite sans discernement. Le but doit en être la perfection spirituelle. Aussi est-il conseillé de donner en charité aux brāhmaṇas qualifiés ou aux vaiṣṇavas (dévots), en des lieux de pèlerinage ou dans des temples, lors d’une éclipse solaire ou lunaire, ou à la fin du mois. Mais il faut ne rien attendre en retour. L’aumône est parfois accordée aux pauvres, par compassion, mais on ne fait aucun progrès spirituel si les pauvres à qui l’on donne n’en sont pas dignes. En d’autres mots, la charité faite sans discernement n’est pas recommandée par les Textes védiques.

Vedakirjanduses soovitatakse teha annetusi vaimsete tegevustega seotud inimestele, mitte aga valimatult, kellele tahes. Alati tuleb arvestada vaimset täiuslikkust. Seepärast soovitatakse teha annetusi palverännakute paigas ning kuu- või päikesevarjutuse ajal või kuu lõpul või kvalifitseeritud brāhmaṇale või vaiṣṇavale (s.o. pühendunule) või templites. Selliseid annetusi tuleb teha vastutasu ootamata. Vahel antakse kaastundest annetusi vaestele, ent kui vaene inimene pole annetusi väärt, ei aita selline annetus kaasa vaimsele arengule. Teisisõnu öeldes ei soovitata vedakirjanduses teha annetusi valimatult.