Skip to main content

TEXTS 12-13

TEXTS 12-13

Texte

Tekst

arjuna uvāca
paraṁ brahma paraṁ dhāma
pavitraṁ paramaṁ bhavān
puruṣaṁ śāśvataṁ divyam
ādi-devam ajaṁ vibhum
arjuna uvāca
paraṁ brahma paraṁ dhāma
pavitraṁ paramaṁ bhavān
puruṣaṁ śāśvataṁ divyam
ādi-devam ajaṁ vibhum
āhus tvām ṛṣayaḥ sarve
devarṣir nāradas tathā
asito devalo vyāsaḥ
svayaṁ caiva bravīṣi me
āhus tvām ṛṣayaḥ sarve
devarṣir nāradas tathā
asito devalo vyāsaḥ
svayaṁ caiva bravīṣi me

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca: Arjuna dit; param: suprême; brahma: la vérité; param: suprême; dhāma: le soutien; pavitram: pur; paramam: suprême; bhavān: Toi; puruṣam: la personne; śāśvatam: éternelle; divyam: transcendantale; ādi-devam: le Seigneur originel; ajam: non né; vibhum: le plus grand, omniprésent; āhuḥ: disent; tvām: de Toi; ṛṣayaḥ: les sages; sarve: tous; deva-ṛṣiḥ: le sage parmi les devas; nāradaḥ: Nārada; tathā: aussi; asitaḥ: Asita; devalaḥ: Devala; vyāsaḥ: Vyāsa; svayam: personnellement; ca: aussi; eva: certes; bravīṣī: Tu expliques; me: à moi.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; param — kõrgeim; brahma — tõde; param — kõrgeim; dhāma — alalhoidmine; pavitram — puhas; paramam — kõrgeim; bhavān — Sina; puruṣam — isiksus; śāśvatam — igavene; divyam — transtsendentaalne; ādi-devam — algallikaline Jumal; ajam — sündimatu; vibhum — suurim; āhuḥ — räägivad; tvām — Sinust; ṛṣayaḥ — targad; sarve — kõik; deva-ṛṣiḥ — tark pooljumalate keskel; nāradaḥ — Nārada; tathā — samuti; asitaḥ — Asita; devalaḥ — Devala; vyāsaḥ — Vyāsa; svayam — isiklikult; ca — samuti; eva — kindlasti; bravīṣī — Sa selgitad; me — mulle.

Translation

Translation

Arjuna dit: Tu es Dieu, la Personne Suprême, l’ultime demeure, la Vérité Absolue. Tu es la Personne originelle, transcendantale et éternelle. Tu es le Non-né, le plus pur et le plus grand. Tous les grands sages, Nārada, Asita, Devala et Vyāsa le proclament, et Toi-même à présent me le révèles.

Arjuna ütles: Sina oled Jumala Kõrgeim Isiksus, lõplik elupaik, kõikidest puhtaim ning Absoluutne Tõde. Sa oled igavene, transtsendentaalne ja algallikaline isik, sündimatu ning kõikidest võimsam. Kõik suured targad nagu Nārada, Asita, Devala ja Vyāsa kinnitavad seda tõde Sinust ning praegu kinnitad Sa seda mulle Ise.

Purport

Purport

Les paroles qu’Arjuna prononce dans ces deux versets permettent au Seigneur d’offrir aux philosophes māyāvādīs l’opportunité de comprendre que l’Âme Suprême et l’âme infinitésimale se distinguent très nettement l’une de l’autre. Après avoir écouté les quatre versets essentiels de la Bhagavad-gītā (10.8–11), Arjuna n’est plus en proie au moindre doute. Convaincu que Kṛṣṇa est Dieu, la Personne Suprême, il déclare hardiment: « Tu es le paraṁ brahma, Dieu, la Personne Suprême. » Kṛṣṇa S’est en effet décrit comme l’origine de tout être et de toute chose. Les devas et les humains dépendent tous de Lui, bien que parfois leur ignorance les conduise à se croire absolus et indépendants de Lui. Cette ignorance, toutefois, comme Kṛṣṇa l’a expliqué dans le verset précédent, se dissipe entièrement lorsqu’on pratique le service de dévotion. Par la grâce même du Seigneur, Arjuna reconnaît maintenant, conformément aux affirmations des Écritures, que Kṛṣṇa est la Vérité Suprême. Ce n’est pas que, par amitié, Arjuna flatte Kṛṣṇa en L’appelant Dieu, la Personne Suprême, la Vérité Absolue. Chaque mot prononcé dans ces deux versets est confirmé par les Védas, lesquels certifient en outre que seul le dévot engagé dans le service de dévotion est en mesure de comprendre le Seigneur Suprême.

