Skip to main content

Neljas värss

Četrti verz

Tekst

Besedilo

dadāti pratigṛhṇāti
guhyam ākhyāti pṛcchati
bhuṅkte bhojayate caiva
ṣaḍ-vidhaṁ prīti-lakṣaṇam
dadāti pratigṛhṇāti
guhyam ākhyāti pṛcchati
bhuṅkte bhojayate caiva
ṣaḍ-vidhaṁ prīti-lakṣaṇam

Synonyms

Synonyms

dadāti — teeb annetusi; pratigṛhṇāti — võtab vastu annetusi; guhyam — salajasi teemasid; ākhyāti — selgitab; pṛcchati — küsib; bhuṅkte — sööb; bhojayate — toidab; ca — samuti; eva — kindlasti; ṣaṭ-vidham — kuute liiki; prīti — armastuse; lakṣaṇam — tundemärgid.

dadāti — daje v dar; pratigṛhṇāti — sprejema v dar; guhyam — zaupne teme; ākhyāti — pojasnjuje; pṛcchati — sprašuje; bhuṅkte — jé; bhojayate — hrani; ca — tudi; eva — vsekakor; ṣaḍ-vidham — šest vrst; prīti — ljubezni; lakṣaṇam — znamenja.

Translation

Translation

Kingituste andmine, kingituste vastuvõtmine, oma mõistuse saladuste avamine, usalduslike küsimuste esitamine, prasādami vastuvõtmine ja prasādami pakkumine on kahe pühendunu vahelise armastuse kuus tundemärki.

Obdarovanje in sprejemanje v dar, zaupno razodevanje misli, spraševanje o zaupnostih ter sprejemanje in dajanje prasāde je šest načinov izkazovanja ljubezni med bhaktami.

Purport

Purport

Selles värsis selgitab Śrīla Rūpa Gosvāmī, kuidas sooritada pühendunud teenimist teiste pühendunute suhtes. Selline pühendunud teenimine hõlmab kuute laadi tegevusi: (1) pühendunutele kingituste tegemine, (2) pühendunutelt kingituste vastuvõtmine, (3) oma mõistuse avamine teistele pühendunutele, (4) nende poole pöördumine palvega avada meile oma mõistust Jumala teenimise teemadel, (5) pühendunute pakutud prasādami ehk vaimse toidu austamine ning (6) pühendunute toitmine prasādamiga. Kogenud pühendunu selgitab ja kogenematu pühendunu kuulab tema õpetusi. See on sõnade guhyam ākhyāti pṛcchati tähendus. Kui pühendunu jagab prasādamit, Jumala Kõrgeimale Isiksusele pakutud toidu jäänuseid, peame me pühendunud teenimise vaimu säilitamiseks selle prasādami vastu võtma kui Jumala armulikkuse, mida Ta läbi puhaste pühendunute meile annab. Me peaksime kutsuma puhtaid pühendunuid oma koju, pakkuma neile prasādamit ja olema valmis rahuldama neid igas mõttes. Selline on sõnade bhuṅkte bhojayate caiva tähendus.

KOMENTAR: Śrīla Rūpa Gosvāmī v tem verzu pojasnjuje, kako v duhu vdanosti delovati v družbi drugih bhakt. Ravnali naj bi na šest načinov: (1) tako da bhakte obdarujemo, (2) da sprejmemo tisto, kar nam v zameno podarijo, (3) jim zaupno razodevamo misli, (4) jih sprašujemo o zaupnem služenju Gospodu, (5) spoštljivo sprejmemo prasādo oziroma duhovno hrano, ki nam jo ponudijo, in (6) jih pogostimo s prasādo. Izkušeni bhakte pojasnjujejo stvari neizkušenim, ti pa se od njih učijo. To je guhyam ākhyāti pṛcchati. Kadar čisti bhakte delijo prasādo oziroma ostanke hrane, darovane Gospodu, jo moramo sprejeti kot Njegovo milost, ki smo jo dobili prek njih. Tako lahko ohranimo duh vdanega služenja Kṛṣṇi. Čiste bhakte bi morali vabiti tudi na dom, jih gostiti s prasādo in biti pripravljeni, da jim ugodimo v vseh pogledih. Temu pravimo bhuṅkte bhojayate caiva.

