Skip to main content

Kümnes värss

Verso Dez

Tekst

Texto

karmibhyaḥ parito hareḥ priyatayā vyaktiṁ yayur jñāninas
tebhyo jñāna-vimukta-bhakti-paramāḥ premaika-niṣṭhās tataḥ
tebhyas tāḥ paśu-pāla-paṅkaja-dṛśas tābhyo ’pi sā rādhikā
preṣṭhā tadvad iyaṁ tadīya-sarasī tāṁ nāśrayet kaḥ kṛtī
karmibhyaḥ parito hareḥ priyatayā vyaktiṁ yayur jñāninas
tebhyo jñāna-vimukta-bhakti-paramāḥ premaika-niṣṭhās tataḥ
tebhyas tāḥ paśu-pāla-paṅkaja-dṛśas tābhyo ’pi sā rādhikā
preṣṭhā tadvad iyaṁ tadīya-sarasī tāṁ nāśrayet kaḥ kṛtī

Synonyms

Sinônimos

karmibhyaḥ — kui kõik karmīd; paritaḥ — igas suhtes; hareḥ — Jumala Kõrgeima Isiksuse poolt; priyatayā — kuna nad on pälvinud soosingu; vyaktim yayuḥ — śāstrates öeldakse; jñāninaḥ — need, kes on omandanud põhjalikud teadmised; tebhyaḥ — neist kõrgemal; jñāna-vimukta — teadmiste läbi vabanenud; bhakti-paramāḥ — need, kes tegelevad pühendunud teenimisega; prema-eka-niṣṭhāḥ — need, kes on saavutanud puhta armastuse Jumala vastu; tataḥ — neist kõrgemal; tebhyaḥ — neist paremad; tāḥ — nemad; paśu-pāla-paṅkaja-dṛśaḥ — gopīd, kes sõltuvad alati karjuspoisist – Kṛṣṇast; tābhyaḥ — neist kõigist kõrgemal; api — kindlasti; — Tema; rādhikā — Śrīmatī Rādhikā; preṣṭhā — väga kallis; tadvat — samamoodi; iyam — see; tadīya-sarasī — Tema järv, Śrī Rādhā- kuṇḍa; tām — Rādhā-kuṇḍa äärde; na — ei; āśrayet — leiaks varjupaiga; kaḥ — kes; kṛtī — kõige õnnelikum.

tāḥ — elas; tāmRādhā-kuṇḍa

Translation

Tradução

Śāstrates öeldakse, et kõikidest karmīdest osutab Kõigekõrgem Jumal Hari soosingut neile, kes omavad põhjalikke teadmisi elu kõrgematest väärtustest. Paljudest sellistest inimestest, kes on jõudnud põhjalike teadmisteni [jñānīdest], on pühendunud teenimise poole pöördumine võimalik nende jaoks, kes on oma teadmiste jõul ka praktiliselt vabanenud. Selline isiksus asub teistest kõrgemas positsioonis. Temast kõrgemale jääb aga see, kes on tõepoolest saavutanud prema ehk puhta armastuse Kṛṣṇa vastu. Kõikidest edasijõudnud pühendunutest veelgi kõrgemateks peetakse gopīsid, kuna nemad on alati täielikus sõltuvuses Śrī Kṛṣṇast, transtsendentaalsest karjuspoisist, ning kõikidest gopīdest on Kṛṣṇale kõige kallim Śrīmatī Rādhārāṇī. Tema kuṇḍa [järv] on Jumal Kṛṣṇale niisama lõputult kallis kui see Tema poolt enim armastatud gopī. Kes küll loobuks siis võimalusest asuda elama Rādhā-kuṇḍa äärde, et ekstaatilistest pühendumuslikest tunnetest [aprākṛta-bhāvast] vallatud vaimses kehas teenida sügavas armastuses jumalikku paari Śri Śrī Rādhā-Govindat, kes lahutavad meelt Oma aṣṭakālīya-līlāga, Nende igaveste igapäevaste kaheksat liiki mängudega. Need, kes tegelevad pühendunud teenimisega Śrī Rādhā- kuṇḍa kallastel, on tõepoolest kõige õnnelikumad inimesed kogu universumis.

Os śāstras dizem que, de todas as classes de trabalhadores fruitivos, aquele que é avançado em conhecimento dos valores superiores da vida é favorecido pelo Supremo Senhor Hari. Dentre muitas de tais pessoas avançadas em conhecimento [jñānīs], aquela que está praticamente liberada, em virtude de seu conhecimento, talvez adote o serviço devocional. Esta é superior às outras. Contudo, a que realmente alcançou prema, amor puro por Kṛṣṇa, é superior àquela. As gopīs são mais elevadas que todos os devotos avançados, porque sempre dependem totalmente de Śrī Kṛṣṇa, o vaqueirinho transcendental. Entre as gopīs, a mais querida de Kṛṣṇa é Śrīmati Rādhārāṇī. Seu kuṇḍa [lago] é tão profundamente querido para o Senhor Kṛṣṇa quanto Ela, Rādhārāṇī, a mais querida entre as gopīs. Quem, então, não residiria no Rādhā-kuṇḍa e, com um corpo espiritual sobrecarregado por sentimentos devocionais extáticos [aprākṛta-bhāva], não prestaria serviço devocional ao casal divino Śrī Śrī Rādhā-Govinda, que realizam o Seu aṣṭakālīya-līlā, Seus oito eternos passatempos diários? Na realidade, as pessoas que realizam serviço devocional às margens do Rādhā-kuṇḍa são as mais afortunadas do Universo.

Purport

Comentário

Käesoleval ajal on peaaegu kõik inimesed hõivatud ühe või teise karmalise tegevusega. Neid, kes ihaldavad oma tööst materiaalset kasumit, nimetatakse karmīdeks ehk oma töö viljade nimel tegutsevateks inimesteks. Kõik elusolendid selles materiaalses maailmas on langenud māyā nõiduse kütkesse. Seda kirjeldatakse „Viṣṇu Purāṇas" (6.7.61):

Atualmente, quase todos se dedicam a alguma espécie de atividade fruitiva. Os que desejam obter lucros materiais através do trabalho são chamados karmīs, ou trabalhadores fruitivos. Todas as entidades vivas neste mundo material estão dominadas pelo encanto de māyā. Descreve-se isto no Viṣṇu Purāṇa (6.7.61):

viṣṇu-śaktiḥ parā proktā
kṣetrajñākhyā tathā parā
avidyā-karma-saṁjñānyā
tṛtīyā śaktir iṣyate
viṣṇu-śaktiḥ parā proktā
kṣetrajñākhyā tathā parā
avidyā-karma-saṁjñānyā
tṛtīyā śaktir iṣyate

Targad on liigitanud Jumala Kõrgeima Isiksuse energiad kolme kategooriasse: vaimseks, marginaalseks ja materiaalseks energiaks. Materiaalset energiat peetakse kolmanda klassi energiaks (tṛtīyā śaktiḥ). Elusolendid, kes viibivad materiaalse energia alluvuses, rügavad vahel tööd teha vaid meeleliste naudingute nimel, mida kogevad ka koerad ja sead. On aga ka karmīsid, kelles kas selle elu jooksul või, pärast jumalakartlike tegude sooritamist, järgmises elus tekib tugev huvi erinevate „Vedades" kirjeldatud ohvritalituste läbiviimise vastu. Sedasi avaneb neile tänu nende poolt sooritatud jumalakartlikele tegudele võimalus tõusta paradiisiplaneetidele. Need, kes sooritavad ohverdusi täpses kooskõlas vedalike juhendustega, tõusevad Kuule ning Kuust kõrgematele planeetidele. Nagu kinnitatakse „Bhagavad-gītās" (9.21) – kṣīṇe puṇye martya-lokaṁ viśanti – pärast seda, kui nende niinimetatud jumalakartlike tegude viljad on ammendunud, pöörduvad nad taas tagasi Maale, mida nimetatakse martya-lokaks ehk surma asupaigaks. Ehkki sellised inimesed võivad tänu oma jumalakartlikele tegudele tõusta paradiisiplaneetidele ja ehkki nad võivad seal nautida elu tuhandete aastate jooksul, on nad jumalakartlike tegude viljade ammendudes ikkagi sunnitud tagasi pöörduma sellele planeedile.

