TEXT 14

Texte

Tekst

tataḥ sa vismayāviṣṭo
hṛṣṭa-romā dhanañ-jayaḥ
praṇamya śirasā devaṁ
kṛtāñjalir abhāṣata

Synonyms

tataḥ: ensuite; saḥ: il; vismayāviṣṭaḥ: frappé d’émerveillement; hṛṣṭa-romā: ses poils se dressant à cause de sa grande extase; dhanam-jayaḥ: Arjuna, conquérant des richesses; praṇamya: offrant son hommage; śirasā: avec la tête; devam: à Dieu, la Personne Suprême; kṛtāñjaliḥ: les mains jointes; abhāṣata: commença à dire.

tataḥ — seejärel; saḥ — tema; vismaya-āviṣṭaḥ — olles haaratud imestusest; hṛṣṭa-romā — ihukarvad seismas püsti suurest ekstaasist; dhanañjayaḥ — Arjuna; praṇamya — avaldades lugupidamist; śirasā — peaga; devam — Jumala Kõrgeimale Isiksusele; kṛta-añjaliḥ — peod kokku surutud; abhāṣata — hakkas kõnelema.

Translation

Alors, déconcerté, frappé d’émerveillement, les poils hérissés, Arjuna s’incline pour rendre hommage au Seigneur, puis, les mains jointes, commence à Lui offrir des prières.

Hämmelduses ja imestuses, ihukarvad suurest ekstaasist püsti seismas, langetas Arjuna pea, avaldamaks lugupidamist Kõigekõrgemale Jumalale, ning surudes peod kokku, hakkas ta palvetama Jumala poole.

Purport

Aussitôt la vision divine révélée, la relation qui unit Arjuna à Kṛṣṇa change de nature. Une étroite relation d’amitié a toujours uni Arjuna au Seigneur, mais ici, après avoir perçu Sa forme universelle, il Lui rend avec grand respect son hommage et joint les mains pour Lui offrir des prières louant Sa forme universelle. Sa relation d’amitié avec Kṛṣṇa se métamorphose en une relation d’admiration.

Les grands dévots voient Kṛṣṇa comme le réservoir de toutes les relations échangées entre les hommes, entre les devas, ou entre le Seigneur et Ses dévots. Douze relations fondamentales sont mentionnées dans les Écritures.

Kohe pärast seda, kui Jumal ilmutas End Arjunale kõiksuse kujul, muutusid nendevahelised suhted. Varemalt oli Kṛṣṇa ja Arjuna vahel sõprussuhe, kuid peale sellist ilmutust avaldab Arjuna Kṛṣṇale oma lugupidamist sügava aupaklikkusega, lausudes kokku surutud peopesadega Kṛṣṇale palveid. Ta ülistab Jumala kõiksuse kuju. Seega ei suhtu Arjuna Kṛṣṇasse enam mitte kui lihtsalt oma sõpra, vaid on Tema imelisusest vaimustuses. Suured pühendunud näevad Kṛṣṇat kui kõikvõimalike suhete allikat. Pühakirjades nimetatakse kahtteist põhilist suhete laadi, ning kõik need on esindatud Kṛṣṇas. Öeldakse, et Kṛṣṇa on elusolendite vaheliste kõikvõimalike suhete ookean, olgu nendeks elusolenditeks kaks tavalist elusolendit, jumalad või Kõigekõrgem Jumal ja Tema pühendunud.

Arjuna est pour sa part, en cet instant, inspiré par une relation d’admiration émerveillée, qui suscite en lui, d’ordinaire si modéré, si calme et si serein, l’extase. Les poils de son corps se hérissent et, les mains jointes, il rend hommage au Seigneur Suprême. Ce n’est pas que la peur s’empare de lui. Il est simplement frappé par les gloires merveilleuses du Seigneur Suprême. Et c’est cet émerveillement qui, troublant le lien naturel d’amitié profonde qui l’unit au Seigneur, provoque en lui le comportement que décrit ce verset.

Antud hetkel oli Arjuna täis imestust ning, ehkki ta oli loomult väga tagasihoidlik, rahulik ja vaikne, sattus ta niivõrd suurde ekstaasi, et tema ihukarvad tõusid püsti ning ta hakkas kokkusurutud peopesadega avaldama oma lugupidamist Kõigekõrgemale Jumalale. Loomulikult ei tundnud ta hirmu. Ta oli vaimustuses Kõigekõrgema Jumala poolt ilmutatud imedest ning tema suhe Kṛṣṇaga oli sel hetkel kantud sellisest meelestatusest. Arjuna loomulikule sõprussuhtele Kṛṣṇaga lisandus imestus ning ta käitus vastavalt sellele.