Isegi tavalises ühiskonnas on kahe armastava sõbra vahelistes suhetes nende kuue tegevuse sooritamine möödapääsmatu. Näiteks kui üks ärimees soovib luua sidemed teise ärimehega, korraldab ta hotellis pidusöögi, mille käigus ta kõneleb avameelselt oma plaanidest. Seejärel küsib ta oma ärisõbralt, kuidas ta peaks toimima ning mõnikord vahetavad nad vastastikku kingitusi. Seega sooritatakse nimetatud kuut tegevust alati, kui on tegu prīti ehk armastusega lähedastes suhetes. Eelmises värsis andis Śrīla Rūpa Gosvāmī nõuande loobuda suhtlemisest ilmalike inimestega ja suhelda vaid pühendunutega (saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ). Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing on rajatud selleks, et võimaldada pühendunutel luua ülalnimetatud kuuele armastusavaldusele tuginevaid suhteid. Selle ühingu algatajaks oli üksainus inimene, ent kuna inimesed pakuvad meile oma abi ja tunnustavad vastastikuste teenete poliitikat, on meie ühing nüüd laienemas üle kogu maailma. Me tunneme rõõmu, et inimesed annetavad väga heldekäeliselt meie ühingu tegevuse laiendamise heaks ning võtavad vaimustusega vastu kõik tagasihoidlikud kingitused, mida me neile tänutäheks teeme – raamatud ja ajakirjad, mis kõnelevad üksnes Kṛṣṇa teadvusest. Vahel korraldame me Hare Kṛṣṇa festivale ja kutsume ühingu eluaegseid toetajaid ja sõpru osa saama pidustustest, kostitades neid prasādamiga. Ehkki enamik meie ühingu toetajatest on pärit ühiskonna kõrgklassist, tulevad nad sellegipoolest meie üritustele ja võtavad vastu selle vähese prasādami, mida meil on võimalik neile pakkuda. Vahel esitavad meie ühingu toetajad ja pooldajad väga usalduslikke küsimusi pühendunud teenimise meetodite kohta ning me püüame neile neid meetodeid selgitada. Sel moel levib meie ühing edukalt üle kogu maailma ja kõikide maade haritlaskond hakkab järk-järgult hindama Kṛṣṇa teadvuse ühingu tegevust. Kṛṣṇa teadvuse ühingu elu toitub nimetatud kuut laadi vastastikustest armastusavaldustest ühingu liikmete vahel ning seetõttu tuleb kõikidele inimestele anda võimalus suhelda ISKCONi pühendunutega, sest nimetatud kuuele printsiibile rajanevate vastastikuste suhete läbi võib tavaline inimene endas äratada uinunud Kṛṣṇa teadvuse. „Bhagavad-gītās" (2.62) kinnitatakse, et inimese soovid ja taotlused kujunevad vastavalt tema suhtluskonnale – saṅgāt sañjāyate kāmaḥ. Sageli öeldakse, et seda, milline on inimene, võib kindlaks teha tema sõprade järgi, ning kui tavaline inimene suhtleb pühendunutega, arendab ta endas kahtlematult temas uinunud Kṛṣṇa teadvust. Igal elusolendil on loomupärane võime mõista Kṛṣṇa teadvust ja kui ta sünnib inimkehas, on Kṛṣṇa teadvus temas juba teatud määral välja arenenud. „Śrī Caitanya-caritāmṛtas" (Madhya 22.107) öeldakse:

Celo v običajnem družbenem okolju je vsekakor nujno, da se dobri prijatelji drug do drugega vedejo na šest opisanih načinov. Ko se hoče na primer kakšen poslovnež sestati z drugim, ga povabi na kosilo v hotel in mu ob jedi odkrito pove, kaj namerava. Nato ga prosi za mnenje o tem, kako naj ravna, včasih pa si tudi izmenjata darila. Ljudje, ki imajo zaupne odnose in jih veže prīti oziroma ljubezen, vedno ravnajo na teh šest načinov. Śrīla Rūpa Gosvāmī nam je v prejšnjem verzu svetoval, naj opustimo posvetno družbo in se družimo z bhaktami (saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ). Mednarodno skupnost za zavest Krišne smo ustanovili zato, da bi si lahko bhakte na teh šest načinov izkazovali ljubezen. Ustanovil sem jo sicer sam, ker pa se nam ljudje pridružujejo in ravnajo po načelu dajanja in sprejemanja, se zdaj širi po vsem svetu. Veseli nas, da številni zelo velikodušno prispevajo za razvoj dejavnosti naše skupnosti in od nas z veseljem sprejemajo skromne prispevke v obliki knjig in revij, ki govorijo izključno o zavesti Kṛṣṇe. Ko priredimo kakšno slavje, povabimo častne člane in prijatelje ter jih pogostimo s prasādo. Čeprav so naši člani večinoma iz višjih družbenih slojev, vseeno pridejo k nam in sprejmejo nekaj malega prasāde, ki jim jo lahko ponudimo. Včasih nas člani in podporniki zelo zaupno sprašujejo o poti vdanega služenja, mi pa jim jo skušamo pojasniti. Tako se naša skupnost uspešno širi po vsem svetu in intelektualci iz vseh držav postopoma vse bolj cenijo naše duhovne dejavnosti.

Življenje Kṛṣṇe zavestne skupnosti temelji na teh šestih načinih izkazovanja ljubezni med člani. Ljudje morajo dobiti priložnost za druženje z bhaktami iz našega gibanja, saj lahko vsakdo, ki ravna na omenjene načine, popolnoma prebudi svojo spečo zavest Kṛṣṇe. Bhagavad-gītā (2.62) pravi: saṅgāt sañjāyate kāmaḥ. »Naše želje in hotenja se razvijejo v skladu z družbo, ki si jo izberemo.« Pogosto slišimo, da človeka prepoznamo po njegovi družbi. Če se bodo navadni ljudje družili z bhaktami, bodo zagotovo obudili svojo uspavano zavest Kṛṣṇe. Vsa bitja v sebi nosijo razumevanje zavesti Kṛṣṇe, in to je pri tistih, ki so v človeškem telesu, že do neke mere razvito. V Caitanya-caritāmṛti (Madhya 22.107) piše:

nitya-siddha kṛṣṇa-prema ‘sādhya’ kabhu naya
śravaṇādi-śuddha-citte karaye udaya
nitya-siddha kṛṣṇa-prema ‘sādhya’ kabhu naya
śravaṇādi-śuddha-citte karaye udaya

„Puhas armastus Kṛṣṇa vastu asub igavesti elusolendite südametes. Seda pole võimalik omandada välisest allikast. Kui süda kuulamise ja kordamise käigus puhastub, ärkab elusolend loomulikul moel unest." Kuna kõik elusolendid omavad loomupäraselt Kṛṣṇa teadvust, tuleb kõigile anda võimalus kuulda Kṛṣṇast. Piisab kuulamisest ja kordamisest – śravaṇaṁ kīrtanam – , et elusolendi süda vahetult puhastuks ja et selles ärkaks otsekohe algne Kṛṣṇa teadvus. Kṛṣṇa teadvus ei ole südame jaoks midagi sunniviisilist – see juba eksisteerib seal. Kui inimene kordab Jumala Kõrgeima Isiksuse püha nime, puhastub süda kogu materiaalsest saastast. Jumal Śrī Caitanya Mahāprabhu lausub Oma „Śrī Śikṣāṣṭaka" esimeses salmis:

»Živa bitja imajo čisto ljubezen do Kṛṣṇe večno v srcu, od nikoder drugod je ne morejo dobiti. Ko poslušajo o Kṛṣṇi in Ga opevajo, si očistijo srce in se naravno prebudijo.« Ker je zavest Kṛṣṇe prirojena vsem živim bitjem, bi morali vsi dobiti priložnost za poslušanje o Njem. Srce si očistimo že s tem, ko poslušamo o Kṛṣṇi in Ga opevamo (śravaṇaṁ kīrtanam), in tako se naša izvorna zavest o Njem takoj prebudi. Zavest Kṛṣṇe nam ni vsiljena, ampak jo že imamo v srcu. Tega pa očistimo vseh posvetnih umazanij, ko pojemo sveta imena Vsevišnje Božanske Osebnosti. Gospod Śrī Caitanya Mahāprabhu v prvi kitici Śrī Śikṣāṣṭake pravi:

ceto-darpaṇa-mārjanam bhava-mahā-dāvāgni-nirvāpaṇaṁ
śreyaḥ-kairava-candrikā-vitaraṇaṁ vidyā-vadhū-jīvanam
ānandāmbudhi-vardhanaṁ prati-padaṁ pūrṇāmṛtāsvādanaṁ
sarvātma-snapanaṁ paraṁ vijayate śrī-kṛṣṇa-saṅkīrtanam
ceto-darpaṇa-mārjanam bhava-mahā-dāvāgni-nirvāpaṇaṁ
śreyaḥ-kairava-candrikā-vitaraṇaṁ vidyā-vadhū-jīvanam
ānandāmbudhi-vardhanaṁ prati-padaṁ pūrṇāmṛtāsvādanaṁ
sarvātma-snapanaṁ paraṁ vijayate śrī-kṛṣṇa-saṅkīrtanam

„Kogu au Śrī Kṛṣṇa saṅkīrtanale, mis puhastab südame täielikult tolmust, mis sinna pikkade aastate jooksul on kogunenud ja kustutab tingimustest sõltuva eksistentsi ning korduvate sündide ja surmade kahjutule. Saṅkīrtana liikumine on suurim õnnistus kogu inimkonnale, sest see levitab õnnistava kuu kiiri. Selles lasub kõikide transtsendentaalsete teadmiste hing. See suurendab transtsendentaalse õndsuse ookeani ja võimaldab meil täiel määral maitsta nektarit, mida me alati ihaldame."

»Slava saṅkīrtani Śrī Kṛṣṇe, ki čisti srce vsega dolgoletnega prahu in gasi ogenj pogojenega življenja, ponavljajočega se rojevanja in umiranja. Gibanje saṅkīrtane je največji blagor za vse človeštvo, saj razliva mesečino blagoslovov. Saṅkīrtana je duša vsega transcendentalnega znanja. Širi ocean duhovne blaženosti in nam omogoča, da se naužijemo nektarja, po katerem zmeraj hrepenimo.«

Korrates mahā-mantrat, puhastab inimene südant mitte üksnes iseendal, vaid ka igaühel, kes juhtub kuulma transtsendentaalset helivibratsiooni Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Kuuldes lihtsalt seda transtsendentaalset helivibratsiooni, puhastuvad isegi need hinged, kes on kehastunud loomade, putukate, puude ning teiste madalamate eluvormidena. Sedasi valmistavad nad end ette täielikuks Kṛṣṇa teadvuseks. Sellest rääkis Ṭhākura Haridāsa, kui Caitanya Mahāprabhu küsis temalt, kuidas on võimalik materiaalsest vangistusest vabastada neid elusolendeid, kes asuvad inimkehadest madalamates kehades. Ṭhākura Haridāsa vastas, et pühade nimede kordamine on sedavõrd mõjuvõimas, et isegi juhul, kui keegi kordab neid sügaval dz̆unglis, võimaldab selle helivibratsiooni kuulmine sealsetel puudel ja loomadel arendada endas Kṛṣṇa teadvust. Śrī Caitanya Mahāprabhu kinnitas seda isiklikult. Kui Ta kõndis läbi Jhārikhaṇḍa metsa, loobusid tiigrid, maod, hirved ja kõik teised loomad oma loomupärasest vihavaenust ning ühinesid saṅkīrtanaga, hakates laulma ja tantsima. Loomulikult ei ole meil võimalik Śrī Caitanya Mahāprabhu tegevusi jäljendada, kuid me peaksime järgima Tema eeskuju. Me ei ole sedavõrd võimsad, et võiksime lummata tiigreid, madusid, kasse ja koeri ning meelitada neid tantsima, ent andes inimestele võimaluse kuulda Jumala pühasid nimesid, on meil võimalik tuua paljusid inimesi üle kogu maailma Kṛṣṇa teadvuse juurde. Jumala püha nime levitamine on suurepärane näide annetamisest või heategevusest (ehk dadāti põhimõttest). Samadele alustele tuginedes peame me järgima ka pratigṛhṇāti põhimõtet – me peame olema nõus ja valmis vastu võtma transtsendentaalset kingitust. Mõistmaks selle materiaalse maailma olemust, peame me esitama küsimusi Kṛṣṇa teadvuse liikumise kohta ja avama oma mõistuse teistele pühendunutele. Sedasi on meil võimalik praktiseerida guhyam ākhyāti pṛcchati põhimõtet.