Neis kahes värsis annab Kõigekõrgem Jumal māyāvāda filosoofidele võimaluse mõista, et Kõigekõrgem on erinev individuaalsest hingest, kuivõrd see on siin selgelt kirjas. Arjuna, olles kuulnud „Bhagavad-gītā" tuuma moodustavat nelja värssi selles peatükis, vabanes täielikult kõikidest kahtlustest ning tunnistas Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust. Ta kinnitas täie julgusega kohe: „Sa oled paraṁ brahma, Jumala Kõrgeim Isiksus." Kṛṣṇa selgitas juba eelnevalt, et Ta on kõige ning igaühe alge. Iga pooljumal ja iga inimene sõltuvad Temast. Pooljumalad ja inimesed arvavad oma teadmatusest aga, et nad on absoluutsed ning Jumala Kõrgeimast Isiksusest sõltumatud. Sellise teadmatuse hajutab täielikult pühendunud teenimise praktiseerimine. Jumal selgitas seda juba eelmises värsis. Nüüd tunnistab Arjuna Kṛṣṇa armust Teda kui Kõrgeimat Tõde, nagu vedakirjanduses soovitatud. Arjuna ei ülista Kṛṣṇat mitte seepärast, et viimane on Arjuna lähedane sõber, nimetades Kṛṣṇat Jumala Kõrgeimaks Isiksuseks, Absoluutseks Tõeks. Kõike, mida Arjuna nendes kahes värsis ütleb, kinnitab vedalik tõde. Vedakirjanduses kinnitatakse, et vaid see, kes teenib pühendunult Kõigekõrgemat Jumalat, suudab Teda mõista. Teised Teda mõista ei suuda. Igat sõna, mida Arjuna nendes kahes värsis räägib, kinnitatakse vedakirjanduses.

Kṛṣṇa a expliqué que tout repose en Lui. Ce que confirme la Kena Upaniṣad lorsqu’elle établit que tout repose en le Brahman Suprême, et par la Muṇḍaka Upaniṣad lorsqu’elle atteste que seul un homme absorbé dans la pensée du Seigneur, en qui tout repose, est à même de Le réaliser. Ce souvenir permanent est l’une des pratiques du service de dévotion, qui a pour nom smaraṇam. C’est donc par le service de dévotion, et par lui seul, que l’homme aura connaissance de sa condition réelle et sera en mesure de se libérer du corps matériel.

„Kena Upaniṣadis" öeldakse, et Kõrgeim Brahman on kõige pidepunkt ning ka Kṛṣṇa on juba selgitanud, et kõik toetub Temale. „Muṇḍaka Upaniṣad" kinnitab, et Kõigekõrgemat Jumalat, kellele kõik toetub, suudavad teadvustada vaid need, kes Temast pidevalt mõtlevad. Pidev Kṛṣṇast mõtlemine kannab nimetust smaraṇam ning see on üks pühendunud teenimise meetodeid. Inimene võib mõista oma positsiooni ning vabaneda materiaalsest kehast üksnes Kṛṣṇa pühendunud teenimise abil.

Les Védas dépeignent le Seigneur Suprême comme le plus pur d’entre les purs. Celui qui réalise cet attribut de Kṛṣṇa et s’abandonne à Lui se purifie de tous ses actes coupables. Il n’existe pas d’autre moyen. Le fait qu’Arjuna reconnaisse Kṛṣṇa comme tel atteste que sa vision est parfaitement conforme à celle des Écritures védiques, à celle des plus grands érudits ayant à leur tête Nārada.

