Skip to main content

TEXTS 3-4

TEXTS 3-4

Texte

Tekst

na rūpam asyeha tathopalabhyate
nānto na cādir na ca sampratiṣṭhā
aśvattham enaṁ su-virūḍha-mūlam
asaṅga-śastreṇa dṛḍhena chittvā
na rūpam asyeha tathopalabhyate
nānto na cādir na ca sampratiṣṭhā
aśvattham enaṁ su-virūḍha-mūlam
asaṅga-śastreṇa dṛḍhena chittvā
tataḥ padaṁ tat parimārgitavyaṁ
yasmin gatā na nivartanti bhūyaḥ
tam eva cādyaṁ puruṣaṁ prapadye
yataḥ pravṛttiḥ prasṛtā purāṇī
tataḥ padaṁ tat parimārgitavyaṁ
yasmin gatā na nivartanti bhūyaḥ
tam eva cādyaṁ puruṣaṁ prapadye
yataḥ pravṛttiḥ prasṛtā purāṇī

Synonyms

Synonyms

na: ne pas; rūpam: la forme; asya: de cet arbre; iha: dans ce monde; tathā: aussi; upalabhyate: peut être perçue; na: jamais; antaḥ: de fin; na: jamais; ca: aussi; ādiḥ: de commencement; na: jamais; ca: aussi; sampratiṣṭhā: de base; aśvattham: banian; enam: ce; suvirūḍha: fortement; mūlam: enraciné; asaṅga-śastreṇa: par l’arme du détachement; dṛdhena: fort; chittvā: en coupant; tataḥ: ensuite; padam: situation; tat: cette; parimārgitavyam: doit être cherchée; yasmin: où; gatāḥ: allant; na: jamais; nivartanti: ne reviennent; bhūyaḥ: à nouveau; tam: à Lui; eva: certes; ca: aussi; ādyam: originel; puruṣam: Dieu, la Personne Suprême; prapadye: s’abandonner; yataḥ: de qui; pravṛttiḥ: le commencement; prasṛtā: est provenu; purāṇī: très vieux.

na — ei; rūpam — kuju; asya — selle puu; iha — selles maailmas; tathā — samuti; upalabhyate — on võimalik tajuda; na — mitte kunagi; antaḥ — lõpp; na — mitte kunagi; ca — samuti; ādiḥ — algus; na — mitte kunagi; ca — samuti; sampratiṣṭhā — alus; aśvattham — bengali viigipuu; enam — see; su-virūḍha — tugevalt; mūlam — juurdunud; asaṅga-śastreṇa — loobumuse relvaga; dṛḍhena — tugeva; chittvā — lõigates; tataḥ — seejärel; padam — olukorda; tat — see; parimārgitavyam — tuleb üles otsida; yasmin — kuhu; gatāḥ — minnes; na — mitte kunagi; nivartanti — nad tulevad tagasi; bhūyaḥ — taas; tam — Temale; eva — kindlasti; ca — samuti; ādyam — algsele; puruṣam — Jumala Isiksusele; prapadye — alistuma; yataḥ — kellest; pravṛttiḥ — algus; prasṛtā — laienenud; purāṇī — väga vana.

Translation

Translation

Nul ne peut percevoir en ce monde la forme exacte de cet arbre. Nul n’en peut voir la fin, le commencement ou la base. Il faut néanmoins, avec détermination, et fort de l’arme du détachement, couper cet arbre aux puissantes racines, chercher le lieu d’où l’on ne revient pas, puis s’abandonner à Dieu, la Personne Suprême, en qui tout a commencé et de qui tout émane depuis des temps immémoriaux.

Selles maailmas pole selle puu tegelikku kuju võimalik tajuda. Keegi ei suuda mõista, kus see lõpeb, kust algab, või kus on selle alus. Kuid see tugevalt juurdunud puu tuleb loobumuste relva abil täie sihikindlusega maha raiuda. Seejärel peab otsija leidma paiga, milleni jõudes pole vaja kunagi tagasi pöörduda, ning alistuma seal Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kellest kõik on alguse saanud ning hargnenud mäletamatutest aegadest alates.

