Skip to main content

TEXT 11

TEXT 11

Texte

Tekst

teṣām evānukampārtham
aham ajñāna-jaṁ tamaḥ
nāśayāmy ātma-bhāva-stho
jñāna-dīpena bhāsvatā
teṣām evānukampārtham
aham ajñāna-jaṁ tamaḥ
nāśayāmy ātma-bhāva-stho
jñāna-dīpena bhāsvatā

Synonyms

Synonyms

teṣām: pour eux; eva: certes; anukampā-artham: pour montrer une miséricorde spéciale; aham: Je; ajñāna-jam: dues à l’ignorance; tamaḥ: les ténèbres; nāśayāmi: dissipe; ātma-bhāva: à l’intérieur de leur cœur; sthaḥ: situé; jñāna: de la connaissance; dīpena: avec la lampe; bhāsvatā: brillante.

teṣām — nendele; eva — kindlasti; anukampā-artham — osutamaks erilist armulikkust; aham — Mina; ajñāna-jam — teadmatuse tõttu; tamaḥ — pimedus; nāśayāmi — hajutan; ātma-bhāva — nende südameis; sthaḥ — asetsev; jñāna — teadmiste; dīpena — lambiga; bhāsvatā — hõõguva.

Translation

Translation

Moi qui vis en leur cœur, Je leur accorde une grâce particulière. Du flambeau lumineux de la connaissance, Je dissipe les ténèbres nées de l’ignorance.

Osutamaks neile Oma erilist armulikkust, hävitan Ma, nende südameis viibides, teadmatusest sündinud pimeduse, teadmiste ereda lambiga.

Purport

Purport

Lorsque à Bénarès, Śrī Caitanya propageait le chant du mantra Hare Kṛṣṇa Hare Kṛṣṇa Kṛṣṇa Kṛṣṇa Hare Hare / Hare Rāma Hare Rāma Rāma Rāma Hare Hare, des milliers de personnes Le suivaient. Prakāśānanda Sarasvatī, un érudit très influent et de grand renom, Le dénigra en l’accusant de sentimentalisme. Il arrive parfois, en effet, que des philosophes māyāvādīs critiquent les dévots, qu’ils prennent pour des sentimentaux naïfs et ignorants. Erreur grossière, car très nombreux en fait sont les érudits qui ont promulgué la philosophie de la dévotion. Et quand bien même un dévot sincèrement engagé dans le service de dévotion ne tirerait pas parti des avantages que lui offrent les Écritures ou son maître spirituel, Kṛṣṇa, présent dans son cœur, l’aidera. Le dévot sincère ne demeure donc jamais dans l’ignorance. Il n’est nullement besoin d’autre qualification que de servir le Seigneur avec dévotion, d’être pleinement absorbé dans la conscience de Kṛṣṇa.

Kui Jumal Caitanya levitas Benaresis Hare Kṛṣṇa mantra laulmist: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, järgisid Tema eeskuju tuhanded inimesed. Prakāśānanda Sarasvatī, kes oli tol ajal väga mõjukas ja haritud õpetlane Benaresis, nimetas Jumal Caitanyat sentimentalistiks. Mõnikord kritiseerivad māyāvāda filosoofid pühendunuid, sest nad arvavad, et pühendunud viibivad teadmatuse pimeduses ning on seetõttu filosoofia seisukohast vaid naiivsed sentimentalistid. Kuid tegelikult pole see nii. Paljud väljapaistvaimad õpetlased on õpetanud pühendumuse filosoofiat, kuid isegi siis, kui pühendunu ei kasuta ära võimalust lugeda nende raamatuid või suhelda oma vaimse õpetajaga, kuid on pühendunud teenimises siiras, hakkab Kṛṣṇa Ise teda tema südamest aitama. Seega ei saa Kṛṣṇa teadvuses viibiv siiras pühendunu olla teadmisteta. Ainsaks nõudeks on teenida täies Kṛṣṇa teadvuses pühendunult Kõigekõrgemat.

Les philosophes māyāvādīs pensent que sans être grand penseur, l’on ne peut posséder la connaissance pure. Mais le Seigneur Suprême en personne leur répond dans ce verset que même s’ils manquent d’éducation, même si leur connaissance des principes védiques est insuffisante, ceux qui Le servent avec une dévotion pure reçoivent Son aide.

Māyāvādīdest filosoofid arvavad, et ilma võrdleva analüüsita pole võimalik jõuda puhaste teadmisteni. Nendele vastab aga Kõigekõrgem Jumal, et isegi juhul, kui inimene ei oma piisavat haridust ning isegi kui ta ei tunne piisavalt vedalikke printsiipe, aitab teda ikkagi Kõigekõrgem Jumal Ise, nagu kinnitatakse selles värsis.

