Skip to main content

Viieteistkümnes Mantra

Mantra Quince

Tekst

Texto

hiraṇmayena pātreṇa
satyasyāpihitaṁ mukham
tat tvaṁ pūṣann apāvṛṇu
satya-dharmāya dṛṣṭaye
hiraṇmayena pātreṇa
satyasyāpihitaṁ mukham
tat tvaṁ pūṣann apāvṛṇu
satya-dharmāya dṛṣṭaye

Synonyms

Palabra por palabra

hiraṇmayena — kuldse säraga; pātreṇa — pimestav kate; satyasya — Absoluutse Tõe; apihitam — kaetud; mukham — pale; tat — see kate; tvam — Sinu Isik; pūṣan — O Alalhoidja; apāvṛṇu — eemalda lahkelt; satya — puhas; dharmāya — pühendunule; dṛṣṭaye — näitamiseks.

hiraṇmayena — por un resplandor dorado; pātreṇa — por una cubierta deslumbrante; satyasya — de la Verdad Suprema; apihitam — cubierta; mukham — -la cara; tat — esa cubierta; tvam — Tú Mismo; pūṣan — ¡oh sustentador!; apāvṛṇu — por favor remueve; satya — puro; dharmāya — al devoto; dṛṣṭaye — para exhibir.

Translation

Traducción

O, mu Jumal, kõige elava alalhoidja, Sinu pale on kaetud minu eest silmipimestava hiilgusega. Palun Sind, eemalda see kate ja ilmu ise Oma puhta pühendunu ette.

¡Oh mi Señor!, sustentador de todo lo que vive, Tu verdadera cara está cubierta con Tu resplandor deslumbrante. Por favor, remueve esa cubierta y muéstrate ante Tu devoto puro.

Purport

Significado

"Bhagavad-gītās" (14.27) seletab Jumal Tema isiklikke kiiri, mida kutsutakse brahmajyotiks, Tema Isiksuse Kuju pimestavaks hiilguseks, järgmiselt:

En El Bhagavad-gītā (14.27), el Señor explica de la siguiente manera Sus rayos personales (brahmajyoti), o sea, el resplandor deslumbrante de Su forma personal:

brahmaṇo hi pratiṣṭhāham
amṛtasyāvyayasya ca
śāśvatasya ca dharmasya
sukhasyaikāntikasya ca
brahmaṇo hi pratiṣṭhāham
amṛtasyāvyayasya ca
śāśvatasya ca dharmasya
sukhasyaikāntikasya ca

"Mina olen umbisikulise Brahman aluseks, surematu ja kadumatu, igavene, täieliku õnne põhiasukoht."

Brahman, Paramātmān ja Bhagavān on Absoluutse Tõe kolm erinevat aspekti. Brahman on algajale kõige kättesaadavam faas. Pāramātān on Absoluutse Tõe faas edasijõudnutele. Ning Bhagavān on Absoluutse Tõe täielik tunnetus. See leiab kinnitust Bhagavad-gītās, kus jumal väidab, et Tema on Absoluutse tõe lõplik kontseptsioon. Tema on brahmajyoti allikas ning Paramātmāni kõikeläbiv omadus. Ta ütleb, et Ta on brahmajyoti lõplik varula, ehk Absoluutse Tõe lõplik kontseptsioon ning väidab "Bhagavad- gītās" (10.42), et ei ole vaja seletada Tema piiramatut võimu, seda on võimalik lühidalt iseloomustada, öeldes, et ühe osaga, kõikeläbiva Paramātmāniga, hoiab Ta alal kogu materiaalse kosmilist loomingut. Ta hoiab alal ka kõik vaimse maailma avaldused. Seetõttu on "Śrī Īśopaniṣadi" śruti mantras Tema poole pöördutud nagu pūṣani, lõpliku säilitaja poole.

“Y Yo soy el fundamento del Brahman impersonal, el cual es la posición constitucional de la felicidad última y es inmortal, imperecedero y eterno”.