Os sábios dividem as energias da Suprema Personalidade de Deus em três categorias: espiritual, marginal e material. A material é considerada de terceira classe (tṛtīyā śaktiḥ). Os seres vivos dentro da jurisdição da energia material às vezes se empenham como cães e porcos a trabalhar arduamente em troca, simplesmente, de gratificação dos sentidos. Contudo, nesta vida ou, após realizar atividades piedosas, na próxima, alguns karmīs se sentem fortemente atraídos pela realização de várias classes de sacrifícios mencionados nos Vedas. Assim, devido ao seu mérito piedoso, eles são elevados aos planetas celestiais. Na realidade, aqueles que executam sacrifícios estritamente de acordo com os preceitos védicos são elevados à Lua e a planetas acima dela. Como se menciona no Bhagavad-gītā (9.21), kṣīṇe puṇye martya-lokaṁ viśanti: depois de se esgotarem os resultados de suas ditas atividades piedosas, eles voltam novamente à Terra, que é chamada martya-loka, o lugar da morte. Mesmo que tais pessoas sejam elevadas aos planetas celestiais por causa de suas atividades piedosas e mesmo que gozem da vida ali por muitos milhares de anos, não obstante, elas são obrigadas a regressar a este planeta quando se esgotam os resultados de suas atividades piedosas.

Selline on karmīde positsioon, sõltumata sellest, kas nad elavad jumalakartlikku või patust elu. Sellel planeedil võime me leida palju ärimehi, poliitikuid ja teisi inimesi, kes on huvitatud üksnes materiaalsest õnnest. Nad püüavad kõikvõimalike vahenditega raha teenida, pööramata tähelepanu, kas nende teguviis on jumalakartlik või patune. Selliseid inimesi nimetatakse karmīdeks ehk veendunud materialistideks. Mõningaid karmīsid nimetatakse ka vikarmīdeks – need on inimesed, kes tegutsevad vedalikest teadmistest juhendumata. Need, kes toetuvad oma tegevuses vedalikele teadmistele, sooritavad ohverdusi Jumal Viṣṇu rahuldamiseks ja Temalt õnnistuste saamiseks. Sel moel on neil võimalik tõusta kõrgematesse planetaarsüsteemidesse. Sellised karmīd asuvad vikarmīdest kõrgemal tasandil, sest nad peavad kinni „Vedade" juhendustest ja on kindlasti kallid Kṛṣṇale. Kṛṣṇa ütleb „Bhagavad- gītās" (4.11): ye yathā māṁ prapadyante tāṁs tathaiva bhajāmy aham. „Ma tasun igaühele just niivõrd, kuivõrd ta Mulle alistub." Kṛṣṇa on sedavõrd lahke, et Ta täidab isegi karmīde ja jñānīde soovid, rääkimata bhaktade soovidest. Ehkki karmīd tõusevad vahel kõrgematesse planetaarsüsteemidesse, peavad nad pärast surma omandama uue materiaalse keha nii kaua, kuni nad ei vabane kiindumusest karmalistesse tegevustesse. Kui inimene tegutseb jumalakartlikult, võib ta omandada uue keha pooljumalate keskel kõrgemates planetaarsüsteemides või mõne teise positsiooni, milles tal on suuremad võimalused nautida materiaalset õnne. Seevastu need, kes sooritavad jumalakartmatuid tegevusi, degradeeruvad ning sünnivad loomade, puude ja taimedena. Seepärast ei tunnusta targad pühad isiksused karmīsid, kes ei hooli vedalikest juhendustest (s.t. kes on vikarmīd). „Śrīmad-Bhāgavatamis" (5.5.4) kinnitatakse:

Esta é a posição de todos os karmīs, incluindo os que atuam piedosamente e os que atuam impiamente. Neste planeta, encontramos muitos homens de negócios, políticos e outros cujo único interesse é a felicidade material. Eles tentam ganhar dinheiro de qualquer modo, sem levar em consideração se estão usando métodos piedosos ou impiedosos. Pessoas assim são chamadas karmīs, ou materialistas grosseiros. Entre os karmīs, há alguns vikarmīs, pessoas que agem sem a orientação do conhecimento védico. Os que atuam com base no conhecimento védico realizam sacrifícios para a satisfação do Senhor Viṣṇu, bem como receber bençãos dEle. Dessa maneira, são elevados aos sistemas planetários superiores. Tais karmīs são superiores aos vikarmīs, pois são fiéis às orientações dos Vedas e, certamente, são queridos por Kṛṣṇa. No Bhagavad-gītā (4.11), Kṛṣṇa declara: ye yathā māṁ prapadyante tāṁs tathaiva bhajāmy aham. “Eu recompenso alguém na proporção de sua rendição a Mim.” Kṛṣṇa é tão bondoso que satisfaz os desejos dos karmīs e dos jñānīs, isto para não falar dos bhaktas. Embora os karmīs sejam às vezes elevados aos sistemas planetários superiores, enquanto permanecem apegados às atividades fruitivas, são obrigados a aceitar novos corpos materiais após a morte. Quem age piedosamente pode obter um corpo novo entre os semideuses nos sistemas planetários superiores, ou, então, pode alcançar outra posição, na qual desfruta de um maior padrão de felicidade material. Por outro lado, aqueles que se ocupam em atividades ímpias são degradados e nascem como animais, árvores e plantas. Assim, as pessoas santas e eruditas não apreciam os trabalhadores fruitivos que não ligam para as orientações vedicas (vikarmīs). Como se afirma no Śrīmad-Bhāgavatam (5.5.4):

