Skip to main content

Neljas värss

Verso Quatro

Tekst

Texto

dadāti pratigṛhṇāti
guhyam ākhyāti pṛcchati
bhuṅkte bhojayate caiva
ṣaḍ-vidhaṁ prīti-lakṣaṇam
dadāti pratigṛhṇāti
guhyam ākhyāti pṛcchati
bhuṅkte bhojayate caiva
ṣaḍ-vidhaṁ prīti-lakṣaṇam

Synonyms

Sinônimos

dadāti — teeb annetusi; pratigṛhṇāti — võtab vastu annetusi; guhyam — salajasi teemasid; ākhyāti — selgitab; pṛcchati — küsib; bhuṅkte — sööb; bhojayate — toidab; ca — samuti; eva — kindlasti; ṣaṭ-vidham — kuute liiki; prīti — armastuse; lakṣaṇam — tundemärgid.

Translation

Tradução

Kingituste andmine, kingituste vastuvõtmine, oma mõistuse saladuste avamine, usalduslike küsimuste esitamine, prasādami vastuvõtmine ja prasādami pakkumine on kahe pühendunu vahelise armastuse kuus tundemärki.

Os seis sintomas de amor que os devotos compartilham entre si são: dar presentes em caridade, aceitar presentes caridosos, revelar os pensamentos em confidência, indagar confidencialmente, aceitar prasāda e oferecer prasāda.

Purport

Comentário

Selles värsis selgitab Śrīla Rūpa Gosvāmī, kuidas sooritada pühendunud teenimist teiste pühendunute suhtes. Selline pühendunud teenimine hõlmab kuute laadi tegevusi: (1) pühendunutele kingituste tegemine, (2) pühendunutelt kingituste vastuvõtmine, (3) oma mõistuse avamine teistele pühendunutele, (4) nende poole pöördumine palvega avada meile oma mõistust Jumala teenimise teemadel, (5) pühendunute pakutud prasādami ehk vaimse toidu austamine ning (6) pühendunute toitmine prasādamiga. Kogenud pühendunu selgitab ja kogenematu pühendunu kuulab tema õpetusi. See on sõnade guhyam ākhyāti pṛcchati tähendus. Kui pühendunu jagab prasādamit, Jumala Kõrgeimale Isiksusele pakutud toidu jäänuseid, peame me pühendunud teenimise vaimu säilitamiseks selle prasādami vastu võtma kui Jumala armulikkuse, mida Ta läbi puhaste pühendunute meile annab. Me peaksime kutsuma puhtaid pühendunuid oma koju, pakkuma neile prasādamit ja olema valmis rahuldama neid igas mõttes. Selline on sõnade bhuṅkte bhojayate caiva tähendus.

Neste verso, Śrīla Rūpa Gosvāmī explica como se deve realizar atividades devocionais na companhia de outros devotos. Estas atividades compreendem seis especies: (1) dar caridade aos devotos, (2) aceitar tudo o que os devotos possam oferecer em troca, (3) revelar os próprios pensamentos aos devotos, (4) indagar deles acerca do serviço confidencial ao Senhor, (5) aceitar prasāda, ou alimento espiritual, dado pelos devotos e (6) alimentar os devotos com prasāda. O devoto experiente explica e o devoto inexperiente aprende com ele. Isto é guhyam ākhyāti pṛcchati. No caso de um devoto distribuir prasāda, remanescentes da comida oferecida à Suprema Personalidade de Deus, para que mantenhamos nosso espírito de serviço devocional, devemos aceitar este prasāda como a graça do Senhor, recebida por meio dos devotos puros. Devemos, também, convidar os devotos puros a vir à nossa casa, oferecer-lhes prasāda e estar, sob todos os aspectos, preparados para agradá-los. Isto se chama bhuṅkte bhojayate caiva.

