Skip to main content

TEXTS 13-14

TEXTS 13-14

Texte

Tekst

adveṣṭā sarva-bhūtānāṁ
maitraḥ karuṇa eva ca
nirmamo nirahaṅkāraḥ
sama-duḥkha-sukhaḥ kṣamī
adveṣṭā sarva-bhūtānāṁ
maitraḥ karuṇa eva ca
nirmamo nirahaṅkāraḥ
sama-duḥkha-sukhaḥ kṣamī
santuṣṭaḥ satataṁ yogī
yatātmā dṛḍha-niścayaḥ
mayy arpita-mano-buddhir
yo mad-bhaktaḥ sa me priyaḥ
santuṣṭaḥ satataṁ yogī
yatātmā dṛḍha-niścayaḥ
mayy arpita-mano-buddhir
yo mad-bhaktaḥ sa me priyaḥ

Synonyms

Synonyms

adveṣṭā: sans envie; sarva-bhūtānām: envers tous les êtres; maitraḥ: amical; karuṇaḥ: bon; eva: certes; ca: aussi; nirmamaḥ: sans esprit de possession; nirahaṅkāraḥ: sans faux ego; sama: égal; duḥkhaḥ: dans le malheur; sukhaḥ: et le bonheur; kṣamī: clément; santuṣṭaḥ: satisfait; satatam: toujours; yogī: engagé dans la dévotion; yatā-ātmā: maître de soi; dṛḍha-niścayaḥ: avec détermination; mayi: en Moi; arpita: engagés; manaḥ: le mental; buddhiḥ: l’intelligence; yaḥ: celui qui; mat-bhaktaḥ: Mon dévot; saḥ me: à Moi; priyaḥ: très cher.

adveṣṭā — kadedusest vaba; sarva-bhūtānām — kõikide elusolendite suhtes; maitraḥ — sõbralik; karuṇaḥ — lahkelt; eva — kindlasti; ca — samuti; nirmamaḥ — ilma omanditundeta; nirahaṅkāraḥ — ilma vale egota; sama — võrdne; duḥkha — kannatustes; sukhaḥ — ja õnnes; kṣamī — andestav; santuṣṭaḥ — rahuldatud; satatam — alati; yogī — see, kes tegutseb pühendumusega; yata-ātmā — end kontrolliv; dṛḍha-niścayaḥ — otsustavusega; mayi — Minule; arpita — hõivatud; manaḥ — mõistus; buddhiḥ — ja arukus; yaḥ — see, kes; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; saḥ — tema; me — Mulle; priyaḥ — kallis.

Translation

Translation

Celui qui se comporte avec tous en ami bienveillant et n’envie personne, qui ne se croit le possesseur de rien et s’est affranchi du faux ego, celui-là, Mon dévot, M’est très cher. La peine ne l’affecte pas plus que la joie. Tolérant, maître de ses sens, il éprouve un inaltérable contentement. Il pratique le service de dévotion avec détermination, son mental et son intelligence toujours fixés sur Moi.

See, kes ei kadesta ühtegi elusolendit, vaid suhtub neisse kõigisse sõbralikult, kes ei pea ennast millegi omanikuks ning on vaba valest egost, kes säilitab tasakaalu nii õnnes kui kannatustes, kes on salliv, alati rahuldatud, ennast kontrolliv ning kes on rakendanud end otsustavusega pühendunud teenimisse, olles keskendanud Oma mõistuse ja arukuse Minule – selline pühendunu on Mulle väga kallis.

Purport

Purport

Revenant sur le service de dévotion pur, le Seigneur décrit dans ces deux versets les qualités spirituelles du pur dévot. Il n’est jamais perturbé, quelles que soient les circonstances. Il n’est envieux de personne. Il ne devient jamais l’ennemi de son ennemi. Il pense que l’inimitié qu’on éprouve à son égard vient de ses propres méfaits passés. Il préfère donc souffrir plutôt que protester. Le Śrīmad-Bhāgavatam (10.14.8) enseigne d’ailleurs: tat te ’nukampāṁ susamīkṣamāṇo bhuñjāna evātma-kṛtaṁ vipākam. Qu’il soit plongé dans un profond désarroi ou confronté à des difficultés, le dévot se sent toujours béni par le Seigneur. Il pense: « Mes péchés furent tels que je devrais souffrir mille fois plus. Si je ne reçois pas la totalité du châtiment, ce n’est que parce que le Seigneur Suprême est miséricordieux. Par l’effet de Sa grâce, je n’en reçois qu’une portion infime. » C’est pourquoi il est toujours calme, serein et patient, même dans les pires circonstances. Le dévot par ailleurs fait preuve de bonté envers tous, même envers son ennemi.

