Skip to main content

Kaheksas värss

TEXTO OCHO

Tekst

Texto

tan-nāma-rūpa-caritādi-sukīrtanānu-
smṛtyoḥ krameṇa rasanā-manasī niyojya
tiṣṭhan vraje tad-anurāgi-janānugāmī
kālaṁ nayed akhilam ity upadeśa-sāram
tan-nāma-rūpa-caritādi-sukīrtanānu-
smṛtyoḥ krameṇa rasanā-manasī niyojya
tiṣṭhan vraje tad-anurāgi-janānugāmī
kālaṁ nayed akhilam ity upadeśa-sāram

Synonyms

Palabra por palabra

tat — Jumal Kṛṣṇa; nāma — püha nimi; rūpa — kuju; carita-ādi — omadused, mängud jne; su-kīrtana — oskusliku arutluse või kordamisega; anusmṛtyoḥ — ja mäletamisega; krameṇa — järk-järgult; rasanā — keelt; manasī — ja mõistust; niyojya — rakendades; tiṣṭhan — elades; vraje — Vrajas; tat — Jumal Kṛṣṇasse; anurāgi — kiindunud; jana — inimesed; anugāmī — järgides; kālam — aega; nayet — peaksid kasutama; akhilam — kogu; iti — sel moel; upadeśa — nõuannete või juhenduste; sāram — tuum.

tat — del Señor Kṛṣṇa; nāma — el santo nombre; rūpa — forma; carita-ādi — personalidad, pasatiempo, etc; su-kīrtana — discutir o cantar muy bien; anusmṛtyoḥ — y al recodar; krameṇa — gradualmente; rasanā — la lengua; manasī — y la mente; niyojya — ocupando; tiṣṭhan — residiendo; vraje — en Vraja; tat — al Señor Kṛṣṇa; anurāgi — apegadas; jana — personas; anugāmī — siguiendo; kālam — tiempo; nayet — -debe utilizar; akhilam — completo; iti — así pues; upadeśa — de consejo o instrucción; sāram — la esencia.

Translation

Traducción

Kõikide nõuannete tuum seisneb selles, et kogu oma aega – kakskümmend neli tundi ööpäevas – on vaja kasutada Jumala imelise nime, transtsendentaalse kuju, omaduste ja igaveste mängude oskuslikuks ülistamiseks ja meenutamiseks. Just nendesse tegevustesse tuleb rakendada oma keel ja mõistus. See on põhimõte, mida inimesel, kes asub elama Vrajasse [Goloka Vṛndāvana dhāma], tuleb järgida, teenides seal Kṛṣṇat pühendunute juhendamise all. Ta peab järgima eeskuju, mida näitavad Jumala armastatud pühendunud, kes on sügavalt kiindunud Tema pühendunud teenimisse.

La esencia de todo consejo es que uno debe emplear todo su tiempo - las veinticuatro horas del día - en cantar y recordar muy bien el divino nombre, la forma trascendental, las cualidades y los pasatiempos eternos del Señor, ocupando así gradualmente su lengua y su mente. De modo que, uno debe residir en Vraja [Goloka Vṛndāvana-dhāma] y servir a Kṛṣṇa bajo la guía de los devotos. Uno debe seguir los pasos de los amados devotos del Señor, quienes están intensamente apegados a Su servicio devocional.

Purport

Significado

Kuna mõistus võib olla inimesele nii vaenlane kui ka sõber, tuleb kindlat praktikat järgides teha sellest sõber. Kṛṣṇa teadvuse liikumise ülesandeks ongi anda inimestele väljaõpe, kuidas leida oma mõistusele pidev rakendus Kṛṣṇa teenimises. Mõistus sisaldab sadu ja tuhandeid muljeid mitte ainult sellest, vaid ka paljudest varasematest eludest. Vahel tekitavad need teineteisega kokku puutudes vastakaid kujutelmi. Sel moel võib mõistuse tegevus muutuda tingimustest sõltuvale hingele ohtlikuks. Neile, kes õpivad psühholoogiat, on teada mõistuse erinevad psühholoogilised muutused. „Bhagavad-gītās" (8.6) öeldakse:

Ya que la mente puede ser el amigo o el enemigo de uno, debe ser entrenada para que se vuelva un amigo. El movimiento de conciencia de Kṛṣṇa está hecho especialmente para entrenar a la mente de manera que siempre se ocupe en actividades relacionadas con Kṛṣṇa. La mente encierra cientos y miles de impresiones, no únicamente de esta vida sino también de muchísimas vidas pasadas. A veces algunas de estas impresiones entran en contacto con otras, y producen imágenes contradictorias. El funcionamiento de la mente puede así volverse un peligro para el alma condicionada. Los estudiantes de psicología están conscientes de los diversos cambios psicológicos de la mente. En El Bhagavad-gītā (8.6) se dice:

yaṁ yaṁ vāpi smaran bhāvaṁ
tyajaty ante kalevaram
taṁ taṁ evaiti kaunteya
sadā tad-bhāva-bhāvitaḥ
yaṁ yaṁ vāpi smaran bhāvaṁ
tyajaty ante kalevaram
taṁ taṁ evaiti kaunteya
sadā tad-bhāva-bhāvitaḥ

„Ükskõik, millist eksistentsi seisundit inimene kehast lahkudes mäletab, selle seisundini ta kahtlemata ka jõuab."

"Uno alcanzará sin duda alguna el estado de existencia que recuerde cuando abandone su cuerpo".

Surmahetkel loovad elusolendi mõistus ja arukus teatud liiki keha peentasandilise vormi tema järgmiseks eluks. Kui mõistus peaks ootamatult mõtlema millestki mitte eriti meeldivast, on elusolend sunnitud sündima järgmises elus just sellises kehas. Ent kui inimene suudab surmahetkel mõelda Kṛṣṇast, on tal võimalik siirduda vaimsesse maailma, Goloka Vṛndāvanale. Hinge rändamine ühest kehast teise on äärmiselt peen protsess ning seetõttu soovitab Śrīla Rūpa Gosvāmī pühendunutel allutada oma mõistus praktikale, mis võimaldaks neil unustada kõik muu peale Kṛṣṇa. Samuti tuleb keelt õpetada kõnelema üksnes Kṛṣṇast ja sööma üksnes kṛṣṇa-prasādamit. Seejärel annab Śrīla Rūpa Gosvāmī meile juhenduse: tiṣṭhan vraje. See tähendab, et pühendunu peab asuma elama Vṛndāvanasse või mõnda teise Vrajabhūmi osasse. Vrajabhūmi, Vṛndāvana ümbruskond, on kaheksakümne nelja krośa suurune territoorium. Üks krośa võrdub pisut enam kui kolme ruutkilomeetriga. Kui inimene asub elama Vṛndāvanasse, peab ta leidma varjupaiga mõne seal elava edasijõudnud pühendunu juures. Sedasi toimides peaks ta mõtlema alati Kṛṣṇast ja Tema mängudest. Śrīla Rūpa Gosvāmī on seda veelgi üksikasjalikumalt selgitanud „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (1.2.294):

Al momento de la muerte, la mente y la inteligencia de la entidad viviente crean la forma sutil de un determinado tipo de cuerpo para la siguiente vida. Si la mente piensa repentinamente en algo poco conveniente uno tendrá que aceptar en la siguiente vida el nacimiento correspondiente. En cambio, si uno puede pensar en Kṛṣṇa al momento de la muerte, será trasladado al mundo espiritual, Goloka Vṛndāvana. Este proceso de la transmigración es muy sutil; por lo tanto Śrīla Rūpa Gosvāmī les recomienda a los devotos entrenar su mente para sólo puedan recordar a Kṛṣṇa En forma similar, la lengua debe ser entrenada para que hable únicamente sobre Kṛṣṇa y sólo pruebe kṛṣṇa-prasāda. Śrīla Rūpa Gosvāmī recomienda además, tiṣṭhan vraje: uno debe vivir en Vṛndāvana o en cualquier parte de Vrajabhūmi. A Vrajabhūmi, o sea la tierra de Vṛndāvana, le corresponde una superficie de ochenta y cuatro krośas. Un krośas equivale a 5,2 kilómetros cuadrados. Cuando uno establece su residencia en Vṛndāvana, debe refugiarse en algún devoto avanzado de ahí. De esta manera uno siempre debe pensar en Kṛṣṇa y en Sus pasatiempos. Śrīla Rūpa Gosvāmī ilustra más esto en su Bhakti-rasāmṛta-sindhu (l.2.294):