Mahā-mantra, duhovni zvok Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare / Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, ne očisti samo tistega, ki jo poje, temveč tudi srce vseh drugih, ki jo slišijo. Tudi duše, utelešene kot žuželke in druge živali, drevesa ter preostale življenjske vrste, se že s tem zvokom očistijo in pripravijo za popolno zavest Kṛṣṇe. To je pojasnil Haridāsa Ṭhākura, ko ga je Caitanya Mahāprabhu vprašal, kako se lahko nižja bitja od ljudi rešijo ujetosti v materijo. Rekel je, da ima petje svetih imen tolikšno moč, da se celo v drevesih in živalih v najbolj odročnih predelih džungle prebuja zavest Kṛṣṇe, če ga slišijo. To je pravzaprav dokazal sam Śrī Caitanya Mahāprabhu na poti skozi gozd Jhārikhāṇḍo. Takrat so tigri, kače, jeleni in druge živali pozabili na svoje naravno sovraštvo ter zapeli in zaplesali ob saṅkīrtani. Ravnanja Śrī Caitanye Mahāprabhuja seveda ne moremo posnemati, morali pa bi iti po Njegovih stopinjah. Sami nimamo dovolj moči, da bi živali, na primer tigre, kače, mačke in pse, pripravili do petja ali plesa, vendar pa lahko s petjem Gospodovih svetih imen številne ljudi po vsem svetu spodbudimo k zavedanju Kṛṣṇe. Širjenje Gospodovega svetega imena je vzvišen primer dobrodelnosti (načela dadāti). Ljudje pa morajo upoštevati tudi načelo pratigṛhṇāti, tako da so pripravljeni sprejeti duhovni dar. Morali bi se zanimati za gibanje za zavest Kṛṣṇe in z odprtim duhom razumeti stanje materialnega sveta. Tako lahko živimo po načelih guhyam ākhyāti pṛcchati.

Rahvusvahelise Kṛṣṇa Teadvuse Ühingu pühendunud kutsuvad ühingu kõikides harudes selle toetajaid ning pooldajaid koos nendega einestama, korraldades pühapäeviti „armastuse pidusööke". Paljud huvi tundvad inimesed tulevad prasādamit austama ning mil iganes võimalik, kutsuvad pühendunuid oma kodudesse ja toidavad neid ohtralt prasādamiga. Sel moel saavad kasu nii ühingu liikmed kui ka tavalised inimesed. Inimesed peaksid loobuma suhtlemisest niinimetatud joogide, jñānīde, karmīde ja filantroopidega, sest selline suhtlemine ei too kellelegi kasu. Kui inimene soovib tõepoolest saavutada inimelu eesmärki, peaks ta suhtlema Kṛṣṇa teadvuse liikumise pühendunutega, sest see on ainus liikumine, kus õpetatakse, kuidas arendada endas armastust Jumala vastu. Religioonil on inimühiskonnas eriline otstarve – just religioon eristab inimühiskonda loomaühiskonnast. Loomadel pole kirikut, mos̆eed või religioosset õpetust. Ent ükskõik kui primitiivne inimühiskond maailma mõningates paikades ka poleks, kõikjal eksisteerib teatud religioosne õpetus. Seda omavad isegi hõimudena dz̆unglites elavad pärismaalased. Kui religioosse õpetuse järgimine aitab inimesel edasi arenedes jõuda Jumala armastamise tasandile, võib seda õpetust pidada efektiivseks. „Śrīmad-Bhāgavatami" esimeses laulus (1.2.6) öeldakse:

Mednarodna skupnost za zavest Krišne vabi člane in podpornike v svoje centre na skupno pojedino, ki je del nedeljskih srečanjih. Številni, ki jih naše gibanje zanima, hodijo k nam in spoštljivo uživajo prasādo. Kadar le morejo, pa tudi sami povabijo pripadnike Skupnosti na dom in jih obilno pogostijo s prasādo. Tako imajo korist oboji. Ljudje bi se morali izogibati družbe tako imenovanih jogijev, jñānījev, karmījev in človekoljubov, ker ta nikomur ne koristi. Kdor bi resnično rad dosegel cilj človeškega življenja, se mora družiti z bhaktami gibanja za zavest Kṛṣṇe, saj to edino uči, kako razviti ljubezen do Boga. Vera je posebna značilnost človeške družbe, ki jo ločuje od živalske. Živali nimajo cerkva, mošej ali verskega sistema. Povsod po svetu ne glede na zatrtost človeške družbe najdemo kakšno obliko vere. Celo domorodna plemena v džunglah v nekaj verujejo. Vera je uspešna, ko se razvije in preobrazi v ljubezen do Boga. Prvi spev Śrīmad-Bhāgavatama (1.2.6) pravi:

sa vai puṁsāṁ paro dharmo
yato bhaktir adhokṣaje
ahaituky apratihatā
yayātmā suprasīdati
sa vai puṁsāṁ paro dharmo
yato bhaktir adhokṣaje
ahaituky apratihatā
yayātmā suprasīdati

„Kogu inimkonna kõrgeim tegevus [dharma] on see, mille abil inimestel on võimalik saavutada transtsendentaalse Jumala armastuslik pühendunud teenimine. Selleks, et hing tunneks täielikku rahuldust, peab selline pühendunud teenimine olema katkematu ning vaba isiklikest tagamõtetest."

»Najvišja dejavnost (dharma) za vse ljudi je tista, ki jih pripelje do ljubečega vdanega služenja transcendentnemu Gospodu. Da bi popolnoma zadovoljili svoj pravi jaz, Mu moramo služiti brez sebičnih nagibov in neprenehoma.«

Kui inimühiskonna liikmed soovivad tõepoolest leida meelerahu, sisemist tasakaalu ja sõbralikke suhteid inimeste ja rahvaste vahel, peavad nad järgima Kṛṣṇa teadvuse religioosset õpetust, mis võimaldab neil arendada endas oma uinunud armastust Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse vastu. Niipea kui inimesed pöörduvad Kṛṣṇa teadvuse juurde, täituvad nende mõistused otsekohe rahu ja sisemise tasakaaluga.

Če si ljudje res želijo duševnega miru ter prijateljskih odnosov med posamezniki in narodi, morajo stopiti na pot zavedanja Kṛṣṇe, Vsevišnje Božanske Osebnosti, s čimer lahko prebudijo spečo ljubezen do Njega. Potem bodo takoj dosegli notranji mir.

