TEXT 37

Texte

Tekst

kasmāc ca te na nameran mahātman
garīyase brahmaṇo ’py ādi-kartre
ananta deveśa jagan-nivāsa
tvam akṣaraṁ sad-asat tat paraṁ yat

Synonyms

kasmāt: pourquoi; ca: aussi; te: à Toi; na: ne pas; nameran: ils offriraient leur hommage; mahā-ātman: ô Toi si grand; garīyase: qui est meilleur; brahmaṇaḥ: que Brahmā; api: bien que; ādi-kartre: le créateur suprême; ananta: ô illimité; deveśa: ô souverain des devas; jagat-nivāsa: ô refuge de l’univers; tvam: Tu es; akṣaram: impérissable; sat-asat: la cause et l’effet; tat-param: transcendantal; yat: parce que.

kasmāt — miks; ca — samuti; te — Sulle; na — ei; nameran — nad peaksid avaldama väärilist lugupidamist; mahā-ātman — oo, võimsaim; garīyase — kes Sa oled parem; brahmaṇaḥ — kui Brahmā; api — ehkki; ādi-kartre — kõrgeimale loojale; ananta — oo, piiramatu; deva-īśa — oo, jumalate Jumal; jagat-nivāsa — oo, universumi pelgupaik; tvam — Sina oled; akṣaram — hävimatu; sat-asat — põhjuse ja tulemuse suhtes; tat param — transtsendentaalne; yat — sest.

Translation

Pourquoi ne Te présenteraient-ils pas tous leur hommage, à Toi le plus grand, plus grand même que Brahmā, Toi le créateur originel. Ô Être infini, souverain des devas, refuge de l’univers ! Tu es de tout la source impérissable, la cause de toutes les causes qui transcende la matière.

Oo, võimsaim, võimsam isegi kui Brahmā, Sina oled algne looja. Miks ei peaks nad siis avaldama Sulle oma sügavat lugupidamist? Oo, piiritu, jumalate Jumal, universumi pelgupaik! Sa oled võidetamatu allikas, kõikide põhjuste põhjus, transtsendentaalne selle materiaalse avaldumise suhtes.

Purport

En offrant ainsi son hommage à Kṛṣṇa, Arjuna montre que le Seigneur est digne de l’adoration de tous les êtres. Il est omniprésent. Il est l’Âme de chaque âme. Arjuna s’adresse à Kṛṣṇa par les mots mahātmā, ananta et deveśa: mahātmā parce qu’Il est infini et de tous le plus magnanime; ananta car rien ne peut se soustraire à Ses énergies, à Son influence; deveśa, enfin, pour montrer qu’Il est le maître de tous les devas et qu’Il leur est supérieur. Il est le refuge de l’univers entier.

Arjuna juge tout à fait normal que tous les puissants devas et êtres accomplis Lui rendent leur hommage respectueux, car nul ne Lui est supérieur. Il mentionne en particulier que Kṛṣṇa est plus grand que Brahmā, lequel fut par Lui créé. Brahmā est né de la fleur de lotus qui pousse du nombril de Garbhodakaśāyī Viṣṇu, Lui-même émanation plénière de Kṛṣṇa. Par conséquent, Brahmā, Śiva – né de Brahmā – et tous les devas doivent Lui offrir leur hommage. Le Śrīmad-Bhāgavatam affirme que le Seigneur est adoré par Śiva, Brahmā et tous les devas.

Le mot akṣaram dans ce verset est également significatif. Il indique que le Seigneur transcende la création matérielle soumise à la destruction. Étant la cause de toutes les causes, Il est supérieur à la nature matérielle et aux âmes qu’elle conditionne. Il est donc l’Être Suprême.

Oma austusavaldusega Kṛṣṇale näitab Arjuna, et Kṛṣṇat peaksid kummardama kõik inimesed. Kṛṣṇa on kõikeläbiv ning Ta on iga hinge Hing. Käesolevas värsis pöördub Arjuna Kṛṣṇa poole nimega Mahātmā, mis näitab, et Kṛṣṇa on kõige suuremeelsem ja piiritum. Sõna ananta viitab sellele, et pole midagi, mis ei oleks kaetud Kõigekõrgema Jumala mõju ja energiaga, ning deveśa tähendab, et Kṛṣṇa on kõikide pooljumalate valitseja ja neist kõigist kõrgemal seisev. Tema on terve universumi varjupaik. Arjuna arvas, et kõikidele täiuslikele elusolenditele ja võimsatele pooljumalatele oleks kohane avaldada Kṛṣṇale oma sügavat lugupidamist, sest pole kedagi, kes oleks võimsam kui Kõigekõrgem Jumal. Arjuna rõhutab eriti, et Kṛṣṇa on võimsam kui Brahmā, sest Brahmā loojaks oli Kṛṣṇa. Brahmā on sündinud lootoselille varrest, mis kasvas Garbhodakaśāyī Viṣṇu nabast. Garbhodakaśāyī Viṣṇu on aga Kṛṣṇa täielik ekspansioon ning seepärast peavad Brahmā ja Śiva, kes sündis Brahmāst, ning kõik teised pooljumalad, avaldama Kṛṣṇale oma sügavat lugupidamist. „Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse, et Śiva, Brahmā ja teised samalaadsed pooljumalad kummardavad Jumalat. Sõna akṣaram on väga oluline, sest see materiaalne loome allub hävingule, kuid Jumal seisab sellest materiaalsest loomest kõrgemal. Ta on kõikide põhjuste põhjus ning sellisena seisab Ta kõrgemal nii kõikidest selles materiaalses looduses viibivatest, tingimustest sõltuvatest hingedest kui ka materiaalsest kosmilisest avaldumisest endast. Seega on Ta kõikvõimas ja kõrgeim.