„Vedades" öeldakse, et Kõigekõrgem Jumal on puhtam puhtaimast. See, kes mõistab, et Kṛṣṇa on puhtam puhtaimast, võib puhastuda kõikide oma pattude järelmõjudest. Pattudest on võimalik puhastuda üksnes Kõigekõrgemale Jumalale alistudes. Arjuna tunnistab Kṛṣṇa kõige puhtamaks isiksuseks ning see on täielikult kooskõlas vedakirjanduse kinnitustega. Seda on kinnitanud ka Nārada ning teised suured targad.

Kṛṣṇa étant Dieu, la Personne Suprême, on doit à chaque instant méditer sur Lui et goûter la relation transcendantale qui nous unit à Lui. Il est l’Être Suprême que ne touchent ni les besoins corporels, ni la naissance et la mort, ainsi que l’affirment, à l’instar d’Arjuna, l’ensemble des Écrits védiques, les Purāṇas et les récits historiques. Le Seigneur, du reste, explique en personne dans le quatrième chapitre que bien qu’Il soit non né, Il apparaît sur terre pour rétablir les principes de la spiritualité. Rien n’est à l’origine de Son existence, car Il est l’origine de tout, la cause de toutes les causes, de qui tout émane. Et ce n’est qu’en vertu de Sa grâce que l’être a la possibilité de bénéficier de ce savoir parfait.

Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus ning inimene peaks keskendama oma mõtted alati Temale ja nautima transtsendentaalset suhtlemist Temaga. Jumala Kõrgeim Isiksus on kõrgeim kõiges eksisteerivas. Ta on vaba kehalistest vajadustest, sünnist ja surmast. Seda ei kinnita mitte üksnes Arjuna, vaid kogu vedakirjandus, „Purāṇad" ning teised jutustused. Kṛṣṇat kirjeldatakse sel viisil kõikjal vedakirjanduses, ning „Bhagavad-gītā" neljandas peatükis ütleb Kõigekõrgem Jumal Ise: „Ehkki Ma olen sündimatu, ilmun Ma siia maailma kehtestamaks religioosseid printsiipe." Tema on kõige kõrgeim alge. Tema eksisteerimisel ei ole mingit põhjust, sest Tema Ise on kõikide põhjuste põhjus ning kõige allikas. Selliseid täiuslikke teadmisi on võimalik omandada üksnes Kõigekõrgema Jumala armust.

C’est par cette grâce qu’Arjuna peut ici s’exprimer. Il en résulte que pour comprendre la Bhagavad-gītā, il faut croire en les paroles qu’Arjuna énonce dans ces deux versets. En agissant ainsi, on suivra les principes de la paramparā, la filiation spirituelle. Pour ceux qui n’appartiennent pas à une succession disciplique, comprendre la Bhagavad-gītā par l’érudition académique est impossible. Malheureusement, ceux qui s’en tiennent orgueilleusement à leur érudition ne pourront jamais la comprendre et continueront obstinément à prendre Kṛṣṇa pour un homme ordinaire, en dépit des multiples évidences dont regorgent les Écritures védiques.

Selles värsis väljendab Arjuna end Kṛṣṇa armust. Kui me soovime mõista „Bhagavad-gītāt", siis peame me aktsepteerima nendes kahes värsis öeldut. Selline süsteem kannab nime paramparā ehk õpilasjärgnevusahela kaudu öeldu omaksvõtmine. Asumata õpilasjärgnevusahelas, pole võimalik „Bhagavad-gītāt" mõista. See ei ole võimalik niinimetatud akadeemilise hariduse abil. Hoolimata vedakirjanduse kinnitustest, on akadeemilise hariduse üle uhked inimesed jäigalt kinni veendumuses, et Kṛṣṇa on tavaline inimene. See on ülimalt kahetsusväärne.