Śrīla Bhaktisiddhanta Sarasvatī Ṭhākura annab seda värssi käsitledes hoiatuse kõikidele pühendunutele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse liikumise laiendamisega, mitte astuda kõnelustesse māyāvādīdest impersonalistidega, kes on alati meelestatud selliste teistlike liikumiste vastu. Maailm on täis māyāvādīsid ja ateiste ning maailma poliitilised parteid kasutavad nende filosoofiaid ära materialismi propageerimiseks. Vahel asuvad māyāvādīd ja teised ateistid ise mõnd tugevat parteid toetama, et Kṛṣṇa teadvuse liikumise vastu võidelda. Nad ei taha, et Kṛṣṇa teadvuse liikumine kasvaks, sest see jagab inimestele haridust Jumala teadvusest. Selline on ateistide tegutsemisviis. Mao toitmine piima ja banaanidega ei too mitte mingit kasu, sest madu ei tunne sellest kunagi rahuldust. Vastupidi, piima juues ja banaane süües muutub madu veelgi mürgisemaks (kevalaṁ viṣa-vardhanam). Kui joota maole piima, suureneb tema mürgi hulk. Analoogselt ei tohiks me avada oma mõistust maosarnastele māyāvādīdele ja karmīdele. Sellisest avameelsusest pole kunagi mingit kasu. Kõige parem on vältida nendega suhtlemist täielikult ja mitte esitada neile usalduslikke küsimusi, sest māyāvādīd ja karmīd ei suuda meile head nõu anda. Samuti ei tohiks me māyāvādīsid ja ateiste endale külla kutsuda ega vastu võtta nendepoolseid küllakutseid, sest selliste lähedaste suhete tõttu võime me sattuda nende ateistlike vaadete mõju alla (saṅgāt sañjāyate kāmaḥ). See värss keelab meil anda midagi māyāvādīdele ja ateistidele või neilt midagi vastu võtta. Ka Śrī Caitanya Mahāprabhu hoiatas: viṣayīra anna khāile duṣṭa haya mana. „Toit, mille on valmistanud ilmalik inimene, saastab selle sööja mõistust." Asumata väga kõrgel vaimsel tasandil, ei suuda pühendunu kõikide inimeste annetusi Kṛṣṇa teadvuse liikumise edasiseks edendamiseks ära kasutada, seepärast ei tohiks ta põhimõtteliselt māyāvādīde või ateistide annetusi vastu võtta. Enamgi veel – Śrī Caitanya Mahāprabhu keelas pühendunutel suhelda isegi tavaliste inimestega, kes on liigselt kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse.

Śrīla Bhaktisiddhānta Sarasvatī Ṭhākura je posvaril vse bhakte, ki širijo gibanje za zavest Kṛṣṇe, naj se ne zapletajo v pogovor z zagovorniki impersonalistične filozofije, māyāvāde, ki vedno odločno nasprotujejo teističnim gibanjem. Svet je poln māyāvādījev in ateistov. Politične stranke po vsem svetu izkoriščajo filozofijo māyāvāde in druge brezbožne filozofije za razmah materializma. Včasih celo podprejo kakšno močno skupino, da bi nasprotovali gibanju za zavest Kṛṣṇe. Māyāvādīji in drugi brezbožniki nočejo, da bi se to gibanje razširilo, ker ljudi izobražuje v zavedanju Boga. To je njihovo vodilo. Kače ni koristno hraniti z mlekom in bananami, saj je to nikakor ne zadovolji. Ravno nasprotno, tako postane še bolj strupena (kevalaṁ viṣa-vardhanam). Če damo kači piti mleko, ima le še več strupa. Zato tudi kačjim māyāvādījem in karmījem ne bi smeli razkrivati misli. To nam nič ne bo pomagalo. Najbolje je, da se jih popolnoma izogibamo in se z njimi nikoli zaupno ne pogovarjamo, ker nam ne morejo dati nobenega dobrega nasveta. Māyāvādījev in ateistov tudi ne bi smeli vabiti k sebi ali jih obiskovati, saj bi pri osebnem druženju utegnili vplivati na nas z brezbožno miselnostjo (saṅgāt sañjāyate kāmaḥ). Ta verz nam odsvetuje, da takim ljudem kaj dajemo ali sprejemamo od njih. Tudi Śrī Caitanya Mahāprabhu nas svari: viṣayīra anna khāile duṣṭa haya mana. »Kdor uživa hrano, ki jo pripravljajo posvetni ljudje, si izpridi misli.« Če nismo zares duhovno napredni, ne moremo uporabiti kar vsakega prispevka za razvoj gibanja za zavest Kṛṣṇe. Zato od māyāvādījev in ateistov načelno ne bi smeli sprejemati prispevkov. Śrī Caitanya Mahāprabhu je bhaktam pravzaprav prepovedal celo druženje z navadnimi ljudmi, ki so preveč zasvojeni z zadovoljevanjem čutov.