Le terme nirmama indique que le dévot n’accorde qu’une importance relative aux douleurs et aux problèmes inhérents au corps, car il se sait parfaitement distinct de son enveloppe charnelle. Comme il ne s’y identifie pas, il est affranchi du faux ego et demeure égal dans la joie comme dans la peine. Il est tolérant et se satisfait de ce que Dieu lui donne miséricordieusement. Comme il n’accomplit pas d’efforts inconsidérés pour obtenir ce qui présente trop de difficulté, il est toujours joyeux et paisible. Il est le plus parfait des spiritualistes, car il suit rigoureusement les instructions de son maître spirituel. Et parce qu’il domine ses sens, il est doté d’une forte détermination. Aucun argument fallacieux ne l’ébranle. On ne peut affaiblir sa ferme volonté de servir le Seigneur avec dévotion. Comme il sait, en toute conscience, que Kṛṣṇa est le Seigneur éternel, il n’est troublé par personne. Et toutes ces qualités lui permettent de fixer complètement son mental et son intelligence sur le Seigneur. Bien qu’il soit sans aucun doute très rare de parvenir à un tel niveau de dévotion, le dévot l’atteint en suivant les principes régulateurs du bhakti-yoga. En outre, le Seigneur déclare qu’un tel dévot Lui est très cher, car ses actes, accomplis dans une conscience divine, Le satisfont toujours.

Pöördudes taas puhta pühendunud teenimise teema juurde, kirjeldab Jumal nendes kahes värsis puhta pühendunu transtsendentaalseid omadusi. Puhas pühendunu ei lase end häirida üheski olukorras. Samuti ei kadesta ta kedagi. Samuti ei saa pühendunu oma vaenlase vaenlaseks, vaid ta mõtleb: „See inimene käitub kui minu vaenlane minu varasemate väärtegude tõttu. Seega on parem tema vaenulikkus välja kannatada kui sellele vastu astuda." „Śrīmad-Bhāgavatamis" (10.14.8) öeldakse: tat te 'nukampāṁ susamīkṣamāṇo bhuñjāna evātma-kṛtaṁ vipākam. Alati, kui pühendunu on sattunud raskustesse või kannatab, mõtleb ta, et see kõik on vaid Jumala arm tema suhtes. Tema mõtteviisiks on: „Oma varasemate väärtegude eest peaksin ma kannatama palju, palju rohkem, kui ma tegelikult praegu kannatan. Seega, üksnes Jumala armust ei saa ma nii suurt karistust nagu ma tegelikult olen ära teeninud. Jumala Kõrgeima Isiksuse armust langeb mulle vaid väike osa kannatustest, mille ma olen ära teeninud." Seetõttu on ta alati rahulik, tasane ning kannatlik, ükskõik kui rasketes tingimustes ta ka viibiks. Pühendunu on alati kõigi suhtes lahke, isegi kui tegemist on vaenlasega. Sõna nirmama annab mõista, et pühendunu ei pööra suurt tähelepanu kehast tulenevatele vaevadele ja kannatustele, sest ta teab, et ta ei ole see keha. Ta ei samasta end kehaga ning seetõttu on ta vaba vale ego kontseptsioonist ega kaota tasakaalu ei õnnes ega kannatustes. Ta on salliv ning rahul kõigega, mis talle Kõigekõrgema Jumala armust osaks saab. Ta ei püüdle selle poole, mille saavutamine on seotud suurte raskustega, mistõttu ta on alati rõõmus. Ta on täiuslik müstik, sest ta järgib kindlalt oma vaimse õpetaja juhendusi. Ta on täis otsustavust, sest ta kontrollib oma meeli. Ekslike argumentidega pole võimalik teda tasakaalust välja viia, sest keegi ei suuda teda eksitada tema kindlast otsusest teenida pühendunult Jumalat. Ta on täielikult teadvustanud, et Kṛṣṇa on igavene Jumal, ning seetõttu ei saa miski teda Kṛṣṇa juurest eemale eksitada. Kõik need omadused võimaldavad tal keskendada oma mõistuse ja arukuse täielikult Kõigekõrgemale Jumalale. Sellist pühendunud teenimise taset esineb küll väga harva, kuid järgides pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, jõuab pühendunu aja jooksul selleni. Jumal ütleb, et selline pühendunu on Talle väga kallis, sest Ta on alati rahul kõigi pühendunu poolt täies Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegudega.