Skip to main content

TEXT 6

TEXT 6

Texte

Tekst

na tad bhāsayate sūryo
na śaśāṅko na pāvakaḥ
yad gatvā na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama
na tad bhāsayate sūryo
na śaśāṅko na pāvakaḥ
yad gatvā na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama

Synonyms

Synonyms

na: ne pas; tat: cela; bhāsayate: illumine; sūryaḥ: le soleil; na: non plus; śaśāṅkaḥ: la lune; na: non plus; pāvakaḥ: le feu, l’électricité; yat: où; gatvā: allant; na: jamais; nivartante: ne reviennent; tat dhāma: cette demeure; paramam: suprême; mama: à Moi.

na — ei; tat — seda; bhāsayate — valgustab; sūryaḥ — Päike; na — ega; śaśāṅkaḥ — Kuu; na — ega; pāvakaḥ — tuli, elekter; yat — kuhu; gatvā — minnes; na — mitte kunagi; nivartante — nad tulevad tagasi; tat dhāma — see elupaik; paramam — kõrgeim; mama — Minu.

Translation

Translation

Ce royaume suprême, le Mien, ni le soleil ni la lune, ni le feu ou l’électricité ne l’éclairent. Pour qui l’atteint, il n’est point de retour en ce monde.

Minu kõrgeimat elupaika ei valgusta ei Päike ega Kuu, ei tuli ega elekter. Need, kes sinna jõuavad, ei pöördu enam kunagi tagasi siia materiaalsesse maailma.

Purport

Purport

Ce verset décrit le monde spirituel, la demeure de Kṛṣṇa, la Personne Suprême, demeure que l’on nomme Kṛṣṇaloka, ou Goloka Vṛndāvana. Là, nul besoin de la lumière du soleil ou de la lune, du feu ou de l’électricité, car toutes les planètes diffusent leur propre lumière irradiante, ce que, dans notre univers matériel, le soleil est seul à faire. L’éclatante radiance de l’ensemble des planètes spirituelles (Vaikuṇṭhas), son atmosphère irradiante, s’appelle le brahmajyoti. Elle émane originellement de la planète de Kṛṣṇa. L’univers matériel, le mahat-tattva, n’en occupe qu’un espace restreint, la plus grande part étant constellée d’innombrables planètes spirituelles – dont la principale est Goloka Vṛndāvana.

Siin kirjeldatakse vaimset maailma, Jumala Kõrgeima Isiksuse, Kṛṣṇa elupaika, mida nimetatakse Kṛṣṇalokaks ehk Goloka Vṛndāvanaks. Vaimses taevas ei ole vajadust päikesevalguse, kuupaiste, tule või elektri järele, sest seal on kõik planeedid isevalgustuvad. Selles universumis on ainult üks isevalgustuv planeet – Päike, kuid vaimses taevas on kõik planeedid isevalgustuvad. Nende Vaikuṇṭha planeetide kiirgav sära moodustab brahmajyotina tuntud kiirgava taeva. Tegelikult saab see sära alguse Kṛṣṇa planeedilt, Goloka Vṛndāvanalt. Osa sellest kiirgavast särast on kaetud mahat-tattva, materiaalse maailmaga, kuid suurem osa on täis Vaikuṇṭhaks kutsutud vaimseid planeete, millest keskne on Goloka Vṛndāvana.

Tant que l’être réside dans l’univers matériel, où règnent les ténèbres, il est conditionné. En se dégageant du reflet perverti que constitue l’arbre du monde matériel, il atteint le monde spirituel, d’où il ne risque pas de choir. À l’état conditionné, l’être se croit possesseur et maître du monde, mais une fois libéré, il entre dans le royaume spirituel, pour vivre avec le Seigneur. Il jouit alors d’une vie et d’une félicité éternelles ainsi que d’une pleine connaissance.

Kuni elusolend viibib selles pimedas materiaalses maailmas, on tema elu tingimustest sõltuv, ent niipea, kui ta jõuab vaimsesse taevasse, pärast selle materiaalse maailma võltsi ja moondunud puu maharaiumist, saab ta vabanenud hingeks. Siis ei pöördu ta enam kunagi siia maailma tagasi. Tingimustest sõltuvas elus peab elusolend end selle materiaalse maailma valitsejaks, kuid vabanenud positsioonis siseneb ta vaimsesse kuningriiki ning saab Kõigekõrgema Jumala kaaslaseks. Seal naudib ta igavest elu täis õndsust ja naudinguid.