Isegi tavalises ühiskonnas on kahe armastava sõbra vahelistes suhetes nende kuue tegevuse sooritamine möödapääsmatu. Näiteks kui üks ärimees soovib luua sidemed teise ärimehega, korraldab ta hotellis pidusöögi, mille käigus ta kõneleb avameelselt oma plaanidest. Seejärel küsib ta oma ärisõbralt, kuidas ta peaks toimima ning mõnikord vahetavad nad vastastikku kingitusi. Seega sooritatakse nimetatud kuut tegevust alati, kui on tegu prīti ehk armastusega lähedastes suhetes. Eelmises värsis andis Śrīla Rūpa Gosvāmī nõuande loobuda suhtlemisest ilmalike inimestega ja suhelda vaid pühendunutega (saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ). Rahvusvaheline Kṛṣṇa Teadvuse Ühing on rajatud selleks, et võimaldada pühendunutel luua ülalnimetatud kuuele armastusavaldusele tuginevaid suhteid. Selle ühingu algatajaks oli üksainus inimene, ent kuna inimesed pakuvad meile oma abi ja tunnustavad vastastikuste teenete poliitikat, on meie ühing nüüd laienemas üle kogu maailma. Me tunneme rõõmu, et inimesed annetavad väga heldekäeliselt meie ühingu tegevuse laiendamise heaks ning võtavad vaimustusega vastu kõik tagasihoidlikud kingitused, mida me neile tänutäheks teeme – raamatud ja ajakirjad, mis kõnelevad üksnes Kṛṣṇa teadvusest. Vahel korraldame me Hare Kṛṣṇa festivale ja kutsume ühingu eluaegseid toetajaid ja sõpru osa saama pidustustest, kostitades neid prasādamiga. Ehkki enamik meie ühingu toetajatest on pärit ühiskonna kõrgklassist, tulevad nad sellegipoolest meie üritustele ja võtavad vastu selle vähese prasādami, mida meil on võimalik neile pakkuda. Vahel esitavad meie ühingu toetajad ja pooldajad väga usalduslikke küsimusi pühendunud teenimise meetodite kohta ning me püüame neile neid meetodeid selgitada. Sel moel levib meie ühing edukalt üle kogu maailma ja kõikide maade haritlaskond hakkab järk-järgult hindama Kṛṣṇa teadvuse ühingu tegevust. Kṛṣṇa teadvuse ühingu elu toitub nimetatud kuut laadi vastastikustest armastusavaldustest ühingu liikmete vahel ning seetõttu tuleb kõikidele inimestele anda võimalus suhelda ISKCONi pühendunutega, sest nimetatud kuuele printsiibile rajanevate vastastikuste suhete läbi võib tavaline inimene endas äratada uinunud Kṛṣṇa teadvuse. „Bhagavad-gītās" (2.62) kinnitatakse, et inimese soovid ja taotlused kujunevad vastavalt tema suhtluskonnale – saṅgāt sañjāyate kāmaḥ. Sageli öeldakse, et seda, milline on inimene, võib kindlaks teha tema sõprade järgi, ning kui tavaline inimene suhtleb pühendunutega, arendab ta endas kahtlematult temas uinunud Kṛṣṇa teadvust. Igal elusolendil on loomupärane võime mõista Kṛṣṇa teadvust ja kui ta sünnib inimkehas, on Kṛṣṇa teadvus temas juba teatud määral välja arenenud. „Śrī Caitanya-caritāmṛtas" (Madhya 22.107) öeldakse:

Mesmo em atividades sociais comuns, são absolutamente necessárias estas seis espécies de relações entre dois amigos dedicados. Quando, por exemplo, um homem de negócios deseja entrar em contato com outro, ele promove um banquete num hotel e, durante o banquete, exprime abertamente o que deseja fazer. Então, ele pergunta a seu amigo negociante como deve agir, com ocasionais trocas de presentes. Assim, estas seis atividades são realizadas sempre que há uma relação de prīti, ou amor no convívio íntimo. No verso anterior, Śrīla Rūpa Gosvāmī aconselha que devemos abandonar a companhia de pessoas mundanas e manter-nos na companhia dos devotos (saṅga-tyāgāt sato vṛtteḥ). A Sociedade Internacional Para a Consciência de Krishna foi estabelecida para facilitar estas seis espécies de trocas amorosas entre os devotos. Esta Sociedade foi iniciada sem ajuda alguma, mas, como as pessoas estão tomando a frente e lidando com a política de dar e receber, agora a Sociedade está se expandindo em todo o mundo. Ficamos contentes em ver as pessoas fazendo doações muito generosas para o desenvolvimento das atividades da Sociedade, e, por outro lado, aceitando com entusiasmo qualquer contribuição humilde que lhes damos, sob a forma de livros e revistas, que tratam estritamente do assunto “consciência de Kṛṣṇa”. Às vezes, celebramos festivais Hare Kṛṣṇa e convidamos os membros vitalícios e amigos a participarem nos festejos, aceitando prasāda. Embora a maioria de nossos membros venha das faixas mais altas da sociedade, eles, não obstante, vêm e aceitam o pouco de prasāda que podemos lhes oferecer. Por vezes, os membros e simpatizantes indagam mui confidencialmente a respeito dos métodos para se realizar serviço devocional, e nós tentamos explicar isto. Dessa maneira, nossa Sociedade está se espalhando exitosamente em todo o mundo, e os intelectuais de todos os países vão aos poucos apreciando nossas atividades conscientes de Kṛṣṇa. A vida da sociedade consciente de Kṛṣṇa é nutrida por estas seis espécies de trocas amorosas que os devotos fazem entre si. Portanto, é preciso que as pessoas tenham a oportunidade de se associar com os devotos da ISKCON (Sociedade Internacional Para a Consciência de Krishna), porque, simplesmente por reciprocar nas seis maneiras mencionadas acima, um homem comum pode reviver completamente sua adormecida consciência de Krsna. No Bhagavad-gītā (2.62), declara-se que saṅgāt sañjāyate kāmaḥ: nossos desejos e ambições se desenvolvem de acordo com as pessoas com quem andamos. Entre o povo, é comum o ditado: “Dize-me com quem andas e te direi quem és”. Se uma pessoa comum se associar com devotos, não resta dúvida de que ela desenvolverá sua adormecida consciência de Kṛṣṇa. A compreensão da consciência de Kṛṣṇa é inata em todas as entidades vivas, e, até certo ponto, já está desenvolvida quando a entidade viva assume um corpo humano. No Caitanya-caṛitāmrta, diz-se (Madhya 22.107):

nitya-siddha kṛṣṇa-prema ‘sādhya’ kabhu naya
śravaṇādi-śuddha-citte karaye udaya
nitya-siddha kṛṣṇa-prema ‘sādhya’ kabhu naya
śravaṇādi-śuddha-citte karaye udaya

„Puhas armastus Kṛṣṇa vastu asub igavesti elusolendite südametes. Seda pole võimalik omandada välisest allikast. Kui süda kuulamise ja kordamise käigus puhastub, ärkab elusolend loomulikul moel unest." Kuna kõik elusolendid omavad loomupäraselt Kṛṣṇa teadvust, tuleb kõigile anda võimalus kuulda Kṛṣṇast. Piisab kuulamisest ja kordamisest – śravaṇaṁ kīrtanam – , et elusolendi süda vahetult puhastuks ja et selles ärkaks otsekohe algne Kṛṣṇa teadvus. Kṛṣṇa teadvus ei ole südame jaoks midagi sunniviisilist – see juba eksisteerib seal. Kui inimene kordab Jumala Kõrgeima Isiksuse püha nime, puhastub süda kogu materiaalsest saastast. Jumal Śrī Caitanya Mahāprabhu lausub Oma „Śrī Śikṣāṣṭaka" esimeses salmis:

“O amor puro por Kṛṣṇa existe eternamente nos corações das entidades vivas. Não é algo que se possa obter de alguma outra fonte. Quando o coração se purifica com o processo de ouvir e cantar, a entidade viva desperta naturalmente.” Já que a consciência de Kṛṣṇa é inata em todas as entidades vivas, todos devem ter a oportunidade de ouvir falar em Kṛṣṇa. Pelo simples fato de ouvir e cantar - śravaṇaṁ kīrtanam - o coração se purifica diretamente e a original consciência de Kṛṣṇa desperta de imediato. A consciência de Kṛṣṇa não é algo que se impõe artificialmente ao coração. Ela já existe. Quem canta o santo nome da Suprema Personalidade de Deus purifica o coração e deixa-o livre de toda a contaminação mundana. Na primeira estrofe de Seu Śri Śikṣāṣṭaka, o Senhor Śrī Caitanya Mahāprabhu diz:

ceto-darpaṇa-mārjanam bhava-mahā-dāvāgni-nirvāpaṇaṁ
śreyaḥ-kairava-candrikā-vitaraṇaṁ vidyā-vadhū-jīvanam
ānandāmbudhi-vardhanaṁ prati-padaṁ pūrṇāmṛtāsvādanaṁ
sarvātma-snapanaṁ paraṁ vijayate śrī-kṛṣṇa-saṅkīrtanam
ceto-darpaṇa-mārjanam bhava-mahā-dāvāgni-nirvāpaṇaṁ
śreyaḥ-kairava-candrikā-vitaraṇaṁ vidyā-vadhū-jīvanam
ānandāmbudhi-vardhanaṁ prati-padaṁ pūrṇāmṛtāsvādanaṁ
sarvātma-snapanaṁ paraṁ vijayate śrī-kṛṣṇa-saṅkīrtanam

„Kogu au Śrī Kṛṣṇa saṅkīrtanale, mis puhastab südame täielikult tolmust, mis sinna pikkade aastate jooksul on kogunenud ja kustutab tingimustest sõltuva eksistentsi ning korduvate sündide ja surmade kahjutule. Saṅkīrtana liikumine on suurim õnnistus kogu inimkonnale, sest see levitab õnnistava kuu kiiri. Selles lasub kõikide transtsendentaalsete teadmiste hing. See suurendab transtsendentaalse õndsuse ookeani ja võimaldab meil täiel määral maitsta nektarit, mida me alati ihaldame."

“Todas as glórias ao Śrī Kṛṣṇa saṅkīrtana, que purifica o coração de toda a poeira acumulada por anos a fio e extingue o fogo da vida condicionada, da repetição de nascimentos e mortes. Este movimento de saṅkīrtana é a dádiva primordial para toda a humanidade, porque espalha os raios da lua da benção. É a vida de todo o conhecimento transcendental. Faz aumentar o oceano de bem-aventurança transcendental, capacitando-nos a saborear plenamente o néctar pelo qual sempre ansiamos.”

Korrates mahā-mantrat, puhastab inimene südant mitte üksnes iseendal, vaid ka igaühel, kes juhtub kuulma transtsendentaalset helivibratsiooni Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Kuuldes lihtsalt seda transtsendentaalset helivibratsiooni, puhastuvad isegi need hinged, kes on kehastunud loomade, putukate, puude ning teiste madalamate eluvormidena. Sedasi valmistavad nad end ette täielikuks Kṛṣṇa teadvuseks. Sellest rääkis Ṭhākura Haridāsa, kui Caitanya Mahāprabhu küsis temalt, kuidas on võimalik materiaalsest vangistusest vabastada neid elusolendeid, kes asuvad inimkehadest madalamates kehades. Ṭhākura Haridāsa vastas, et pühade nimede kordamine on sedavõrd mõjuvõimas, et isegi juhul, kui keegi kordab neid sügaval dz̆unglis, võimaldab selle helivibratsiooni kuulmine sealsetel puudel ja loomadel arendada endas Kṛṣṇa teadvust. Śrī Caitanya Mahāprabhu kinnitas seda isiklikult. Kui Ta kõndis läbi Jhārikhaṇḍa metsa, loobusid tiigrid, maod, hirved ja kõik teised loomad oma loomupärasest vihavaenust ning ühinesid saṅkīrtanaga, hakates laulma ja tantsima. Loomulikult ei ole meil võimalik Śrī Caitanya Mahāprabhu tegevusi jäljendada, kuid me peaksime järgima Tema eeskuju. Me ei ole sedavõrd võimsad, et võiksime lummata tiigreid, madusid, kasse ja koeri ning meelitada neid tantsima, ent andes inimestele võimaluse kuulda Jumala pühasid nimesid, on meil võimalik tuua paljusid inimesi üle kogu maailma Kṛṣṇa teadvuse juurde. Jumala püha nime levitamine on suurepärane näide annetamisest või heategevusest (ehk dadāti põhimõttest). Samadele alustele tuginedes peame me järgima ka pratigṛhṇāti põhimõtet – me peame olema nõus ja valmis vastu võtma transtsendentaalset kingitust. Mõistmaks selle materiaalse maailma olemust, peame me esitama küsimusi Kṛṣṇa teadvuse liikumise kohta ja avama oma mõistuse teistele pühendunutele. Sedasi on meil võimalik praktiseerida guhyam ākhyāti pṛcchati põhimõtet.

