Skip to main content

TEXT 30

TEXT 30

Texte

Tekst

na ca śaknomy avasthātuṁ
bhramatīva ca me manaḥ
nimittāni ca paśyāmi
viparītāni keśava
na ca śaknomy avasthātuṁ
bhramatīva ca me manaḥ
nimittāni ca paśyāmi
viparītāni keśava

Synonyms

Synonyms

na: non plus; ca: aussi; śaknomi: suis-je capable; avasthātum: de demeurer; bhramati: oubliant; iva: comme; ca: et; me: mon; manaḥ: mental; nimittāni: les causes; ca: aussi; paśyāmi: je vois; viparītāni: tout juste le contraire; keśava: ô vainqueur du monstre Keśī (Kṛṣṇa).

na — ei; ca — samuti; śaknomi — ma olen võimeline; avasthātuṁ — jääma; bhramati — unustades; iva — nagu; ca — ja; me — minu; manaḥ — mõistus; nimittāni — põhjused; ca — samuti; paśyāmi — ma näen; viparītāni — täielik vastand; keśava — oo, deemon Keśī tapja (Kṛṣṇa).

Translation

Translation

Je ne puis demeurer ici plus longtemps. Je ne suis plus maître de moi; mon esprit s’égare. Ô Kṛṣṇa, vainqueur du monstre Keśī, je ne présage que de funestes événements.

Ma ei suuda enam siin seista. Mu pea käib ringi ja ma olen enesevalitsemist kaotamas. Oo, Kṛṣṇa, deemon Keśī tapja! Kõik, mida ma näen, ennustab vaid õnnetust.

Purport

Purport

Arjuna est saisi d’une telle angoisse qu’il ne peut rester plus longtemps sur le champ de bataille. Son désarroi lui fait perdre la maîtrise de soi. Un trop grand attachement aux choses de ce monde plonge automatiquement l’homme dans une telle confusion. Le Śrīmad-Bhāgavatam (11.2.37) dit à ce propos: bhayaṁ dvitīyābhiniveśataḥ syāt – la peur et le déséquilibre mental envahissent celui qui se laisse trop affecter par les diverses circonstances de la vie matérielle.

Arjuna ne prévoit maintenant que des événements funestes. Il pense que même la victoire ne lui apportera aucune joie. L’emploi des termes nimittāni viparītāni est, à ce titre, plein d’enseignement; il indique que le trouble dans lequel est plongé l’homme frustré dans ses espérances lui fait se demander: « Pourquoi suis-je ici ? » En général, chacun se préoccupe de soi et de son propre bien-être. Personne ne s’intéresse au Soi Suprême, à Dieu. Arjuna laisse entrevoir ici, de par la volonté de Kṛṣṇa, qu’il ignore quel est son véritable intérêt. C’est en servant Viṣṇu, Kṛṣṇa, que les véritables intérêts de chacun sont comblés. Dès que l’âme conditionnée oublie cela, elle souffre des misères matérielles. Arjuna pense que, vu la situation dans laquelle il se trouve, la victoire ne lui sera qu’une source de lamentation.

Rahutuse tõttu ei suutnud Arjuna enam kauemaks lahinguväljale jääda ning ta oli oma meelenõrkusest teadvust kaotamas. Liigne kiindumus materiaalsetesse asjadesse on see, mis ajab inimese sellisesse segadusse. Bhayaṁ dvitīyābhiniveśataḥ syāt. „Selline hirm ja mõistuse tasakaalutus saab osaks inimestele, kes on materiaalsetest tingimustest liialt tugevasti mõjutatud." (Bhāg. 11.2.37) Arjuna nägi lahinguväljal ette vaid valu ning kõige pahupidi pööramist – ta leidis, et isegi vaenlaste üle võidu saavutamine ei teeks teda õnnelikuks. Antud värsis on olulised sõnad nimittāni ja viparītāni. Kui inimene näeb ette vaid nurjumisi, siis küsib ta endalt: „Miks olen ma siin?" Igaüks on huvitatud iseendast ja oma heaolust. Kedagi ei huvita Kõrgeim Mina. Kṛṣṇa soovil ilmutab Arjuna teadmatust elusolendi tegeliku „mina" tõelistest soovidest, mis on seotud Viṣṇu ehk Kṛṣṇaga. Tingimustest sõltuvad hinged on oma tegelikud soovid unustanud ning seetõttu kannatavadki mateeria valuhoopide käes. Arjuna arvas, et võit selles lahingus põhjustaks talle vaid kurbust.