nūnaṁ pramattaḥ kurute vikarma
yad indriya-prītaya āpṛṇoti
na sādhu manye yata ātmano ’yam
asann api kleśada āsa dehaḥ
nūnaṁ pramattaḥ kurute vikarma
yad indriya-prītaya āpṛṇoti
na sādhu manye yata ātmano ’yam
asann api kleśada āsa dehaḥ

„Materialistid, kes rügavad tööd teha vaid meeleliste naudingute nimel, mida kogevad ka koerad ja sead, on tegelikult hullud. Üksnes meelte rahuldamise nimel sooritavad nad kõikvõimalikke jälestusväärseid tegusid. Arukale inimesele ei ole üldsegi kohane sooritada materialistlikke tegevusi, sest selliste tegevuste tulemusena peab elusolend taas vastu võtma uue materiaalse keha, mis on täis kannatusi." Inimelu eesmärk on pääseda välja tingimustest, milles elusolend on sunnitud kannatama kolme laadi hädade käes, mis materiaalse eksistentsiga kaasas käivad. Kahjuks on aga karmīd hullud raha teenimise järele ja püüavad iga hinnaga omandada ajutisi materiaalseid mugavusi, riskides seeläbi degradeeruda elu madalamatesse liikidesse. Oma rumalusest teevad materialistid hulganisti plaane, kuidas selles materiaalses maailmas õnnelikuks saada. Nad ei peatu järele mõtlema, et nad elavad vaid mõned aastad, millest on sunnitud kulutama suurema osa raha teenimisele, mille abil meeli rahuldada. Lõpuks saabub aga surm, mis katkestab kõik nende tegevused. Materialistid ei mõtle selle peale, et pärast sellest kehast lahkumist võivad nad sündida madalamate loomade, taimede või puude kehades. Kõik nende tegevused vaid tõkestavad seetõttu elu eesmärgi saavutamist. Nad mitte üksnes ei sünni teadmatuses, vaid ka tegutsevad teadmatuses, arvates, et pilvelõhkujate, suurte autode, auväärsete positsioonide jms näol langevad neile osaks materiaalsed hüved. Materialistid ei tea, et järgmises elus on nad sunnitud degradeeruma ning kõik nende tegevused ei too neile midagi muud peale parābhava ehk kaotuse. Selline on „Śrīmad-Bhāgavatami" (5.5.5) seisukoht: parābhavas tāvad abodha-jātaḥ.

“Na verdade, os materialistas que, como cães e porcos, trabalham arduamente para a mera satisfação dos sentidos, são loucos. Eles realizam atividades abomináveis de toda espécie apenas para satisfazer os sentidos. As atividades materialistas não são em absoluto dignas de um homem inteligente, pois, o resultado dessas ações é a obtenção de um corpo material, o qual é cheio de misérias.” O objetivo da vida humana é escapar das três espécies de condições miseráveis, que são concomitantes com a existência material. Infelizmente, os trabalhadores fruitivos estão loucos para ganhar dinheiro e adquirir confortos materiais temporários de qualquer modo. Por conseguinte, correm o risco de serem degradados às espécies inferiores de vida. Tolamente, os materialistas fazem muitos planos para poderem tornar-se felizes neste mundo material. Eles não param para pensar que só viverão por um determinado número de anos, a maior parte dos quais terão que passar lutando para conseguir dinheiro em busca de gratificação dos sentidos. Em última análise, tais atividades terminam em morte. Os materialistas não levam em consideração que, após abandonarem o corpo, talvez tenham que encarnar em corpos de animais inferiores, plantas e árvores. De tal modo, todas as suas atividades só fazem destruir o objetivo da vida. Eles não apenas nascem ignorantes, como também agem na plataforma da ignorância, julgando estarem obtendo benefícios materiais sob a forma de arranha-céus, carros bonitos, posições de prestígio etc. Os materialistas não sabem que serão degradados na próxima vida e que todas as suas atividades só contribuem para a sua derrota final (parābhava). Este e o veredicto do Śrīmad-Bhāgavatam (5.5.5): parābhavas tāvad abodha-jātaḥ.