On devrait être fasciné par ces descriptions et avoir le désir d’atteindre ce monde éternel pour échapper au reflet trompeur de la réalité. Car pour celui qui s’attache par trop à l’univers matériel, il est extrêmement difficile de trancher le lien qui le retient prisonnier, alors que pour qui adopte la conscience de Kṛṣṇa, les choses se font graduellement. Pour ce faire, on doit rechercher la compagnie des dévots, des êtres conscients de Kṛṣṇa. Afin d’apprendre à servir le Seigneur avec dévotion, on doit chercher une congrégation dédiée au service de Dieu. Ainsi pourra-t-on couper les attachements qui nous lient au monde matériel. Il ne suffit pas d’enfiler des habits safran pour se détacher des choses de ce monde. Encore faut-il s’attacher au service dévotionnel du Seigneur. On doit donc prendre très au sérieux le fait que le service de dévotion, tel qu’il est décrit dans le douzième chapitre, est en soi la seule voie qui permette de transcender le reflet trompeur de l’arbre réel. Le quatorzième chapitre a montré comment les différentes voies empruntées par l’homme sont contaminées par l’influence de la nature matérielle. Seul le service de dévotion y a été décrit comme purement transcendantal.

Sellised teadmised peaksid igaühele huvi pakkuma. Meis peaks tekkima soov mässida end lahti nendest tegelikkuse võltsi peegelduse köidikuist ning minna igavesse maailma. Selle jaoks, kelle kiindumus sellesse materiaalsesse maailma on väga tugev, on sellest kiindumusest lahtiütlemine raske, ent kui ta asub praktiseerima Kṛṣṇa teadvust, võib ta sellest kiindumusest aegamööda vabaneda. Ta peaks suhtlema pühendunutega, kes viibivad Kṛṣṇa teadvuses. Ta peaks leidma seltskonna, kes on pühendunud Kṛṣṇa teadvuse arendamisele, ning õppima, kuidas teenida pühendunult Jumalat. Sedasi võib ta vabaneda oma kiindumusest materiaalsesse maailma. Sellest kiindumusest pole võimalik vabaneda, riietades end lihtsalt safrani värvi rõivastesse. Inimene peab arendama endas kiindumust Jumala pühendunud teenimisse. Seepärast tuleb pühendunud teenimisse suhtuda täie tõsidusega, sest nagu on kirjeldatud kaheteistkümnendas peatükis, on see ainus vahend tõelise puu võltsist peegelpildist vabanemiseks. Neljateistkümnendas peatükis kirjeldatakse materiaalse looduse kolme guṇa saastavat mõju. Nagu seal öeldud, on üksnes pühendunud teenimine läbinisti transtsendentaalne.

Les mots paramaṁ mama revêtent ici une grande importance. En effet, il n’y a pas le moindre espace matériel ou spirituel qui ne soit la propriété du Seigneur. Mais le monde spirituel, où règnent les six opulences divines, est Sa propriété suprême (paramam). La Kaṭha Upaniṣad (2.2.15) confirme également que le monde spirituel n’a nul besoin de la lumière du soleil, de la lune ou des étoiles (na tatra sūryo bhāti na candra-tārakam), car il baigne tout entier dans l’éclat de la puissance interne du Seigneur Suprême. Cette demeure suprême, seul l’abandon au Seigneur peut nous y mener.

Antud värsis on väga olulised sõnad paramaṁ mama. Iga nurk ja nurgatagune kuulub tegelikult Kõigekõrgemale Jumalale, kuid vaimne maailm on paramam, täis kuut küllust. Ka „Kaṭha Upaniṣadis" (2.2.15) kirjeldatakse, et vaimses maailmas pole vajadust Päikese, Kuu või tähtede järele (na tatra sūryo bhāti na candra-tārakam), sest kogu vaimset taevast valgustab Kõigekõrgema Jumala sisemine potents. Selle kõrgeima elupaigani on võimalik jõuda üksnes Kõigekõrgemale Jumalale alistudes. Muid vahendeid selleks pole.