Skip to main content

Viieteistkümnes Mantra

Fünfzehntes Mantra

Tekst

Text

hiraṇmayena pātreṇa
satyasyāpihitaṁ mukham
tat tvaṁ pūṣann apāvṛṇu
satya-dharmāya dṛṣṭaye
hiraṇmayena pātreṇa
satyasyāpihitaṁ mukham
tat tvaṁ pūṣann apāvṛṇu
satya-dharmāya dṛṣṭaye

Synonyms

Synonyms

hiraṇmayena — kuldse säraga; pātreṇa — pimestav kate; satyasya — Absoluutse Tõe; apihitam — kaetud; mukham — pale; tat — see kate; tvam — Sinu Isik; pūṣan — O Alalhoidja; apāvṛṇu — eemalda lahkelt; satya — puhas; dharmāya — pühendunule; dṛṣṭaye — näitamiseks.

hiraṇmayena — durch eine goldene Ausstrahlung; pātreṇa — durch eine leuchtende Verhüllung; satyasya — der Höchsten Wahrheit; apihitam — verhüllt; mukham — das Antlitz; tat — diese Verhüllung; tvam — Du selbst; pūṣan — o Erhalter; apāvṛṇu — entferne gütigerweise; satya — rein; dharmāya — dem Geweihten; dṛṣṭaye — um zu offenbaren.

Translation

Translation

O, mu Jumal, kõige elava alalhoidja, Sinu pale on kaetud minu eest silmipimestava hiilgusega. Palun Sind, eemalda see kate ja ilmu ise Oma puhta pühendunu ette.

O mein Herr, Erhalter allen Lebens, Dein Antlitz ist durch Deine leuchtende Ausstrahlung verhüllt. Bitte offenbare Dich Deinem reinen Geweihten.

Purport

Purport

"Bhagavad-gītās" (14.27) seletab Jumal Tema isiklikke kiiri, mida kutsutakse brahmajyotiks, Tema Isiksuse Kuju pimestavaks hiilguseks, järgmiselt:

ERLÄUTERUNG: In der Bhagavad-gītā (14.27) erklärt der Herr zu Seiner gleißenden persönlichen Ausstrahlung, dem brahmajyoti:

brahmaṇo hi pratiṣṭhāham
amṛtasyāvyayasya ca
śāśvatasya ca dharmasya
sukhasyaikāntikasya ca
brahmaṇo hi pratiṣṭhāham
amṛtasyāvyayasya ca
śāśvatasya ca dharmasya
sukhasyaikāntikasya ca

"Mina olen umbisikulise Brahman aluseks, surematu ja kadumatu, igavene, täieliku õnne põhiasukoht."

Brahman, Paramātmān ja Bhagavān on Absoluutse Tõe kolm erinevat aspekti. Brahman on algajale kõige kättesaadavam faas. Pāramātān on Absoluutse Tõe faas edasijõudnutele. Ning Bhagavān on Absoluutse Tõe täielik tunnetus. See leiab kinnitust Bhagavad-gītās, kus jumal väidab, et Tema on Absoluutse tõe lõplik kontseptsioon. Tema on brahmajyoti allikas ning Paramātmāni kõikeläbiv omadus. Ta ütleb, et Ta on brahmajyoti lõplik varula, ehk Absoluutse Tõe lõplik kontseptsioon ning väidab "Bhagavad- gītās" (10.42), et ei ole vaja seletada Tema piiramatut võimu, seda on võimalik lühidalt iseloomustada, öeldes, et ühe osaga, kõikeläbiva Paramātmāniga, hoiab Ta alal kogu materiaalse kosmilist loomingut. Ta hoiab alal ka kõik vaimse maailma avaldused. Seetõttu on "Śrī Īśopaniṣadi" śruti mantras Tema poole pöördutud nagu pūṣani, lõpliku säilitaja poole.