Järeldus on see, et me peame alati suhtlema pühendunutega, järgima pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, järgima ācāryate eeskuju ning täies kuulekuses täitma vaimse õpetaja korraldusi. Sel moel suudame me pühendunud teenimises areneda ning äratada endas uinunud Kṛṣṇa teadvuse. Pühendunu, kes ei ole ei algaja ega ka mahā- bhāgavata (äärmiselt arenenud pühendunu), vaid asub pühendunud teenimise keskmisel tasandil, peab suhtuma armastusega Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, sõbrustama pühendunutega, olema lahke teadmatuses viibivate inimeste vastu ja hoiduma suhtlemisest kadedate ja deemonlike isikutega. Käesolevas värsis mainitakse meetodit Jumala Kõrgeima Isiksusega armastuslike suhete loomiseks ja pühendunutega sõbrustamiseks. Dadāti põhimõtte kohaselt peab edasijõudnud pühendunu kulutama vähemalt viiskümmend protsenti oma sissetulekust Jumala ja Tema pühendunute teenimisele. Śrīla Rūpa Gosvāmī näitas ise oma eluga sellist eeskuju. Kui ta otsustas oma ametikohalt tagasi astuda, annetas ta viiskümmend protsenti elu jooksul teenitud rahast Kṛṣṇa teenimiseks ja kakskümmend viis protsenti oma sugulastele. Ülejäänud kakskümmend viis protsenti säilitas ta isiklikeks hädaolukordadeks. Sellist eeskuju peaksid järgima kõik pühendunud – olenemata pühendunu sissetulekust peaks ta viiskümmend protsenti sellest kulutama Kṛṣṇa ja Tema pühendunute heaks. Sel moel on tal võimalik järgida dadāti põhimõtet.

Končni sklep je, da bi se morali ves čas družiti z bhaktami, upoštevati predpisana načela vdanega služenja, ravnati po zgledu ācārij in zelo poslušno izpolnjevati navodila duhovnega učitelja. Tako bomo lahko vedno bolj vdano služili Kṛṣṇi in prebudili svojo spečo zavest o Njem. Za bhakto, ki ni niti začetnik niti mahā-bhāgavata (zelo napreden bhakta), ampak je na srednji stopnji vdanega služenja, je značilno, da ljubi Vsevišnjo Božansko Osebnost, prijateljuje z drugimi bhaktami, je naklonjen nevednim ter zavrača nevoščljive in demonske ljudi. V tem verzu je na kratko opisan način razvijanja ljubečega odnosa z Vsevišnjo Božansko Osebnostjo in sklepanja prijateljstva z bhaktami. Po načelu dadāti naj bi napreden bhakta vsaj petdeset odstotkov dohodka namenil za služenje Gospodu in Njegovim bhaktam. To nam je z zgledom pokazal Śrīla Rūpa Gosvāmī. Ko se je odločil za umik iz posvetnega življenja, je petdeset odstotkov življenjskih prihrankov namenil za služenje Kṛṣṇi, petindvajset odstotkov sorodnikom, preostalih petindvajset odstotkov pa obdržal za nujne osebne potrebe. Njegov zgled bi morali posnemati vsi bhakte. Ne glede na to, koliko dohodkov imamo, bi jih morali petdeset odstotkov porabiti za Kṛṣṇo in Njegove bhakte. Tako bomo uresničili načelo dadāti.

Järgmises värsis annab Śrīla Rūpa Gosvāmī meile teada, millise vaiṣṇavaga on sobilik sõbrustada ja kuidas vaiṣṇavaid teenida.

Śrīla Rūpa Gosvāmī v naslednjem verzu govori o tem, kakšne vaiṣṇave naj si izberemo za prijatelje in kako moramo služiti vaiṣṇavam.