Inimene peaks seepärast lausa põlema soovist mõista ātma-tattvat – teadust hingest. Nii kaua kui inimene ei omanda teadmisi ātma-tattvast, mille läbi ta mõistab, et tema olemuseks on hing ja mitte keha, jääb ta teadmatusse. Tuhandetest ja isegi miljonitest teadmatuses viibivatest inimestest, kes raiskavad oma aega üksnes meelte rahuldamisele, tõuseb ehk ainult üks teadmiste tasandile, kus mõistab elu kõrgemaid väärtusi. Sellist inimest nimetatakse jñānīks. Jñānī teab, et karmalised tegevused seovad teda materiaalse eksistentsiga ja sunnivad teda rändama ühest kehast teise. Nagu „Śrīmad-Bhāgavatamis" osutatakse terminiga śarīra- bandha (seotud kehalise eksistentsiga), on inimese mõistus nii kaua, kuni ta ei loobu kõikidest meeleliste naudingute kontseptsioonidest, alati süvenenud karmasse ehk viljadele suunatud tegevusse ning see asjaolu sunnib teda vastu võtma üha uusi ja uusi kehasid.

Devemos, portanto, ansiar por compreender a ciência da alma (ātma-tattva). A menos que cheguemos à plataforma de ātma-tattva, por meio da qual compreendemos que somos a alma e não o corpo, permaneceremos na plataforma da ignorância. Dentre milhares e até mesmo milhões de pessoas ignorantes, que estão desperdiçando seu tempo simplesmente tentando satisfazer seus sentidos, pode ser que uma chegue à plataforma do conhecimento e compreenda os valores superiores da vida. Semelhante pessoa se chama jñānī, que sabe que as atividades fruitivas prendê-lo-ão à existência material e farão com que ele transmigre de uma espécie de corpo a outra. Como indica no Śrīmad-Bhāgavatam o termo śarīra-bandha (atado à existência corpórea), enquanto mantivermos qualquer conceito de gozo dos sentidos, nossa mente estará absorta em karma, ou atividades fruitivas, o que nos obrigará a transmigrar de um corpo a outro.

Kuna jñānī on loobunud vähemalt pimedast meelte nautimisest, peetakse teda karmīst kõrgemal tasandil asuvaks. Selline on Jumala Kõrgeima Isiksuse seisukoht. Ent kuigi jñānī võib olla vabanenud karmīde teadmatusest, peetakse teda ikkagi teadmatuses (avidyās) viibivaks, kui ta pole jõudnud pühendunud teenimise tasandile. Ehkki inimest võidakse pidada jñānīks ehk sügavaid teadmisi omavaks isiksuseks, tuleb tema teadmisi pidada ebapuhtaks, kuna tal puudub teave pühendunud teenimisest ning ta ei tegele seetõttu Jumala Kõrgeima Isiksuse lootosjalgade otsese kummardamisega.

Assim, o jñānī é considerado superior ao karmī, porque, pelo menos, ele se abstém das atividades cegas de gozo dos sentidos. Este é o veredito da Suprema Personalidade de Deus. Contudo, mesmo que o jñānī se liberte da ignorância em que estão os karmīs, se não chegar à plataforma de serviço devocional, ainda é considerado que ele está na ignorância (avidyā). Apesar de ser aceito como jñānī, ou avançado em conhecimento, seu saber é tido como impuro por ele não ter informação sobre o serviço devocional, negligenciando, assim, a adoração direta aos pés de lótus da Suprema Personalidade de Deus.