Brahman, Paramātmā y Bhagavān son los tres aspectos de la misma Verdad Absoluta. Brahman es el aspecto que puede percibir más fácilmente el principiante. A Paramātmā, la Superalma, lo comprenden aquellos que han progresado más, y la comprensión de Bhagavān es la comprensión final de la Verdad Absoluta. Esto se confirma en El Bhagavad-gītā donde el Señor dice que Él es el concepto final de la Verdad Absoluta, y que es la fuente del brahmajyoti y también del Paramātmā omnipenetrante. Kṛṣṇa dice en El Bhagavad-gītā (10.42) que Él es el manantial fundamental del brahmajyoti, el cual es el concepto impersonal de la Verdad Absoluta, y que no hay necesidad de explicar Sus potencias ilimitadas:

Jumala Isiksus, Śrī Kṛṣṇa, on täidetud transtsendentaalse õndsusega (ānanda-mayo bhyāsāt). Olles 5000 aastat tagasi Indias, Vṛndāvanas, sai ta õndsaks juba alates lapsepõlvest. Paljude deemonite, nagu Agha, Baka, Pūtanā ja Pralamba tapmine oli talle naudinguks. Kodukülas nautis ta elu koos ema, venna ja sõpradega. Sõpradele mängis Ta kord ulaka võivarga rolli ja nemad nautisid Tema varastamise taevalikku õndsust. Jumalat tuntakse võivargana, kuid seda väljendit ei kasutata kunagi taunivas tähenduses. Väljend võivaras tähendab Jumala puhul Temale pühendunute naudingu mõistmist. Kõike, mida Jumal Vṛndāvanas tegi, tegi Ta oma sealsete kaaslaste meeleheaks. Sellised avaldused olid vajalikud transtsendentaalse suuna kuivade mõtlejate ja nn. haṭha-yoga akrobaatide ligimeelitamiseks, kes püüdsid leida Absoluutset Tõde.

La Personalidad de Dios, Śrī Kṛṣṇa, siempre, goza de bienaventuranza trascendental (ānandamayo 'bhyāsāt). Cuando Él estuvo presente hace cinco mil años en Vndāvana, India, siempre gozó de bienaventuranza trascendental, aun desde el comienzo de Sus pasatiempos infantiles. Para Él, la matanza de diversos demonios - tales como Agha, Baka, Ptanā y Pralamba - eran simplemente excursiones placenteras. En la villa de Vndāvana Él disfrutó con Su madre, hermano y amigos, y cuando aceptó el papel de un travieso ladrón de mantequilla, todos Sus asociados disfrutaron bienaventuranza celestial con Sus robos. El renombre del Señor como un ladrón de mantequilla no es cosa reprochable, porque con Sus robos de mantequilla proporcionó placer a Sus devotos puros. Todo lo que el Señor hizo en Vndāvana fue para el placer de Sus asociados de allí. El Señor creó estos pasatiempos para atraer a los especuladores áridos y a los acróbatas del supuesto sistema de haṭha-yoga quienes habían venido a encontrar la Verdad Absoluta.

Jumala lapsepõlvemängude kohta, Tema mängukaaslaste, lehmakarjustest poistega, ütleb Śukadeva Gosvāmī "Śrīmad-Bhāgavatamis" (10.12.11):

Śukadeva Gosvāmī dijo en El Śrīmad-Bhāgavatam (10.12.11) lo siguiente acerca de los juegos infantiles del Señor con Sus compañeros de juego, los pastorcillos de vacas:

itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ
itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ

"Jumala Isiksus, Keda tajutakse õndsuse umbisikulise Brahmana, Kelle poole kummardatakse ning Keda ilmalikud peavad harilikuks inimolendiks, mängis lehmakarjustest poistega, kes saavutasid Tema poolehoiu peale paljusid vagasid tegusid."

“La Personalidad de Dios, quien es percibido como el bienaventurado Brahman impersonal, quien es adorado por los devotos como el Señor Supremo, y quien es considerado por los mundanos como un ser humano ordinario, jugó con los pastorcillos de vacas que habían alcanzado sus posiciones después de acumular muchas actividades piadosas”.

Nii on Jumal koos oma vaimsete kaaslastega hõivatud transtsendentaalse armastuse tegudega, mis väljenduvad erinevalt: śāntas (rahulikkuses), dāsyas (teenimises), sakhyas (sõpruses), vātsalyas (vanemlikus kiindumises) ja mādhuryas (abielulises armastuses).

Así, el Señor siempre está ocupado en amorosas actividades trascendentales con Sus asociados espirituales en las diversas relaciones de śānta (neutralidad), dāsya (servidumbre), sakhya (amistad), vātsalya (afecto paternal o maternal), y mādhurya (amor conyugal).