kṛṣṇaṁ smaran janaṁ cāsya
preṣṭhaṁ nija-samīhitam
tat-tat-kathā-rataś cāsau
kuryād vāsaṁ vraje sadā
kṛṣṇaṁ smaran janaṁ cāsya
preṣṭhaṁ nija-samīhitam
tat-tat-kathā-rataś cāsau
kuryād vāsaṁ vraje sadā

„Pühendunu peab alati elama Vraja transtsendentaalses kuningriigis. Kṛṣṇaṁ smaran janaṁ cāsya preṣṭham – ta peab alati tegelema Śrī Kṛṣṇa ja Tema armastatud kaaslaste meenutamisega. Järgides Śrī Kṛṣṇa armastatud kaaslaste eeskuju ja saades nende igavese juhendamise osaliseks, võib pühendunu omandada vastupandamatu soovi teenida Jumala Kõrgeimat Isiksust."

"El devoto siempre debe residir en el reino trascendental de Vraja, y siempre ocuparse en kṛṣṇaṁ smaran janaṁ cāsya preṣṭham, o sea recordar a Śrī Kṛṣṇa y a Sus amados asociados. Por seguir los pasos de dichos asociados y quedar bajo su guía eterna, se puede desarrollar un deseo intenso por servir a la Suprema Personalidad de Dios".

Seejärel ütleb Rūpa Gosvāmī „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (1.2.295):

Además Śrīla Rūpa Gosvāmī afirma en El Bhakti-rasāmrṭa-sindhu (l.2.295):

sevā sādhaka-rūpeṇa
siddha-rūpeṇa cātra hi
tad-bhāva-lipsunā kāryā
vraja-lokānusārataḥ
sevā sādhaka-rūpeṇa
siddha-rūpeṇa cātra hi
tad-bhāva-lipsunā kāryā
vraja-lokānusārataḥ

„Vraja transtsendentaalses kuningriigis [Vraja-dhāmas] peab pühendunu teenima Kõigekõrgemat Jumalat, Śrī Kṛṣṇat, samasuguste tunnetega nagu Kṛṣṇa kaaslased, valides neist ühe oma vahetuks juhendajaks, kelle eeskuju järgida. See meetod on sobilik nii neile, kes asuvad sādhana tasandil [tasand, kus vaimse praktika järgija viibib materiaalseis köidikuis] kui ka neile, kes on jõudnud sādhya tasandile [Jumala teadvustamise tasand] ja saanud siddha-puruṣaks ehk vaimse täiuslikkuse saavutanud hingeks."

"Uno debe servir al Señor Supremo, Śrī Kṛṣṇa, en el reino trascendental de Vraja [Vraja-dhāma] con un sentimiento similar al de Sus asociados, y debe ponerse bajo la guía directa de algún asociado particular de Kṛṣṇa, y seguir sus pasos. Este método es aplicable tanto en la etapa de sādhana [las prácticas espirituales que se ejecutan mientras se está en la etapa de cautiverio] como en la etapa de sādhya [compresión perfecta de Dios], cuando uno es ya un sidha-puruṣa, o sea un alma espiritualmente perfecta".

Śrīla Bhaktisiddhānta Sarasvatī Ṭhākura on andnud käesolevale värsile järgmise kommentaari: „Inimene, kes ei ole endas veel välja arendanud huvi Kṛṣṇa teadvuse vastu, peaks loobuma kõikidest materiaalsetest motiividest ja distsiplineerima oma mõistust, järgides vaimset arengut edendavaid reguleerivaid printsiipe – see tähendab ülistades ja meenutades Kṛṣṇat ning Tema nime, keha, omadusi, mänge jne. Arendades sedasi välja isu tegeleda nimetatud tegevustega, peab pühendunu püüdma elada Vṛndāvanas, veetes oma aega Kṛṣṇa nime, kuulsuse, mängude ja omaduste pideva meenutamisega kogenud pühendunu juhendamise ja kaitse all. Selles seisneb kõikide pühendunud teenimise arendamist puudutavate juhenduste tuum.

