Skip to main content

TEXT 18

TEXT 18

Texte

Tekst

jyotiṣām api taj jyotis
tamasaḥ param ucyate
jñānaṁ jñeyaṁ jñāna-gamyaṁ
hṛdi sarvasya viṣṭhitam
jyotiṣām api taj jyotis
tamasaḥ param ucyate
jñānaṁ jñeyaṁ jñāna-gamyaṁ
hṛdi sarvasya viṣṭhitam

Synonyms

Synonyms

jyotiṣām: dans tous les objets lumineux; api: aussi; tat: cela; jyotiḥ: la source de la lumière; tamasaḥ: de l’obscurité; param: au-delà; ucyate: est dit; jñānam: la connaissance; jñeyam: ce qu’il faut connaître; jnāna-gamyam: ce qu’on doit approcher par la connaissance; hṛdi: dans le cœur; sarvasya: de chacun; viṣṭhitam: situé.

jyotiṣām — kõikides valgusallikates; api — samuti; tat — see; jyotiḥ — valguse allikas; tamasaḥ — pimedus; param — väljaspool; ucyate — öeldakse; jñānam — teadmised; jñeyam — teada olema; jñāna-gamyam — teadmiste abil lähenetav; hṛdi — südames; sarvasya — igaühe; viṣṭhitam — asetsev.

Translation

Translation

Source de lumière de tout ce qui est lumineux, non manifestée et toujours située au-delà des ténèbres de la matière, l’Âme Suprême réside dans le cœur de chaque être et constitue le savoir, son objet et son but.

Tema on kõikide valgusallikate valguse allikas. Ta asub väljaspool mateeria pimedust ning on mitteavaldunud. Ta on nii teadmised, teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk. Ta asetseb igaühe südames.

Purport

Purport

L’Âme Suprême, Dieu, est la source de lumière de tous les corps célestes lumineux que sont le soleil, la lune et les étoiles. Les Écritures védiques nous apprennent que le monde spirituel, éclairé par la radiance du Seigneur Suprême, n’a nul besoin du soleil ou de la lune. Dans l’univers matériel cependant, ce brahmajyoti, la radiance spirituelle du Seigneur, est voilé par le mahat-tattva – l’ensemble des éléments matériels. Aussi, diverses sources lumineuses, telles que le soleil, la lune ou l’énergie électrique, sont donc nécessaires. Les Textes védiques établissent clairement que dans le monde spirituel toute chose est éclairée par la brillante radiance du Seigneur. Il est donc aisé d’en conclure qu’Il n’habite pas le monde matériel. De fait, Il vit dans le monde spirituel, bien au-delà de notre univers. Les Écritures védiques (Śvetāśvatara Upaniṣad 3.8) confirment qu’ll est comparable au soleil, éternellement rayonnant, mais qu’Il Se trouve bien au-delà des ténèbres matérielles: āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt.

Ülihing, Jumala Kõrgeim Isiksus, on kõikide valgusallikate nagu Päike, Kuu ja tähed, valguse allikaks. Vedakirjandusest saame me teada, et vaimses kuningriigis pole vajadust Päikese või Kuu järele, sest sealseid planeete valgustab Kõigekõrgema Jumala sära. Materiaalses maailmas on see Jumala vaimne sära – brahmajyoti – kaetud mahat-tattva, materiaalsete elementidega, ning seetõttu vajame me valguse saamiseks Päikest, Kuud, elektrit jne. Vaimses maailmas selliste nähtuste järele aga vajadus puudub. Vedakirjanduses öeldakse selgelt, et kõik valgustub tänu Jumala helendavale särale. Seega on ilmne, et Jumala asupaik ei ole mitte see materiaalne maailm. Ta asub vaimses maailmas, mis on meist väga kaugel vaimses taevas. Ka seda kinnitatakse meile vedakirjanduses. Āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt. („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) Jumal on just nagu Päike, mis levitab igavesti Enda ümber valgust, kuid Ta Ise asub kaugel väljaspool seda materiaalse maailma pimedust.

Le Seigneur dispose d’un savoir transcendantal. Les Écrits védiques attestent que le Brahman est le concentré du pur savoir spirituel. Celui qui désire ardemment atteindre le monde spirituel reçoit du Seigneur, présent dans le cœur de chacun, la connaissance nécessaire pour y parvenir. Un mantra védique (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.18) ajoute que quiconque aspire vraiment à la libération doit s’abandonner à Dieu, la Personne Suprême: taṁ ha devam ātma-buddhi-prakāśaṁ mumukṣur vai śaraṇam ahaṁ prapadye. Quant à l’objet ultime de la connaissance, on le trouve également décrit dans les Écritures (Śvetāśvatara Upaniṣad 3.8): tam eva viditvāti mṛtyum eti – « Seul celui qui Le connaît peut franchir les frontières de la naissance et de la mort. »

Tema teadmised on transtsendentaalsed. Vedakirjanduses kinnitatakse, et Brahman esindab transtsendentaalsete teadmiste tuuma. Sellele, kes ihaldab tõusta vaimsesse maailma, annab teadmised iga elusolendi südames viibiv Kõigekõrgem Jumal. Ühes vedalikus mantras („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.18) öeldakse: taṁ ha devam ātma-buddhi-prakāśaṁ mumukṣur vai śaraṇam ahaṁ prapadye. Kui inimene vähegi soovib saavutada vabanemist, peab ta alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Mis puutub lõplike teadmiste eesmärki, siis selle kohta leiame me vedakirjandusest järgmise kinnituse: tam eva viditvāti mṛtyum eti. „Üksnes Jumalat tundes on võimalik pääseda vabaks sünni ja surma ahelaist." („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8)

Le Seigneur, en tant que maître suprême, vit dans le cœur de tous les êtres. Il a des jambes et des bras, partout déployés, ce qui ne saurait être le cas, répétons-le, de l’âme infinitésimale. On doit donc admettre qu’il y a bien deux connaissants du champ d’action: l’âme infinitésimale et l’Âme Suprême. L’être distinct n’étend ses bras et ses jambes que dans un cercle relativement restreint, alors que Kṛṣṇa les déploie dans toutes les directions. La Śvetāśvatara Upaniṣad (3.17) le certifie: sarvasya prabhum iśānaṁ sarvasya śaraṇaṁ bṛhat. Dieu, la Personne Suprême, est le maître (prabhu) de toutes les entités vivantes, Il en est le refuge ultime. Ainsi, on ne saurait contester que l’âme infinitésimale et l’Âme Suprême sont toujours distinctes l’une de l’autre.

Jumal asetseb kõrgeima valitsejana igaühe südames. Kõigekõrgema käed ja jalad asuvad kõikjal, erinevalt individuaalsest hingest. Seepärast tuleb tunnistada, et tegevusväljal on kaks tundjat: individuaalne hing ning Ülihing. Individuaalse hinge käed ja jalad saavad korraga olla ainult ühes paigas, kuid Kṛṣṇa käed ja jalad ulatuvad kõikjale. Sedasi kinnitatakse „Śvetāśvatara Upaniṣadis" (3.17): sarvasya prabhum īśānaṁ sarvasya śaraṇaṁ bṛhat. Jumala Kõrgeim Isiksus, Ülihing, on kõikide elusolendite prabhu ehk isand, ning seega on Ta ka kõikide elusolendite lõplik varjupaik. Sellest võib järeldada, et Ülihing ning individuaalne hing on alati erinevad. Seda ei saa mitte keegi eitada.