On öeldud, et Jumal ei välju kunagi Vṛndāvana-dhāmast. Nii võib tekkida küsimus, et kuidas Ta tuleb toime Oma erinevate loominguliste probleemidega. Ta täidab kogu materiaalse looduse Tema plenaarosaga, mida tuntakse puruṣa inkarnatsioonina. Jumalal ei ole materiaalse loomise, säilitamise ja hävinguga mitte mingit pistmist, kuid Ta põhjustab selle täidesaatmise Tema plenaarosa, Paramātmāni ehk Ülihinge iseärasuse abil. Igat elusolendit tuntakse nagu ātmāni, hinge. Peamine ātmān, kes neid kõiki kontrollib, on Ülihing.

Al decirse que el Señor nunca abandona Vndāvana-dhāma, uno puede preguntarse cómo maneja Él los asuntos de la creación. La respuesta está en El Bhagavad-gītā (13.14): el Señor penetra toda la creación material por medio de Su parte plenaria llamada la encarnación puruṣa. Aunque el Señor no tiene nada que ver personalmente con la creación, el mantenimiento y la destrucción materiales, Él provoca que todas estas cosas sucedan a través de Su expansión plenaria, el Paramātmā o Superalma. Todas las entidades vivientes reciben el nombre de ātmā - alma - y el ātmā principal que las controla es el Paramātmā, la Superalma.

Kogu tunnetuse süsteem on suur teadus. Materialistid võivad teha analüüse ning mediteerida ainult materiaalse loomise kahekümne nelja elemendi üle. Neil on väga vähe informatsiooni puruṣa, Jumala üle. Impersonalistidest transtsendentalistid on vaid hämmastunud, vaadeldes brahmajyoti hiilgust.Kui keegi tahab näha Absoluutset Tõde kogu tema olemuses, peab Ta tungima läbi kahekümne nelja materiaalse elemendi ja pimestava valguse, et jõuda teisele poole."Śrī Īśopaniṣad" vihjab sellele, paludes lükata kõrvale pimestav kate, hiraṇmaya-pātra. Ilma katte kõrvaldamiseta ning ilma Kõrgema Jumal Isiku tajumiseta sellisena nagu Ta on, pole Absoluutse Tõe saavutamine võimalik.

Este sistema para alcanzar la comprensión de Dios es una gran ciencia. Los materialistas únicamente pueden analizar y meditar en los vienticuatro factores de la creación material, debido a que tienen muy poca información sobre el puruṣa, el Señor. Los trascendentalistas impersonales simplemente están confundidos con el brillante resplandor del brahmajyoti. Si uno quiere ver a la Verdad Absoluta en Su plenitud, debe traspasar los veinticuatro elementos materiales y también el brillante resplandor. El Śrī Īśopaniṣad señala este objetivo orando para que sea removido el hiraṇmaya-pātra, la cubierta deslumbrante. A menos que esta cubierta sea removida de manera que uno pueda percibir a la Personalidad de Dios tal como Él es, nunca se alcanzará la verdadera comprensión de la Verdad Absoluta.

Kõrgema Jumal Isiksuse Paramātmāni avaldus on üks kolmest plenaarsest levimisviisist, milliseid kõiki koos nimetatakse viṣṇu- tattvaks. Viṣṇu-tattvat (ühte kolmest põhijumalast: Brahmāst, Viṣṇust ja Śivast) tuntakse universumis nagu Kṣīrodakaśāyī Viṣṇut. Ta on kõikeläbiv Paramātmān igas üksikus elusolendis. Ja Garbhodakaśāyī Viṣṇu on kõigi kollektiivne Ülihing. Peale nende kahe on olemas veel Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu, kes asub Põhjuste Ookeanis. Ta on kõigi universumite Looja. Yoga süsteem õpetab tõelisele tudengile viṣṇu-tattvani jõudmist peale kosmilise loomingu kahekümne neljast materiaalsest elemendist kõrgemale jõudmist. Empiirilise filosoofia kultuur aitab jõuda umbisikulise brahmajyoti tunnetuseni, mis on Jumal Śrī Kṛṣṇa transtsendentaalse keha pimestav sära. See leiab kinnitust nii "Bhagavad-gītās" (14.27) kui ka "Brahma-saṁhitās" (5.40):