„Ich bin der Ursprung des unpersönlichen Brahman, das unsterblich, unvergänglich und ewig ist und das der Urquell unversieglichen Glücks ist.“

Brahman, Paramātmā und Bhagavān sind drei Aspekte ein und derselben Absoluten Wahrheit. Brahman ist der Aspekt, den der Anfänger am ehesten wahrnehmen kann; Paramātmā, die Überseele, wird von den weiter Fortgeschrittenen erkannt, und die Erkenntnis Bhagavāns ist die letzte Erkenntnis der Absoluten Wahrheit. Dies wird in der Bhagavad-gītā (7.7) bestätigt, wo der Herr sagt, dass Er der höchste Aspekt der Absoluten Wahrheit ist: mattaḥ parataraṁ nānyat. Kṛṣṇa ist folglich der Ursprung des brahmajyoti und auch der Ursprung des alldurchdringenden Paramātmā. Später in der Bhagavad-gītā (10.42) sagt Kṛṣṇa:

Jumala Isiksus, Śrī Kṛṣṇa, on täidetud transtsendentaalse õndsusega (ānanda-mayo bhyāsāt). Olles 5000 aastat tagasi Indias, Vṛndāvanas, sai ta õndsaks juba alates lapsepõlvest. Paljude deemonite, nagu Agha, Baka, Pūtanā ja Pralamba tapmine oli talle naudinguks. Kodukülas nautis ta elu koos ema, venna ja sõpradega. Sõpradele mängis Ta kord ulaka võivarga rolli ja nemad nautisid Tema varastamise taevalikku õndsust. Jumalat tuntakse võivargana, kuid seda väljendit ei kasutata kunagi taunivas tähenduses. Väljend võivaras tähendab Jumala puhul Temale pühendunute naudingu mõistmist. Kõike, mida Jumal Vṛndāvanas tegi, tegi Ta oma sealsete kaaslaste meeleheaks. Sellised avaldused olid vajalikud transtsendentaalse suuna kuivade mõtlejate ja nn. haṭha-yoga akrobaatide ligimeelitamiseks, kes püüdsid leida Absoluutset Tõde.

Der Höchste Persönliche Gott, Śrī Kṛṣṇa, ist immer von transzendentaler Glückseligkeit erfüllt (ānandamayo ’bhyāsāt). Als Er sich vor fünftausend Jahren in Vṛndāvana, Indien, aufhielt, blieb Er stets von transzendentaler Glückseligkeit erfüllt, auch schon während Seiner Kindheitsspiele, bei denen Er viele Dämonen tötete wie Pūtana, Agha, Baka und Pralamba. Solche Abenteuer bereiteten Ihm sogar Vergnügen. In Seinem Dorf Vṛndāvana vergnügte Er sich mit Seiner Mutter, Seinem Bruder und Seinen Freunden, und als Er die Rolle eines ungezogenen Butterdiebes spielte, wurden alle Seine Gefährten durch Sein Stehlen von himmlischer Seligkeit erfüllt. Der Herr ist als Butterdieb berühmt, nicht berüchtigt. Wenn Er als Butterdieb bezeichnet wird, dann mit dem Verständnis, dass Er Seine reinen Geweihten durch solche Streiche mit Freude erfüllte. Was immer der Herr in Vṛndāvana tat, tat Er zur Freude Seiner Gefährten. Der Herr offenbarte solche Spiele, um all diejenigen zu sich hinzuziehen, die sich mit fruchtlosem Spekulieren und mit der Akrobatik des so genannten haṭha-yoga abgeben, um die Absolute Wahrheit zu finden.

Jumala lapsepõlvemängude kohta, Tema mängukaaslaste, lehmakarjustest poistega, ütleb Śukadeva Gosvāmī "Śrīmad-Bhāgavatamis" (10.12.11):

Über die Kindheitsspiele des Herrn mit Seinen Gefährten, den Kuhhirtenknaben, sagt Śrīla Śukadeva Gosvāmī im Śrīmad-Bhāgavatam (10.12.11):

itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ
itthaṁ satāṁ brahma-sukhānubhūtyā
dāsyaṁ gatānāṁ para-daivatena
māyāśritānāṁ nara-dārakeṇa
sākaṁ vijahruḥ kṛta-puṇya-puñjāḥ

"Jumala Isiksus, Keda tajutakse õndsuse umbisikulise Brahmana, Kelle poole kummardatakse ning Keda ilmalikud peavad harilikuks inimolendiks, mängis lehmakarjustest poistega, kes saavutasid Tema poolehoiu peale paljusid vagasid tegusid."

„Der Persönliche Gott, der von den jñānīs als das unpersönliche, glückselige Brahman wahrgenommen wird, den die Gottgeweihten in dienender Haltung als den Höchsten Herrn verehren und den weltliche Leute für einen gewöhnlichen Menschen halten, spielte mit den Kuhhirtenknaben, die nach vielen frommen Werken zu Seinen Gefährten geworden waren.“

Nii on Jumal koos oma vaimsete kaaslastega hõivatud transtsendentaalse armastuse tegudega, mis väljenduvad erinevalt: śāntas (rahulikkuses), dāsyas (teenimises), sakhyas (sõpruses), vātsalyas (vanemlikus kiindumises) ja mādhuryas (abielulises armastuses).