Śrīla Bhaktisiddhanta Sarasvatī Ṭhakura ha comentado este verso de la siguiente manera: “Alguien que todavía no ha desarrollado interés en el cultivo de conciencia de Kṛṣṇa, debe abandonar todos sus motivos materiales y entrenar su mente siguiendo los principios regulativos progresivos, o sea cantar y recordar a Kṛṣṇa y Su nombre, forma, naturaleza, pasatiempos, etc. De este modo, después de desarrollar gusto por tales cosas, uno debe tratar de vivir en Vṛndāvana y pasar un tiempo recordando constantemente el nombre, la fama, los pasatiempos y las cualidades de Kṛṣṇa, bajo la dirección y la protección de algún devoto experto. Ésta es la esencia de toda instrucción relativa al cultivo del servicio devocional.

Algajana peaks pühendunu pidevalt kuulama kṛṣṇa-kathād. Seda nimetatakse śrāvaṇa-daśāks ehk kuulamise tasandiks. Kuulates pidevalt Kṛṣṇa püha nime ning Tema keha, omaduste ja mängude kirjeldusi, saavutab pühendunu varaṇa-daśā – nõusoleku tasandi. Sellele tasandile jõudes tekib temas kiindumus kṛṣṇa-kathā kuulamisse. Kui ta suudab korrata Jumala pühasid nimesid ekstaasis, saavutab ta meenutamise ehk smaraṇāvasthā tasandi. Mäletamine, mõtisklusse süvenemine, meditatsioon, pidev meenutamine ja transs on järk-järgulise kṛṣṇa-smaraṇa arendamise viis etappi. Algul võib Kṛṣṇa mäletamine aeg-ajalt katkeda, kuid hiljem muutub see katkematuks. Kui mäletamine on muutunud katkematuks, kasvab see keskendumiseks, mida nimetatakse meditatsiooniks. Kui meditatsioon süveneb ja muutub pidevaks, nimetatakse seda anusmṛtiks. Saavutades katkematu, pideva anusmṛti, jõuab pühendunu samādhi ehk vaimse transi tasandile. Arenedes täieliku smaraṇa- daśā ehk samādhini, hakkab hing mõistma oma algolemuslikku positsiooni. Sel hetkel suudab ta täiuslikult ja selgelt mõista oma igavesi suhteid Kṛṣṇaga. Seda nimetatakse sampatti-daśāks ehk elu täiuslikkuseks.

"En la etapa neófita uno debe dedicarse siempre a oír el kṛṣṇa-kathā. Esto es llamado śravaṇa-daśā, la etapa de oír. Por constantemente el santo nombre trascendental de Kṛṣṇa y escuchar acerca de Su forma, cualidades y pasatiempos trascendentales, uno puede alcanzar la etapa de aceptación llamada varaṇa-daśā. Cuando uno llega a esa etapa, se apega a escuchar el kṛṣṇa-kathā. Cuando uno puede cantar en éxtasis, alcanza la etapa de smaraṇāvasthā, la etapa de recordar. Recuerdo, absorción, meditación, remembranza constante, y trance son los cinco elementos del kṛṣṇa-smaraṇa progresivo. Puede que al principio el recuerdo de Kṛṣṇa se interrumpa a intervalos, pero más tarde el recuerdo prosigue ininterrumpidamente. Cuando el recuerdo es ininterrumpido, se concreta y es llamado meditación. Cuando la meditación se expande y se hace constante, se llama anusmṛti. Por el anusmṛti ininterrumpido e incesante uno entra en la etapa de samādhi, o sea el trance espiritual. Cuando el smaraṇa-daśā o samādhi se ha desarrollado totalmente, el alma comprende su posición constitucional original. En ese momento puede entender perfecta y claramente su relación eterna con Kṛṣṇa. Esto es llamado sampatti-daśā, la perfección de la vida.