Kui jñānī pöördub pühendunud teenimise juurde, tõuseb ta kiiresti tavalisest jñānīst kõrgemale tasandile. Sellist kõrgelt arenenud isiksust kirjeldatakse sõnadega jñāna-vimukta-bhakti-parama. Sellest, kuidas jñānī pöördub pühendunud teenimise juurde, räägitakse „Bhagavad- gītās" (7.19), kus Kṛṣṇa ütleb:

Ao adotar o serviço devocional, este jñānī se torna rapidamente superior a um jñānī comum. Uma pessoa avançada assim é descrita como jñāna-vimukta-bhakti-parama. No Bhagavad-gītā (7.19), Kṛṣṇa explica como o jñānī adota o serviço devocional:

bahūnāṁ janmanām ante
jñānavān māṁ prapadyate
vāsudevaḥ sarvam iti
sa mahātmā sudurlabhaḥ
bahūnāṁ janmanām ante
jñānavān māṁ prapadyate
vāsudevaḥ sarvam iti
sa mahātmā sudurlabhaḥ

„Pärast paljusid sünde ja surmasid alistub see, kes tõepoolest omab teadmisi, Minule, teades, et Mina olen kõikide põhjuste põhjus ja kõik eksisteeriv. Selline suur hing on väga haruldane." Inimene on tõeliselt tark, kui ta alistub Kṛṣṇa lootosjalgadele, kuid sellist mahātmāt ehk suurt hinge on võimalik kohata äärmiselt harva.

“Após muitos nascimentos e mortes, aquele que tem verdadeiro conhecimento se rende a Mim, sabendo que sou a causa de todas as causas e de tudo o que existe. É muito raro encontrar semelhante grande alma.” Na realidade, é sábia a pessoa que se rende aos pes de lótus de Kṛṣṇa, só que é muito raro encontrar um mahātmā (grande alma) assim.

Asudes tegelema pühendunud teenimisega vastavalt reguleerivatele printsiipidele, võib inimene selliste suurte pühendunute nagu Nārada, Sanaka ja Sanātana eeskuju järgides saavutada Jumala spontaanse armastamise tasandi. Seejärel tunnistab Jumala Kõrgeim Isiksus teda teistest kõrgemal tasandil asuva isiksusena. Pühendunud, kes on arendanud endas välja armastuse Jumala vastu, asuvad kahtlematult väga ülevas positsioonis.

Após adotar o serviço devocional sob os princípios reguladores, pode ser que alguém chegue ao estágio de amor espontâneo por Deus, seguindo os passos de grandes devotos como Nārada, Sanaka e Sanātana. Então, a Suprema Personalidade de Deus o reconhece como superior. Sem dúvida, os devotos que desenvolvem amor por Deus se encontram em posição de destaque.

Kõikidest sellistest pühendunutest peetakse kõrgeimateks gopīsid, sest nad ei mõtle millelegi muule peale Kṛṣṇa rahuldamise. Seejuures ei oota nad Kṛṣṇalt mitte mingeid vastuteeneid. Vahel põhjustab Kṛṣṇa neile tohutuid kannatusi, lahkudes nende juurest, ent sellegipoolest ei suuda nad Kṛṣṇat unustada. Kui Kṛṣṇa lahkus Vṛndāvanast Mathurāsse, sattusid gopīd äärmiselt suurde masendusse ja kogu nende ülejäänud elu möödus lihtsalt Kṛṣṇast lahus viibimise pärast pisaraid valades. See tähendab, et teatud mõttes ei lahkunud nad kunagi Kṛṣṇa juurest, sest Kṛṣṇast mõtlemise ja Temaga suhtlemise vahel ei ole mitte mingit erinevust. Õigupoolest on vipralambha-sevā – Kṛṣṇast mõtlemine Temast lahus viibides, nii nagu seda tegi Śrī Caitanya Mahāprabhu – märksa ülevam Kṛṣṇa vahetust teenimisest. Kõikidest pühendunutest, kes on arendanud endas välja pühendumusliku armastuse Kṛṣṇa vastu, on niisiis kõige kõrgemas positsioonis gopīd ning kõikidest gopīdest on kõige kõrgem Śrīmatī Rādhārāṇī. Mitte keegi ei suuda Teda pühendunud teenimises ületada. Isegi Kṛṣṇa ei suuda mõista Tema meeleolu. Sel põhjusel omandaski Jumal Kṛṣṇa Śrīmatī Rādhārāṇī positsiooni ja ilmus Śrī Caitanya Mahāprabhuna, püüdes mõista Tema transtsendentaalseid tundeid.