A vibração transcendental do mahā-mantra - Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare purifica não apenas aquele que canta, como também o coração de quem ouve. Mesmo as almas que se encontram em corpos de animais inferiores, insetos, árvores e outras espécies de vida, também se purificam e se preparam para tornarem-se totalmente conscientes de Kṛṣṇa pelo simples fato de ouvirem a vibração transcendental. Ṭhākura Haridāsa explicou isto quando Caitanya Mahāprabhu lhe perguntou como as entidades vivas inferiores aos seres humanos podem ser salvas do cativeiro material. Haridāsa Ṭhākura disse que o cantar dos santos nomes é tão poderoso que, mesmo que entoado nas partes mais remotas da selva, as árvores e os animais avançarão em consciência de Kṛṣṇa pelo simples fato de ouvirem a vibração. O próprio Śrī Caitanya Mahāprabhu provou este fato ao passar pela floresta de Jhārikhaṇḍha. Naquela ocasião, os tigres, as cobras, os veados e todos os outros animais abandonaram sua animosidade natural e se puseram a cantar e dançar no saṅkīrtana. Evidentemente, não podemos imitar as atividades de Śrī Caitanya Mahāprabhu, mas devemos seguir seus passos. Não somos poderosos o bastante para encantar animais inferiores, como os tigres, as cobras, os gatos e os cães, ou levá-los a dançar. Mas, se cantarmos os santos nomes do Senhor, poderemos converter muitas pessoas em todo o mundo à consciência de Kṛṣṇa. O ato de distribuir os santos nomes do Senhor é um exemplo sublime de caridade (o princípio dadāti). Além disso, deve-se, também, seguir o princípio pratigṛhṇāti e estar disposto e pronto a receber o presente transcendental. Devemos indagar acerca do movimento da consciência de Kṛṣṇa e revelar nosso pensamento para podermos compreender a situação deste mundo material. Assim, os princípios guhyam ākhyāti pṛcchati podem ser observados.

Rahvusvahelise Kṛṣṇa Teadvuse Ühingu pühendunud kutsuvad ühingu kõikides harudes selle toetajaid ning pooldajaid koos nendega einestama, korraldades pühapäeviti „armastuse pidusööke". Paljud huvi tundvad inimesed tulevad prasādamit austama ning mil iganes võimalik, kutsuvad pühendunuid oma kodudesse ja toidavad neid ohtralt prasādamiga. Sel moel saavad kasu nii ühingu liikmed kui ka tavalised inimesed. Inimesed peaksid loobuma suhtlemisest niinimetatud joogide, jñānīde, karmīde ja filantroopidega, sest selline suhtlemine ei too kellelegi kasu. Kui inimene soovib tõepoolest saavutada inimelu eesmärki, peaks ta suhtlema Kṛṣṇa teadvuse liikumise pühendunutega, sest see on ainus liikumine, kus õpetatakse, kuidas arendada endas armastust Jumala vastu. Religioonil on inimühiskonnas eriline otstarve – just religioon eristab inimühiskonda loomaühiskonnast. Loomadel pole kirikut, mos̆eed või religioosset õpetust. Ent ükskõik kui primitiivne inimühiskond maailma mõningates paikades ka poleks, kõikjal eksisteerib teatud religioosne õpetus. Seda omavad isegi hõimudena dz̆unglites elavad pärismaalased. Kui religioosse õpetuse järgimine aitab inimesel edasi arenedes jõuda Jumala armastamise tasandile, võib seda õpetust pidada efektiivseks. „Śrīmad-Bhāgavatami" esimeses laulus (1.2.6) öeldakse:

Todos os domingos, os membros da Sociedade Internacional Para a Consciência de Krishna convidam os seus integrantes e simpatizantes para jantar, promovendo com amor um banquete em todas as suas filiais. Muitas pessoas interessadas vêm honrar o prasāda, e, sempre que possível, elas convidam os membros da Sociedade a irem a suas casas e os alimentam suntuosamente com prasāda. Dessa maneira, tanto os membros da Sociedade quanto o público em geral são beneficiados. As pessoas devem abandonar a companhia de ditos yogīs, jñānīs, karmīs e filantropos, porque a associação com tais pessoas não traz benefício para ninguém. Quem quer realmente alcançar a meta da vida humana deve associar-se com os devotos do movimento da consciência de Kṛṣṇa, por ser este o único movimento que nos ensina como desenvolver amor por Deus. A religião, atividade específica da sociedade humana, distingue os humanos da sociedade animal. Estes não têm igreja, nem mesquita nem sistema religioso. Em todas as partes do mundo, por mais rudimentar que seja a sociedade humana ali, sempre existe algum sistema religioso. Mesmo tribos de aborígenes nas selvas também têm um sistema de religião. Quando um sistema religioso se desenvolve e se converte em amor a Deus, ele é bem-sucedido. Como se declara no Primeiro Canto do Śrīmad-Bhāgavatam (1.2.6):

sa vai puṁsāṁ paro dharmo
yato bhaktir adhokṣaje
ahaituky apratihatā
yayātmā suprasīdati
sa vai puṁsāṁ paro dharmo
yato bhaktir adhokṣaje
ahaituky apratihatā
yayātmā suprasīdati

„Kogu inimkonna kõrgeim tegevus [dharma] on see, mille abil inimestel on võimalik saavutada transtsendentaalse Jumala armastuslik pühendunud teenimine. Selleks, et hing tunneks täielikku rahuldust, peab selline pühendunud teenimine olema katkematu ning vaba isiklikest tagamõtetest."

“A ocupação suprema [dharma] para toda a humanidade é aquela por intermédio da qual os homens podem atingir o serviço devocional amoroso ao Senhor transcendental. Para satisfazer o eu completamente, tal serviço devocional tem de ser imotivado e ininterrupto.”

Kui inimühiskonna liikmed soovivad tõepoolest leida meelerahu, sisemist tasakaalu ja sõbralikke suhteid inimeste ja rahvaste vahel, peavad nad järgima Kṛṣṇa teadvuse religioosset õpetust, mis võimaldab neil arendada endas oma uinunud armastust Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse vastu. Niipea kui inimesed pöörduvad Kṛṣṇa teadvuse juurde, täituvad nende mõistused otsekohe rahu ja sisemise tasakaaluga.

Se os membros da sociedade humana querem realmente paz de espirito, tranquilidade e relações amistosas entre os homens e as nações, eles têm de seguir o sistema de religião da consciência de Kṛṣṇa, por intermédio do qual poderão desenvolver seu adormecido amor por Kṛṣṇa, a Suprema Personalidade de Deus. Logo que as pessoas assim o fizerem, suas mentes encher-se-ão imediatamente de paz e tranquilidade.