El aspecto Paramātmā de la Personalidad de Dios es una de las tres expansiones plenarias llamadas colectivamente el viṣṇu-tattva. El viṣṇu-tattva que se encuentra dentro del universo (una de las tres principales deidades - Brahmā, Viṣṇu y Śiva) recibe el nombre de Kṣrodakaśāy Viṣṇu. Él es el Paramātmā omnipenetrante de todas las entidades vivientes individuales. El Garbhodakaśāy Viṣṇu es la Superalma colectiva que está dentro de todas las entidades vivientes. Además de estos dos está el Kāraodakaśāy Viṣṇu que yace en el océano Causal. Él es el creador de todos los universos. El sistema de yoga enseña al estudiante serio cómo encontrarse con los viṣṇu-tattvas después de superar los veinticuatro elementos materiales de la creación cósmica. El cultivo de la filosofía empírica ayuda a comprender el brahmajyoti impersonal, el cual es el brillante resplandor del cuerpo trascendental del Señor Śrī Kṛṣṇa. Esto se confirma en El Bhagavad-gītā y también en El Brahma-saṁhitā (5.40):

yasya prabhā prabhavato jagad-aṇḍa-koṭi-
koṭiṣv aśeṣa-vasudhādi vibhūti-bhinnam
tad brahma niṣkalam anantam aśeṣa-bhūtaṁ
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yasya prabhā prabhavato jagad-aṇḍa-koṭi-
koṭiṣv aśeṣa-vasudhādi vibhūti-bhinnam
tad brahma niṣkalam anantam aśeṣa-bhūtaṁ
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

"Miljonites ja miljonites universumites on lõputu arv planeete, mis kõik erinevad üksteisest oma kosmilise ehituse poolest ning nad kõik asetsevad brahmajyoti nurkades. Brahmajyoti on Kõrgema Jumal Isiksuse, kelle poole me palvetame, isiklik kiir." See "Brahma-saṁhitā" mantra on Absoluutse Tõe tunnetuse fakti kirjeldus ning "Śrī Īśopaniṣadi" śruti-mantra kinnitab seda, rääkides tunnetuse protsessist. See on lihtne palve Jumalale, et Ta eemaldaks brahmajyoti, nii, et oleks võimalik näha Jumala tõelist palet.

“En los millones y millones de universos hay innumerables planetas, y cada uno es diferente de los demás debido a su constitución cósmica. Todos estos planetas están situados en un rincón del brahmajyoti. Este brahmajyoti consiste únicamente en los rayos personales de la Suprema Personalidad de Dios a quien adoro”. Este mantra de El Brahma-saṁhitā es hablado desde el plano de la verdadera comprensión de la Verdad Absoluta, y el śruti-mantra de El Śrī Īśopaniṣad confirma este mantra como un proceso para alcanzar la iluminación. Es una oración sencilla dirigida al Señor para que remueva el brahmajyoti y uno pueda ver Su verdadera cara.

brahmaivedam amṛtaṁ purastād brahma
paścād brahma dakṣiṇataś cottareṇa
adhaś cordhvaṁ ca prasṛtaṁ brahmai-
vedaṁ viśvam idaṁ variṣṭham

Täielik tarkus tähendab Brahman juure teadmist. Brahma juur on Jumal Śrī Kṛṣṇa ning sellistest pühakirjadest nagu "Śrīmad- Bhāgavatam", on Kṛṣṇa teadus põhjalikult välja töötatud. "Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldab autor, Śrīla Vyāsadeva, Kõrgemat Tõde, rääkides seda nagu Brahman, Paramātmāni või Bhagavāni. Kuid ta ei ütle kunagi, et Kõrgemat Tõde oleks kusagil kirjeldatud nagu jīvat, harilikku elusolendit. Seetõttu ei ole elusolend Kõikvõimas Tõde. Teisiti kaotaks ju elusolendi palve Jumalale oma mõtte, et too lükkaks kõrvale pimestava katte, et oleks võimalik näha Tema tõelist palet.