„Śrī Caitanya-caritāmṛtas" soovitatakse algajatele pühendunutele, et nad loobuksid kõikidest omakasupüüdlikest soovidest ja rakendaksid end lihtsalt Jumala reguleeritud pühendunud teenimisse vastavalt pühakirjade ettekirjutustele. Sel moel arendab pühendunu järk-järgult välja kiindumuse Kṛṣṇa nime, kuulsuse, keha, omaduste jms vastu. Olles endas välja arendanud sellise kiindumuse, suudab ta teenida Kṛṣṇa lootosjalgu spontaanselt, ilma et ta peaks selleks järgima isegi reguleerivaid printsiipe. Seda tasandit nimetatakse rāga-bhaktiks ehk pühendunud teenimiseks spontaanses armastuses. Sellel tasandil asudes võib pühendunu järgida eeskuju, mida näitab mõni Kṛṣṇa igavestest kaaslastest Vṛndāvanas. Seda nimetatakse rāgānuga-bhaktiks. Kui pühendunu soovib omandada Kṛṣṇa lehma, kepi, Kṛṣṇa käes oleva flöödi või Tema kaela ümber rippuvate lillede positsiooni, on tal võimalik tegeleda rāgānuga-bhakti ehk spontaanse pühendunud teenimisega śānta-rasas. Dāsya-rasas järgib pühendunu selliste teenrite nagu Citraka, Patraka või Raktaka eeskuju. Sakhya-rasas ehk sõprussuhetes võib pühendunu saada selliseks Kṛṣṇa sõbraks nagu näiteks Baladeva, Śrīdāmā või Sudāmā. Vātsalya-rasas, mida iseloomustab vanemlik kiindumus, võib pühendunu saada Nanda Mahārājale või Yaśodāle sarnase positsiooni, ning mādhurya-rasas, mida iseloomustavad armastuslikud suhted, võib ta juhenduda sellistest eeskujudest nagu Śrīmatī Rādhārāṇī või Tema sõbrannad, nagu näiteks Lalitā, ja Tema teenijannad (mañjarīd), nagu Rūpa ja Rati. See on kõikide pühendunud teenimise kohta käivate juhenduste tuum."

"El Caitanya-caritāmṛta recomienda a los neófitos abandonar todo tipo de deseos motivados y sólo dedicarse al servicio devocional regulativo del Señor conforme a las instrucciones de las Escrituras. Con eso el neófito puede desarrollar gradualmente apego por el nombre, la fama, la forma, las cualidades, etc., de Kṛṣṇa. Cuando uno ha desarrollado tal apego, puede servir a los pies de loto de Kṛṣṇa espontáneamente, incluso sin seguir los principios regulativos. Esta etapa es llamada rāga-bhakti, o sea servicio devocional en el estado de amor espontáneo. En esa etapa el devoto puede seguir los pasos de alguno de los asociados eternos de Kṛṣṇa de Vṛndāvana. Esto es llamado rāgānuga-bhakti. Rāgānuga-bhakti, o sea el servicio devocional espontáneo, puede desempeñarse en el śānta-rasa cuando uno aspira ser como las vacas de Kṛṣṇa, o como la vara o la flauta en la mano de Kṛṣṇa, o como las flores que están alrededor del cuello de Kṛṣṇa. En el dāsya-rasa uno sigue los pasos de sirvientes como Citraka, Patraka o Raktaka. En el amistoso sakhya-rasa uno puede volverse un amigo como Baladeva, Śrīdāmā o Sudāmā. En el vātsalya-rasa, caracterizado por el afecto paternal o maternal, uno puede volverse como Nanda Mahārāja y Yaśodā: y en el mādhurya-rasa, caracterizado por Rādhārāṇī o amigas Suyas tales como Lalitā y Sus doncellas sirvientes (mañjarīs) como Rūpa y Rati. Ésta es la esencia de toda instrucción en el tema del servicio devocional".