So widmet sich der Herr ständig transzendentalen liebevollen Spielen mit Seinen spirituellen Gefährten in den Beziehungen śānta (Neutralität), dāsya (Dienertum), sakhya (Freundschaft), vātsalya (elterliche Zuneigung) und mādhurya (amouröse Liebe).

On öeldud, et Jumal ei välju kunagi Vṛndāvana-dhāmast. Nii võib tekkida küsimus, et kuidas Ta tuleb toime Oma erinevate loominguliste probleemidega. Ta täidab kogu materiaalse looduse Tema plenaarosaga, mida tuntakse puruṣa inkarnatsioonina. Jumalal ei ole materiaalse loomise, säilitamise ja hävinguga mitte mingit pistmist, kuid Ta põhjustab selle täidesaatmise Tema plenaarosa, Paramātmāni ehk Ülihinge iseärasuse abil. Igat elusolendit tuntakse nagu ātmāni, hinge. Peamine ātmān, kes neid kõiki kontrollib, on Ülihing.

Es heißt, dass Kṛṣṇa Vṛndāvana-dhāma niemals verlässt, und so mag man sich fragen, wie Er dann den Lauf Seiner verschiedenen Schöpfungen lenkt. Die Antwort findet man in der Bhagavad-gītā (13.14–18), wo es heißt, dass der Herr die gesamte materielle Schöpfung mit Seinem als Paramātmā (Überseele) bekannten vollständigen Teil durchdringt. Der Herr hat mit der materiellen Schöpfung, Erhaltung und Vernichtung nichts zu tun, doch Er veranlasst all dies durch Seine vollständige Teilerweiterung, den Paramātmā. Jedes Lebewesen ist ein ātmā, und der höchste ātmā, der alle anderen beherrscht, ist der Paramātmā, die Überseele.

Kogu tunnetuse süsteem on suur teadus. Materialistid võivad teha analüüse ning mediteerida ainult materiaalse loomise kahekümne nelja elemendi üle. Neil on väga vähe informatsiooni puruṣa, Jumala üle. Impersonalistidest transtsendentalistid on vaid hämmastunud, vaadeldes brahmajyoti hiilgust.Kui keegi tahab näha Absoluutset Tõde kogu tema olemuses, peab Ta tungima läbi kahekümne nelja materiaalse elemendi ja pimestava valguse, et jõuda teisele poole."Śrī Īśopaniṣad" vihjab sellele, paludes lükata kõrvale pimestav kate, hiraṇmaya-pātra. Ilma katte kõrvaldamiseta ning ilma Kõrgema Jumal Isiku tajumiseta sellisena nagu Ta on, pole Absoluutse Tõe saavutamine võimalik.

Der Pfad der Gotteserkenntnis ist eine große Wissenschaft. Die materialistischen sāṅkhya-yogīs können nur die vierundzwanzig Elemente der materiellen Schöpfung genau untersuchen und über sie nachsinnen, doch sie wissen so gut wie nichts über den puruṣa, den Herrn. Die Anhänger des Unpersönlichen sind durch die gleißende Ausstrahlung des brahmajyoti nur geblendet. Wenn jemand die Absolute Wahrheit in ihrer ganzen Fülle schauen möchte, muss er sowohl die vierundzwanzig Elemente als auch die gleißende Ausstrahlung durchdringen. Die Śrī Īśopaniṣad deutet in diese Richtung und betet um die Entfernung des hiraṇmaya-pātra, der gleißenden Verhüllung des Herrn. Ohne dass diese Verhüllung entfernt ist, sodass man den Höchsten Persönlichen Gott schauen kann, gibt es keine Möglichkeit, tatsächlich zur Absoluten Wahrheit vorzudringen.