Conocimiento perfecto significa saber que Kṣṇa es la raíz del Brahman. La raíz del Brahman es el Señor Śrī Kṛṣṇa, y en Escrituras como El Śrīmad-Bhāgavatam se explica perfectamente y en detalle la ciencia de Kṛṣṇa. En El Śrīmad-Bhāgavatam su autor, Śrīla Vyāsadeva, ha establecido que la Verdad Suprema es descrita como Brahman, Paramātmā o Bhagavān, de acuerdo con la comprensión que se tenga acerca de Él. Śrīla Vyāsadeva jamás declara que la Verdad Suprema es un jīva, una entidad viviente ordinaria. Nunca se debe considerar a la entidad viviente como la Suprema Verdad todopoderosa. Si así lo fuera, no sería necesario que ésta orara al Señor para que remueva Su cubierta deslumbrante, permitiéndole así ver Su verdadera forma.

Sellest järeldub, et Kõrgema Tõe võimsa avalduse puudumisel tunnetatakse umbisikulist Brahmat. Samuti, kui tunnetatakse Jumala materiaalset jõudu, kusjuures teatakse vähe või üldse mitte midagi vaimsest jõust, on tegu Paramātmāni tunnetamisega. Seega on nii Brahman kui ka Paramātmāni Absoluutse Tõe tunnetused vaid osalised tunnetused. Kuid, kui tunnetatakse Jumal Isiksust, Śrī Kṛṣṇat, peale hiraṇmaya-pātra eemaldamist; nagu palutakse selles mantras, kogu Tema jõus, siis jõutakse vāsudevaḥ sarvam itini. Jumal Kṛṣṇa, keda tuntakse Vāsudevana, on kõik: Brahman, Paramātmān ja Bhagavān. Ta on Bhagavān, juur, ning Brahman ja Paramātmān on Tema oksad.

La conclusión es que en la ausencia de las manifestaciones espiritualmente potentes de la Verdad Absoluta se alcanza la comprensión del Brahman impersonal. En forma similar, cuando uno comprende las potencias materiales del Señor alcanza la iluminación Paramātmā, aunque tenga poca o ninguna información sobre la potencia espiritual. Las comprensiones Brahman y Paramātmā de la Verdad Absoluta son así comprensiones parciales. Sin embargo, cuando uno comprende en Su plena potencia a la Suprema Personalidad de Dios, Śrī Kṛṣṇa, después de que el hiraṇmaya-pātra ha sido removido, comprende que vāsudevaḥ sarvam iti: el Señor Śrī Kṛṣṇa, conocido como Vāsudeva, lo es todo - Brahman, Paramātmā y Bhagavān. Él es Bhagavān, la raíz, y Brahman y Paramātmā son Sus ramas.

"Bhagavad-gītās" on kolmel tasemel olevate transtsendentalistide võrdlev analüüs. Jñānīd palvetavad umbisikulise Brahma poole, yogid jumaldavad Paramātmāni väljendust ning bhaktid on pühendunud Jumal Śrī Kṛṣṇale. "Bhagavad-gītās" (6.46-47) on öeldud, et see, kes on jñānī, on kõrgeim Vedaliku teadmise õppijast. Yogid on aga jñānīdest üle. Yogid on samuti tunduvalt üle viljaka töö tegijatest. Ning kõikide yogide hulgast on kõige tipus see, kes teenib kogu oma jõuga pidevalt Jumalat. Kokkuvõtteks võib öelda, et filosoof on parem tegutsejast ja yogi on kaugelt filosoofist üle. Ning kõigist yogidest-müstikutest on see, kes järgib bhakti- yogat, kes on pidevalt hõivatud Jumala teenimisega, kõrgeim kõigist. "Śrī Īśopaniṣad" suunab meid sellisele elu täiustamisele.

En El Bhagavad-gītā hay un análisis comparativo sobre los tres tipos de trascendentalistas: los adoradores del Brahman impersonal (jñānīs), los adoradores del aspecto Paramātmā (yogīs), y los devotos del Señor Śrī Kṛṣṇa (bhaktas). En El Bhagavad-gītā (6.46-47) se afirma que de entre todo tipo de trascendentalistas, el jñānī, quien ha cultivado el conocimiento védico, es superior. Aun así, los yogīs son todavía superiores a los jñānīs y también muy superiores a los trabajadores fruitivos. Y de entre todos los yogīs, aquel que sirve constantemente al Señor con toda su energía es el más elevado de todos. En resumen, el filósofo es mejor que el trabajador fruitivo, y el místico es superior al filósofo. Y de entre todos los yogīs místicos, aquel que sigue el sendero del bhakti-yoga, dedicándose constantemente al servicio del Señor, es el más elevado de todos. El Śrī Īśopaniṣad nos encamina hacia esta perfección.