De todos esses devotos, as gopīs são reconhecidas como superiores, visto que tudo o que elas sabem fazer é satisfazer a Kṛṣṇa. Tampouco as gopīs esperam alguma recompensa de Kṛṣṇa. Na verdade, em certas oportunidades, Kṛṣṇa faz com que elas sofram muito, distanciando-Se. Mesmo assim, elas não conseguem se esquecer dEle. Quando Kṛṣṇa partiu de Vṛndāvana para Mathurā, as gopīs ficaram muito deprimidas e passaram o resto de suas vidas chorando, com saudades dEle. Isto quer dizer que, em certo sentido, elas jamais estiveram realmente separadas de Kṛṣṇa. Não há diferença entre pensar em Kṛṣṇa e associar-se com Ele. Pelo contrário, vipralambha-sevā, ou seja, pensar em Kṛṣṇa sentindo saudades, como fazia Śrī Caitanya Mahāprabhu, é muito melhor que servir a Kṛṣṇa diretamente. Assim, de todos os devotos que desenvolveram puro amor devocional por Kṛṣṇa, as gopīs são as mais elevadas, sendo que, de todas estas gopīs elevadas, Śrīmatī Rādhārāṇī é quem mais Se destaca. Ninguém pode exceder o serviço devocional de Śrīmatī Rādhārāṇī. Na realidade, nem o próprio Kṛṣṇa é capaz de compreender a atitude de Śrīmatī Rādhārāṇī. Por isso, Ele assumiu a posição dEla e apareceu como Śrī Caitanya Mahāprabhu, somente para poder entender Seus sentimentos transcendentais.

Sel moel jõuab Śrīla Rūpa Gosvāmī järkhaaval järelduseni, et Śrīmatī Rādhārāṇī on Kṛṣṇa ülevaim pühendunu ning Tema kuṇḍa (järv), Śrī Rādhā-kuṇḍa, on kõige ülevam paik. Seda seisukohta toetab ka tsitaat „Laghu-bhāgavatāmṛtast" (Uttara-khaṇḍa 45), mis on ära toodud „Śrī Caitanya-caritāmṛtas":

Dessa maneira, palmo a palmo, Śrīla Rūpa Gosvāmī conclui que Śrīmatī Rādhārāṇī é a devota mais elevada de Kṛṣṇa e que Seu kuṇḍa (lago), Śrī Rādhā-kuṇḍa, é o lugar mais elevado. Isto é confirmado numa citação do Laghu-bhāgavatāmṛta (Uttara-khaṇḍa 45), como citado no Caitanya-caritāmṛta:

yathā rādhā priyā viṣṇos
tasyāḥ kuṇḍaṁ priyaṁ tathā
sarva-gopīṣu saivaikā
viṣṇor atyanta-vallabhā
yathā rādhā priyā viṣṇos
tasyāḥ kuṇḍaṁ priyaṁ tathā
sarva-gopīṣu saivaikā
viṣṇor atyanta-vallabhā

„Paik, kus Śrīmatī Rādhārāṇi käib ujumas [Rādhā-kuṇḍa], on Kõigekõrgemale Jumalale, Kṛṣṇale [Viṣṇule] sama kallis kui Śrīmatī Rādhārāṇī Ise. Ta on kõrgeim gopī kõikide gopīde hulgast, sest just Tema vastu tunneb Jumal suurimat armastust."

“Assim como Śrīmatī Rādhārāṇī é querida pelo Supremo Senhor Kṛṣṇa [Viṣṇu], da mesma forma, o lugar onde Ela Se banha [Rādhā-kuṇḍa] é igualmente querido por Kṛṣṇa. Entre todas as gopīs, Ela sozinha goza da posição suprema de a mais querida do Senhor.”

Seetõttu peab igaüks, kes on huvitatud Kṛṣṇa teadvusest, leidma varjupaiga Rādhā-kuṇḍa ääres ja praktiseerima selles paigas pühendunud teenimist kogu elu. Sellise järelduseni jõuab Rūpa Gosvāmī käesolevas „Upadeśāmṛta" värsis.

Portanto, todos os interessados na consciência de Kṛṣṇa devem, por fim, refugiar-se no Rādhā-kuṇḍa e ali executar serviço devocional por toda a vida. Esta é a conclusão de Rūpa Gosvāmī no décimo verso do Upadeśāmṛta.