En outre, le Seigneur apprend à Arjuna qu’il est fondamentalement impossible de connaître la Vérité Absolue, Dieu, la Personne Suprême, par de simples spéculations intellectuelles. Il est en effet si grand qu’il s’avère impossible de Le connaître ou de L’approcher par un simple effort mental. S’il ne Lui est pas dévoué, s’il ne Lui donne pas son amour, l’homme aura beau s’évertuer à spéculer à Son sujet des millions d’années durant, jamais il ne réalisera Kṛṣṇa, la Vérité Suprême. Seul le service de dévotion est en mesure de satisfaire Kṛṣṇa, Lequel en vertu de Son inconcevable énergie, Se révèle dans le cœur de Son pur dévot. Le pur dévot garde toujours en son cœur Kṛṣṇa, qui, tel un soleil, dissipe aussitôt les ténèbres de l’ignorance. C’est la grâce spéciale que le Seigneur Suprême lui accorde.

Jumal ütleb Arjunale, et mõttespekulatsioonide kaudu pole Kõrgeimat Tõde, Absoluutset Tõde, Jumala Kõrgeimat Isiksust võimalik mõista, sest Kõrgeim Tõde on sedavõrd võimas, et Teda pole võimalik mõista lihtsalt mõistuse ponnistustega. Inimene võib sedasi spekuleerida miljoneid aastaid, ent kui ta ei ole Jumalale pühendunud, siis ei armasta ta Kõrgeimat Tõde ega saa seetõttu ka eales mõista Kṛṣṇat, kes on Kõrgeim Tõde. Kõrgeim Tõde, Kṛṣṇa, on rahuldatud ainult pühendunud teenimisega ning vaid sel juhul võib Ta Oma käsitlematu energia kaudu ilmutada Ennast puhta pühendunu südames. Puhta pühendunu südames on alati Kṛṣṇa, sealt aga, kus viibib Kṛṣṇa, kes on kui päike, kaob teadmatuse pimedus otsekohe. Selline on Kṛṣṇa eriline armulikkus Oma puhaste pühendunute vastu.

Parce qu’il est contaminé par un séjour de plusieurs millions de vies dans la matière, l’être a le cœur recouvert de la poussière du matérialisme. Mais qu’il serve le Seigneur avec dévotion, qu’il récite constamment le mantra Hare Kṛṣṇa et cette poussière s’en ira rapidement. Il se verra alors élevé à la connaissance pure. Répétons-le, ni la spéculation intellectuelle, ni la controverse ne permettent d’atteindre le but ultime, Viṣṇu. Seuls y conduisent le chant de ce mantra et le service de dévotion. Le pur dévot n’a plus à se préoccuper des nécessités de la vie car, une fois que les ténèbres de son cœur ont été dissipées, le Seigneur Suprême, satisfait par son amour et son service, comble automatiquement tous ses besoins. Ainsi, le dévot se voit délivré de la nécessité de fournir des efforts matériels pour assurer sa subsistance. Tel est, en essence, l’enseignement de la Bhagavad-gītā, dont l’étude conduit l’homme à s’abandonner entièrement au Seigneur Suprême et à Le servir dans un sentiment de dévotion pure.

Kuna me oleme miljonite elude jooksul olnud kokkupuutes saastava mateeriaga, on meie südamed kaetud materialismi tolmuga. Rakendades aga end Jumala pühendunud teenimisse, korrates pidevalt Hare Kṛṣṇa mantrat, puhastame oma südamed kiirelt ning tõuseme puhaste teadmiste tasandile. Lõpliku eesmärgini, Viṣṇuni, on võimalik jõuda üksnes Jumala pühasid nimesid korrates ning Teda pühendunult teenides. Mõttespekulatsioonide või väitlemise kaudu pole see võimalik. Puhas pühendunu ei tarvitse muretseda materiaalse elu vajaduste üle. Ta ei pea muretsema, sest kui ta hajutab pimeduse oma südamest, annab Kõigekõrgem Jumal talle koheselt kõik, olles rõõmus pühendunu poolt armastusega sooritatud teenimise üle. See on „Bhagavad-gītā" õpetuste tuum. Õppides „Bhagavad-gītāt", võib inimene alistuda täielikult Kõigekõrgemale Jumalale ning rakendada end puhtasse pühendunud teenimisse. Kui Jumal Ise hakkab inimese eest hoolt kandma, vabaneb viimane täielikult kõikidest materiaalsetest püüdlustest.