Skip to main content

TEXT 28

TEXT 28

Texte

Tekst

arjuna uvāca
dṛṣṭvemaṁ sva-janaṁ kṛṣṇa
yuyutsuṁ samupasthitam
sīdanti mama gātrāṇi
mukhaṁ ca pariśuṣyati
arjuna uvāca
dṛṣṭvemaṁ sva-janaṁ kṛṣṇa
yuyutsuṁ samupasthitam
sīdanti mama gātrāṇi
mukhaṁ ca pariśuṣyati

Synonyms

Synonyms

arjunaḥ uvāca: Arjuna dit; dṛṣṭvā: après avoir vu; imam: tous ses; sva-janam: proches; kṛṣṇa: ô Kṛṣṇa; yuyutsum: tous animés d’un sentiment belliqueux; samupasthitam: présents; sīdanti: tremblent; mama: mes; gātrāṇi: membres; mukham: bouche; ca: aussi; pariśuṣyati: se dessèche.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; dṛṣṭvā — olles näinud; imam — kõiki neid; sva-janam — sugulasi; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; yuyutsum — kõiki võitlusvalmiduses; samupasthitam — kohalolevaid; sīdanti — värisevad; mama — minu; gātrāṇi — ihuliikmed; mukham — suu; ca — samuti; pariśuṣyati — kuivab.

Translation

Translation

Arjuna dit: Cher Kṛṣṇa, de voir les miens animés d’une flamme guerrière, mes membres tremblent et ma bouche se dessèche.

Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, nähes oma sõpru ja sugulasi sellises võitlusvaimus praegu minu ees seismas, tunnen ma, kuidas mu ihuliikmed värisevad ja suu kuivab.

Purport

Purport

L’être qui éprouve une dévotion véritable pour le Seigneur a toutes les qualités des saints et des devas. Inversement, l’être qui n’est pas illuminé par cet amour est dépourvu de telles qualités, quels que soient les mérites d’ordre matériel que lui ont conférés sa culture et son éducation. Maintenant qu’il a vu ses parents et amis sur le champ de bataille, Arjuna ressent une grande compassion pour eux qui ont décidé de lutter les uns contre les autres. Il éprouve depuis le début beaucoup de sympathie pour ses propres soldats, mais voilà qu’il s’apitoie sur le sort des guerriers du camp ennemi dont il prévoit la mort imminente. À cette pensée, ses membres tremblent et sa bouche se dessèche. Il s’étonne de les voir aussi belliqueux. Pratiquement tous ceux qui sont venus combattre sont du même sang que lui. Cela bouleverse un dévot aussi bienveillant qu’Arjuna, et bien qu’on ne le mentionne pas ici, il est facile d’imaginer que non seulement ses membres tremblent et sa bouche se dessèche, mais encore qu’il pleure de pitié. Ces symptômes ne sont certes pas des signes de faiblesse. Il s’agit plutôt de la tendresse de cœur d’un pur bhakta. Le Śrīmad-Bhāgavatam (5.18.12) dit à ce sujet:

Iga inimene, kes on siiralt pühendunud Jumalale, omab kõiki häid omadusi, mida võib leida jumalikes isiksustes või pooljumalates, samas kui mittepühendunul selliseid omadusi pole, ükskõik kui kõrget haridust ja kultuursust ta materiaalsel tasandil ka omaks. Jumalakartliku inimesena valdaski Arjunat, oma sugulasi ja sõpru lahinguväljal vastastikku seismas nähes, sügav kaastunne. Mis puutub tema enda sõduritesse, siis tundis ta nende vastu kaastunnet juba enne, kuid nüüd, nähes ette vastaspoolel ülesrivistunute peatset surma, haaras teda kaastunne nendegi suhtes. Selliste mõtete ajel tundis ta, kuidas tema ihuliikmed värisema hakkasid ning kuidas ta suu kuivas. Kõigi kohalolijate lahingumeelsus hämmastas teda. Praktiliselt kogu suguvõsa, kõik tema veresugulased oli tulnud koos temaga võitlema. See rabas sellist siirast pühendunut nagu Arjuna. Ehkki seda käesolevas värsis ei nimetata, võib kujutleda, et Arjunal ei hakanud mitte ainult ihuliikmed värisema ja suu kuivama, vaid ta ka nuttis kaastundest. See kõik polnud tingitud mitte Arjuna nõrkusest, vaid tema heasüdamlikkusest, mis on omane igale puhtale Jumala pühendunule. Seepärast lausutaksegi:

yasyāsti bhaktir bhagavaty akiñcanā
sarvair guṇais tatra samāsate surāḥ
harāv abhaktasya kuto mahad-guṇā
mano-rathenāsati dhāvato bahiḥ
yasyāsti bhaktir bhagavaty akiñcanā
sarvair guṇais tatra samāsate surāḥ
harāv abhaktasya kuto mahad-guṇā
mano-rathenāsati dhāvato bahiḥ

« L’homme qui éprouve une dévotion constante pour la Personne Suprême possède toutes les qualités des devas. Celui qui n’en ressent aucune, par contre, n’a que des atouts matériels de peu de prix, car il erre sur le plan mental et subit la fascination de l’énergie matérielle. »

„See, kes on vääramatult pühendunud Jumala Isiksusele, omab kõiki pooljumalate häid omadusi. Seevastu selline inimene, kes ei ole pühendunu, omab vaid teatud materiaalseid omadusi, mille väärtus on vähene. Seda seepärast, et selline inimene viibib mõistuse tasandil ning satub kahtlemata pimestava materiaalse energia ahvatluste ohvriks." (Bhāg. 5.18.12)