Śrīla Bhaktisiddhanta Sarasvatī Ṭhākura annab seda värssi käsitledes hoiatuse kõikidele pühendunutele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse liikumise laiendamisega, mitte astuda kõnelustesse māyāvādīdest impersonalistidega, kes on alati meelestatud selliste teistlike liikumiste vastu. Maailm on täis māyāvādīsid ja ateiste ning maailma poliitilised parteid kasutavad nende filosoofiaid ära materialismi propageerimiseks. Vahel asuvad māyāvādīd ja teised ateistid ise mõnd tugevat parteid toetama, et Kṛṣṇa teadvuse liikumise vastu võidelda. Nad ei taha, et Kṛṣṇa teadvuse liikumine kasvaks, sest see jagab inimestele haridust Jumala teadvusest. Selline on ateistide tegutsemisviis. Mao toitmine piima ja banaanidega ei too mitte mingit kasu, sest madu ei tunne sellest kunagi rahuldust. Vastupidi, piima juues ja banaane süües muutub madu veelgi mürgisemaks (kevalaṁ viṣa-vardhanam). Kui joota maole piima, suureneb tema mürgi hulk. Analoogselt ei tohiks me avada oma mõistust maosarnastele māyāvādīdele ja karmīdele. Sellisest avameelsusest pole kunagi mingit kasu. Kõige parem on vältida nendega suhtlemist täielikult ja mitte esitada neile usalduslikke küsimusi, sest māyāvādīd ja karmīd ei suuda meile head nõu anda. Samuti ei tohiks me māyāvādīsid ja ateiste endale külla kutsuda ega vastu võtta nendepoolseid küllakutseid, sest selliste lähedaste suhete tõttu võime me sattuda nende ateistlike vaadete mõju alla (saṅgāt sañjāyate kāmaḥ). See värss keelab meil anda midagi māyāvādīdele ja ateistidele või neilt midagi vastu võtta. Ka Śrī Caitanya Mahāprabhu hoiatas: viṣayīra anna khāile duṣṭa haya mana. „Toit, mille on valmistanud ilmalik inimene, saastab selle sööja mõistust." Asumata väga kõrgel vaimsel tasandil, ei suuda pühendunu kõikide inimeste annetusi Kṛṣṇa teadvuse liikumise edasiseks edendamiseks ära kasutada, seepärast ei tohiks ta põhimõtteliselt māyāvādīde või ateistide annetusi vastu võtta. Enamgi veel – Śrī Caitanya Mahāprabhu keelas pühendunutel suhelda isegi tavaliste inimestega, kes on liigselt kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse.

A este respeito, Śrīla Bhaktisiddhānta Sarasvatī Ṭhākura adverte a todos os devotos dedicados a difundir o movimento da consciência de Kṛṣṇa que não falem com os māyāvādīs impersonalistas, os quais estão sempre determinados a se opor a tais movimentos teístas. Neste mundo, formigam māyāvādīs e ateístas, e os partidos políticos do mundo se aproveitam da filosofia māyāvāda e de outras filosofias para promoverem o materialismo. Por vezes, eles chegam inclusive a apoiar um partido forte, com o intuito de fazer oposição ao movimento da consciência de Kṛṣṇa. Os māyāvādīs e outros ateístas não querem que este movimento da consciência de Kṛṣṇa se desenvolva, pois este educa as pessoas a cultivar a consciência de Deus. Esta é a política dos ateístas. Não há benefício em se alimentar uma serpente com leite e bananas, porque ela jamais ficará satisfeita. Ao contrário, quando a serpente toma leite e bananas, ela fica simplesmente mais venenosa (kevalaṁ viṣa-vardhanam). Quando se dá leite para a serpente beber, seu veneno só aumenta. Por um motivo semelhante, não devemos revelar nossos pensamentos às serpentes māyāvādīs e karmīs. Tais revelações de nada adiantarão. É melhor evitar por completo a companhia deles e jamais lhes perguntar nada de confidencial, porque eles não podem dar bons conselhos. Tampouco devemos fazer convites aos māyāvādīs e aos ateístas, nem aceitar seus convites, pois com tal inter-relacionamento íntimo pode ser que a mentalidade ateísta deles nos afete (saṅgāt sāñjāyate kāmaḥ). Devemos nos abster de dar qualquer coisa aos māyāvādīs e aos ateístas ou de aceitar qualquer coisa deles: este é o preceito negativo deste verso. Śrī Caitanya Mahāprabhu também adverte que viṣayīra anna khāile duṣṭa haya mana: [Cc. Antya 6.278] “Quem come refeições preparadas por pessoas mundanas fica com a mente pecaminosa”. A menos que alguém seja muito avançado, não conseguirá utilizar as contribuições de todos para promover o movimento da consciência de Kṛṣṇa. Por isso, por princípio, não se deve aceitar caridade dos māyāvādīs ou dos ateístas. Na verdade, Śrī Caitanya Mahāprabhu proibiu que os devotos se associassem até mesmo com pessoas comuns que estivessem muito viciadas em satisfazer seus sentidos materiais.

