TEXT 14

Texte

Tekst

sarvataḥ pāṇi-pādaṁ tat
sarvato ’kṣi-śiro-mukham
sarvataḥ śrutimal loke
sarvam āvṛtya tiṣṭhati

Synonyms

sarvataḥ: partout; pāṇi: mains; pādam: jambes; tat: cela; sarvataḥ: partout; akṣi: yeux; śiraḥ: têtes; mukham: visages; sarvataḥ: partout; śrutimat: ayant des oreilles; loke: dans le monde; sarvam: tout; āvṛtya: couvrant; tiṣṭhati: existe.

sarvataḥ — kõikjal; pāṇi — käed; pādam — jalad; tat — see; sarvataḥ — kõikjal; akṣi — silmad; śiraḥ — pead; mukham — näod; sarvataḥ — kõikjal; śruti-mat — omades kõrvu; loke — maailmas; sarvam — kõike; āvṛtya — kattes; tiṣṭhati — eksisteerib.

Translation

Ses mains, Ses jambes, Ses yeux et Ses visages sont partout. Rien n’échappe à Son ouïe. Ainsi est l’Âme Suprême, omniprésente.

Kõikjal on Ta käed ja jalad, Tema silmad, pead ja näod ning kõrvad. Sel moel eksisteerib Ülihing, läbides kõike.

Purport

Dieu, l’Âme Suprême, peut être comparé au soleil qui partout diffuse ses rayons illimités. Sa forme omniprésente Se déploie à l’infini, et en Lui vivent tous les êtres, tant Brahmā, le premier grand maître, que la minuscule fourmi. Il y a donc d’innombrables entités vivantes, des milliards de têtes, de jambes, de mains et d’yeux, qui tous vivent en l’Âme Suprême, par l’Âme Suprême. Celle-ci est donc omniprésente. L’être distinct, par contre, ne saurait affirmer qu’il étend partout ses mains, ses jambes et ses yeux, car cela lui est impossible. Et s’il lui arrive de penser qu’il s’agit seulement d’une question de conscience, qu’une fois son ignorance dissipée, il réalisera que ses bras et ses jambes se déploient partout, son raisonnement est paradoxal. Comment, en effet, un être susceptible d’être conditionné par la nature matérielle pourrait-il être suprême ?

En fait, seul l’Être Suprême peut déployer Ses membres à l’infini. Dans la Bhagavad-gītā, le Seigneur affirme que si on Lui offre une fleur, un fruit ou un peu d’eau, Il l’accepte. Mais comment peut-Il accepter nos offrandes en vivant si loin de nous ? Comprenons bien que le Seigneur est omnipotent, que de Sa demeure, qui se trouve à une distance considérable de la terre, Il étend Sa main pour prendre ce qu’on Lui offre. Telle est Sa puissance. Ce que confirme la Brahma-saṁhitā (5.37): goloka eva nivasaty akhilātma-bhūtaḥ – bien qu’Il Se livre à toutes sortes de divertissements sur Sa planète spirituelle, le Seigneur n’en demeure pas moins omniprésent. Ce verset décrit donc l’Âme Suprême, l’Être Souverain, et non l’âme individuelle, qui, elle, ne peut se dire omniprésente.

Ülihing ehk Jumala Kõrgeim Isiksus on sarnane Päikesele, kes oma lugematute kiirtega levib kõikjale. Ta eksisteerib kõikeläbival kujul, ning Temas eksisteerivad kõik individuaalsed elusolendid, alates esimesest suurest õpetajast Brahmāst kuni kõige väiksema sipelgani. On olemas lõputu hulk päid, jalgu, käsi ja silmi – lugematult elusolendeid, kes kõik viibivad Ülihinges, kes neid alal hoiab. Seetõttu on Ülihing kõikeläbiv. Individuaalne hing ei saa öelda, et tema käed, jalad ja silmad asuvad kõikjal. See on võimatu. Kui ta arvab, et oma teadmatuse tõttu on ta unustanud, et tema käed ja jalad asuvad kõikjal, ning et kui ta omandab vajalikud teadmised, siis mõistab ta, et asub kõikjal, on tema arutlus vastuoluline. Materiaalse looduse tingimustest sõltuvusse sattunud individuaalne hing ei saa olla Kõrgeim. Kõrgeim on individuaalsest hingest erinev – Jumal võib sirutada Oma käe kõikjale, individuaalne hing seda teha ei saa. „Bhagavad-gītās" ütleb Jumal, et kui keegi pakub Talle lilleõit, vilja või veidi vett, siis võtab Ta selle vastu. Kui Jumal asub kaugel eemal, kuidas saab Ta siis neid vastu võtta? Selline on aga Jumala kõikvõimsus: ehkki Ta asetseb Oma elupaigas, kujutlematult kaugel Maast, võib Ta ulatada Oma käe kõikjale, võtmaks vastu seda, mida Talle pakutakse. „Brahma-saṁhitās" (5.37) öeldakse: goloka eva nivasaty akhilātma-bhūtaḥ – ehkki Ta on pidevalt hõivatud mängudega Oma transtsendentaalsel planeedil, on Ta kõikeläbiv. Individuaalne hing ei saa öelda, et ta on kõikeläbiv. Seega on käesolevas värsis kirjeldatud Kõrgeimat Hinge, Jumala Isiksust, mitte individuaalset hinge.