TEXT 17

Texte

Tekst

ātma-sambhāvitāḥ stabdhā
dhana-māna-madānvitāḥ
yajante nāma-yajñais te
dambhenāvidhi-pūrvakam

Synonyms

ātma-sambhāvitāḥ: imbus d’eux-mêmes; stabdhāḥ: impudents; dhana-māna: de la richesse et de la prétention; mada: dans l’illusion; anvitāḥ: absorbés; yajante: ils accomplissent des sacrifices; nāma: de nom seulement; yajñaiḥ: avec les sacrifices; te: ils; dambhena: par orgueil; avidhi-pūrvakam: sans suivre aucune règle.

ātma-sambhāvitāḥ — enesega rahulolevad; stabdhāḥ — jultunud; dhana- māna — rikkuse ja võltsprestiiz̆i; mada — pettekujutelmades; anvitāḥ — süvenenud; yajante — nad sooritavad ohverdusi; nāma — vaid nime poolest; yajñaiḥ — ohverdustega; te — nemad; dambhena — uhkusest; avidhi-pūrvakam — järgimata mingeid reegleid.

Translation

Imbus d’eux-mêmes, toujours impudents, égarés par la richesse et la prétention, ils accomplissent parfois des sacrifices dont ils s’enorgueillissent. Mais comme ils ne suivent ni principe ni règle, ceux-ci n’ont de sacrifice que le nom.

Enesega rahulolevad, alati jultunud, eksitatud rikkusest ja võltsprestiiz̆ist, sooritavad nad vahel uhkelt ohverdusi, mis on seda vaid nime poolest, järgimata mingeid reegleid.

Purport

Les hommes démoniaques accomplissent parfois quelque pseudo-rite religieux ou sacrificiel. Ils pensent qu’ils sont le centre de tout et ne se soucient nullement des autorités en la matière ou des Écritures. Et c’est parce qu’ils rejettent toute autorité qu’on les dit impudents. Telle est l’illusion qu’engendrent l’accumulation des richesses et la prétention.

Ils jouent parfois le rôle de prédicateurs et égarent les foules, qui les prennent pour des réformateurs religieux ou des incarnations divines. Ils font des sacrifices par ostentation, rendent un culte aux devas, ou fabriquent leur propre Dieu. Les masses les proclament Dieu et les adorent, et les sots les tiennent pour avancés dans les principes religieux et le savoir spirituel. Ils endossent l’habit de l’ordre du renoncement pour se livrer à toutes sortes d’inepties. Ils ne tiennent pas compte des restrictions auxquelles se soumet le véritable sannyāsī, celui qui a renoncé au monde. Ils croient que chacun peut inventer sa propre voie puisqu’il n’existe pas, selon eux, de voie établie. Dans ce verset, les mots avidhi-pūrvakam soulignent tout particulièrement le fait que ces hommes rejettent toute règle et toute discipline. Un tel comportement relève toujours de l’ignorance et de l’illusion.

Arvates, et nemad on kõik kõiges, hoolimata autoriteetidest või pühakirjadest, sooritavad deemonlikud inimesed vahel niinimetatud religioosseid või ohverduslikke rituaale. Ning kuna nad ei usu autoriteetidesse, on nad väga jultunud. See kõik tuleneb mõningase rikkuse ja võltsprestiiz̆i saavutamisest tekkinud illusioonist. Vahel võtavad deemonid jutlustaja rolli ning juhivad inimesi eksiteele. Seejuures peetakse neid religioosseteks uuendajateks või Jumala inkarnatsioonideks. Nad teevad ohverdustest näitemängu või kummardavad pooljumalaid või loovad endale ise oma Jumala. Tavalised inimesed kuulutavad nad Jumalateks ning kummardavad neid. Rumalatena arvavad nad, et sellised inimesed omavad laialdasi teadmisi religioonist ja vaimsete teadmiste põhimõtetest. Sellised deemonlikud inimesed on lihtsalt sannyāsī rõivad selga pannud ning tegelevad nendes rõivastes kõikvõimalike mõttetustega. Tegelikult eksisteerib loobumusliku elukorralduse järgi elava inimese jaoks suur hulk piiranguid, kuid deemonid nendest piirangutest ei hooli. Nad arvavad, et igaüks peab rajama endale ise oma tee ning et ühest, kõigile mõeldud teed pole olemas. Eriti rõhutatakse selles värsis sõna avidhi-pūrvakam, mis tähendab reeglite eiramist. Kõik see on alati märk teadmatusest ja illusioonist.