Purport

Purport

Il est clairement dit ici que la forme exacte de ce banian ne peut être perçue en ce monde. Parce que sa racine se situe vers le haut, l’arbre s’étend vers le bas. Celui qui se perd dans ses extensions matérielles n’en peut voir la fin, ni même le commencement. Toutefois, il faut bien en trouver la cause. Ainsi, si l’on cherche à connaître l’identité de notre père, puis celle du père de notre père, etc., on finira par remonter jusqu’à Brahmā, lui-même issu de Garbhodakaśāyī Viṣṇu. Une fois arrivé à Dieu, notre quête prendra fin. Pour que cette recherche sur l’origine de l’arbre matériel aboutisse, il faut s’entourer de gens qui ont connaissance de la Personne Suprême. De cette façon, on se détachera graduellement de ce reflet trompeur. Grâce à la connaissance, nous trancherons les liens qui nous retiennent prisonniers, et atteindrons l’arbre réel.

Siin öeldakse selgelt, et selles maailmas pole selle viigipuu tegelikku kuju võimalik mõista. Kuna selle puu juured kasvavad ülespoole, algab tegelik puu teiselt poolt. Kuna me oleme seotud selle puu materiaalsete ekspansioonidega, ei suuda me näha, kui kaugele see puu ulatub või kus on selle algus. Sellegipoolest peame me leidma selle puu kasvamise algse põhjuse. „Mina olen oma isa poeg, minu isa on sellise ja sellise isiku poeg, jne." Sedasi otsides jõuame me esmalt välja Brahmāni, kes on sündinud Garbhodakaśāyī Viṣṇust, ning oma otsingu lõpptulemusena jõuame Jumala Kõrgeima Isiksuseni. Inimene peab leidma selle puu alge, Jumala Kõrgeima Isiksuse, suheldes inimestega, kes omavad teadmisi sellest Jumala Kõrgeimast Isiksusest. Mõistes Jumala Kõrgeimat Isiksust, vabaneb inimene aegamööda kiindumusest selle tegelikkuse võltsi peegelduse vastu ning suudab teadmiste abil läbi lõigata oma seosed selle puuga. Sedasi jõuab ta tõelise puu juurde.

Le mot asaṅga illustre tout particulièrement nos propos, car l’attachement aux plaisirs des sens et à la domination matérielle est très puissant. C’est pourquoi l’on doit apprendre ce qu’est le détachement en s’entretenant de la science de la spiritualité fondée sur des Écritures autorisées et en écoutant les enseignements de personnes réellement établies dans la connaissance. Par de telles discussions, on se tournera progressivement vers le Seigneur Suprême. Alors, la première chose devra être de s’abandonner à Lui.

Le verset nous parle de ce lieu dont on ne revient jamais. Kṛṣṇa, Dieu, la Personne Suprême, est la racine originelle de qui tout émane. Pour obtenir Sa grâce, on doit simplement s’abandonner à Lui, chose que rend possible la pratique du service de dévotion (écouter et chanter les gloires du Seigneur, etc.). Le Seigneur est à l’origine du déploiement de l’univers matériel. Il l’enseigne, du reste, dans la Bhagavad-gītā: ahaṁ sarvasya prabhavaḥ – « De tout Je suis l’origine. » Aussi, l’homme qui désire échapper aux intrications de cet arbre puissant, le banian de l’existence matérielle, doit s’abandonner à Kṛṣṇa. De cette façon, il en viendra tout naturellement à se détacher de la manifestation matérielle.

Sõna asaṅga on antud värsis väga oluline, sest kiindumus meelelistesse naudingutesse ning materiaalse looduse üle valitsemisse on väga tugev. Seepärast peab inimene õppima elama loobumuslikku elu, arutledes autoriteetsetele pühakirjadele tuginedes vaimse teaduse teemadel ning kuulates vaimsest teadusest inimestelt, kes omavad tõepoolest teadmisi. Sellise arutluse tulemusena, pühendunute seltskonnas, jõuab inimene Jumala Kõrgeima Isiksuse juurde. Esimene, mida tuleb teha, on Talle alistuda. Siinkohal antakse kirjeldus paigast, kuhu jõudes ei pöörduta enam kunagi tagasi selle puu võltsi peegelduse juurde. Jumala Kõrgeim Isiksus, Kṛṣṇa, on algne juur, millest kõik on kasvanud. Et saavutada selle Jumala Isiksuse soosing, tuleb meil vaid Temale alistuda ning see on võimalik pühendunud teenimise näol – kuulates Jumalast, lauldes Talle ülistust jne. Tema on selle materiaalse maailma hargnemise algne põhjus. Jumal on seda juba Ise selgitanud: ahaṁ sarvasya prabhavaḥ. „Mina olen kõige alge." Seepärast tuleb inimesel selle tugeva materiaalse elu viigipuu köidikuist vabanemiseks alistuda Kṛṣṇale. Niipea kui inimene alistub Kṛṣṇale, vabaneb ta koheselt kiindumusest Tema energia laienduse – materiaalse maailma vastu.