Järeldus on see, et me peame alati suhtlema pühendunutega, järgima pühendunud teenimise reguleerivaid printsiipe, järgima ācāryate eeskuju ning täies kuulekuses täitma vaimse õpetaja korraldusi. Sel moel suudame me pühendunud teenimises areneda ning äratada endas uinunud Kṛṣṇa teadvuse. Pühendunu, kes ei ole ei algaja ega ka mahā- bhāgavata (äärmiselt arenenud pühendunu), vaid asub pühendunud teenimise keskmisel tasandil, peab suhtuma armastusega Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, sõbrustama pühendunutega, olema lahke teadmatuses viibivate inimeste vastu ja hoiduma suhtlemisest kadedate ja deemonlike isikutega. Käesolevas värsis mainitakse meetodit Jumala Kõrgeima Isiksusega armastuslike suhete loomiseks ja pühendunutega sõbrustamiseks. Dadāti põhimõtte kohaselt peab edasijõudnud pühendunu kulutama vähemalt viiskümmend protsenti oma sissetulekust Jumala ja Tema pühendunute teenimisele. Śrīla Rūpa Gosvāmī näitas ise oma eluga sellist eeskuju. Kui ta otsustas oma ametikohalt tagasi astuda, annetas ta viiskümmend protsenti elu jooksul teenitud rahast Kṛṣṇa teenimiseks ja kakskümmend viis protsenti oma sugulastele. Ülejäänud kakskümmend viis protsenti säilitas ta isiklikeks hädaolukordadeks. Sellist eeskuju peaksid järgima kõik pühendunud – olenemata pühendunu sissetulekust peaks ta viiskümmend protsenti sellest kulutama Kṛṣṇa ja Tema pühendunute heaks. Sel moel on tal võimalik järgida dadāti põhimõtet.

Em conclusão, devemos nos manter sempre na companhia dos devotos, observar os princípios devocionais reguladores, seguir os passos dos ācāryas, e, com total obediência, cumprir as ordens do mestre espiritual. Dessa maneira, poderemos desenvolver nosso serviço devocional e nossa adormecida consciência de Kṛṣṇa. Do devoto que não é neófito nem é mahā-bhāgavata (um devoto muito avançado), e que se encontra na fase intermediária de serviço devocional, espera-se que ele ame a Suprema Personalidade de Deus, faça amizade com os devotos, favoreça os ignorantes e rejeite as pessoas invejosas e demoníacas. Neste verso, faz-se uma breve menção do processo de estabelecer relações amorosas com a Suprema Personalidade de Deus e de fazer amizade com os devotos. De acordo com o princípio dadāti, um devoto avançado deve gastar pelo menos cinquenta por cento de sua renda no serviço ao Senhor e Seus devotos. Śrīla Rūpa Gosvāmī estabelece este exemplo em sua vida. Quando decidiu se aposentar, ele distribuiu cinquenta por cento de seus ganhos para o serviço a Kṛṣṇa, vinte e cinco por cento para seus parentes e manteve vinte e cinco por cento para emergências pessoais. Todos os devotos devem seguir este exemplo. Qualquer que seja a nossa renda, devemos gastar cinquenta por cento para Kṛṣṇa e Seus devotos, o que satisfará as exigências de dadāti.

Järgmises värsis annab Śrīla Rūpa Gosvāmī meile teada, millise vaiṣṇavaga on sobilik sõbrustada ja kuidas vaiṣṇavaid teenida.

No próximo verso, Śrīla Rūpa Gosvāmī nos informa qual classe de vaiṣṇavas devemos escolher como amigo e como devemos servir aos vaiṣṇavas.