Kõrgema Jumal Isiksuse Paramātmāni avaldus on üks kolmest plenaarsest levimisviisist, milliseid kõiki koos nimetatakse viṣṇu- tattvaks. Viṣṇu-tattvat (ühte kolmest põhijumalast: Brahmāst, Viṣṇust ja Śivast) tuntakse universumis nagu Kṣīrodakaśāyī Viṣṇut. Ta on kõikeläbiv Paramātmān igas üksikus elusolendis. Ja Garbhodakaśāyī Viṣṇu on kõigi kollektiivne Ülihing. Peale nende kahe on olemas veel Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu, kes asub Põhjuste Ookeanis. Ta on kõigi universumite Looja. Yoga süsteem õpetab tõelisele tudengile viṣṇu-tattvani jõudmist peale kosmilise loomingu kahekümne neljast materiaalsest elemendist kõrgemale jõudmist. Empiirilise filosoofia kultuur aitab jõuda umbisikulise brahmajyoti tunnetuseni, mis on Jumal Śrī Kṛṣṇa transtsendentaalse keha pimestav sära. See leiab kinnitust nii "Bhagavad-gītās" (14.27) kui ka "Brahma-saṁhitās" (5.40):

Der Paramātmā-Aspekt des Persönlichen Gottes ist eine von drei vollständigen Teilerweiterungen (viṣṇu-tattvas) des Herrn, die als puruṣa-avatāras bezeichnet werden. Eine dieser viṣṇu-tattva-Erweiterungen, die innerhalb des Universums weilt, wird Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu genannt. Er ist Viṣṇu unter den drei Hauptgottheiten Brahmā, Viṣṇu und Śiva, und Er ist der alldurchdringende Paramātmā in jedem einzelnen individuellen Lebewesen. Die zweite viṣṇu-tattva-Erweiterung innerhalb des Universums ist Garbhodakaśāyī Viṣṇu, die kollektive Überseele aller Lebewesen. Darüber hinaus gibt es noch Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu, der im Meer der Ursachen liegt. Er ist der Schöpfer aller Universen. Das yoga-System lehrt den ernsthaften Schüler, nachdem dieser die vierundzwanzig materiellen Elemente der kosmischen Schöpfung hinter sich gelassen hat, den viṣṇu-tattvas zu begegnen. Die Kultivierung empirischer Philosophie hilft bei der Erkenntnis des unpersönlichen brahmajyoti, der gleißenden Ausstrahlung, die von Śrī Kṛṣṇas transzendentaler Gestalt ausgeht. Dass das brahmajyoti Kṛṣṇas Ausstrahlung ist, wird in der Bhagavad-gītā (14.27) und auch im folgenden Vers der Brahma- saṁhitā (5.40) bestätigt:

yasya prabhā prabhavato jagad-aṇḍa-koṭi-
koṭiṣv aśeṣa-vasudhādi vibhūti-bhinnam
tad brahma niṣkalam anantam aśeṣa-bhūtaṁ
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yasya prabhā prabhavato jagad-aṇḍa-koṭi-
koṭiṣv aśeṣa-vasudhādi vibhūti-bhinnam
tad brahma niṣkalam anantam aśeṣa-bhūtaṁ
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

"Miljonites ja miljonites universumites on lõputu arv planeete, mis kõik erinevad üksteisest oma kosmilise ehituse poolest ning nad kõik asetsevad brahmajyoti nurkades. Brahmajyoti on Kõrgema Jumal Isiksuse, kelle poole me palvetame, isiklik kiir." See "Brahma-saṁhitā" mantra on Absoluutse Tõe tunnetuse fakti kirjeldus ning "Śrī Īśopaniṣadi" śruti-mantra kinnitab seda, rääkides tunnetuse protsessist. See on lihtne palve Jumalale, et Ta eemaldaks brahmajyoti, nii, et oleks võimalik näha Jumala tõelist palet.

„In den Millionen und Abermillionen von Universen gibt es unzählige Planeten, und jeder einzelne von ihnen unterscheidet sich von allen anderen durch seine kosmische Beschaffenheit. All diese Planeten befinden sich in einem Winkel des brahmajyoti. Dieses brahmajyoti ist nichts anderes als die persönliche Ausstrahlung des Höchsten Persönlichen Gottes, Govinda, den ich verehre.“

Dieses mantra der Brahma-saṁhitā ist von der Ebene wahrer Erkenntnis der Absoluten Wahrheit gesprochen, und das vorliegende śruti-mantra der Śrī Īśopaniṣad bestätigt, dass jenes mantra einen Pfad zur Erkenntnis weist. Es ist ein schlichtes Gebet an den Herrn, Er möge das brahmayoti entfernen, damit man Sein wahres Antlitz sehen kann.

Die brahmajyoti-Ausstrahlung wird in mehreren mantras der Muṇḍaka Upaniṣad (2.2.10–12) näher beschrieben:

brahmaivedam amṛtaṁ purastād brahma
paścād brahma dakṣiṇataś cottareṇa
adhaś cordhvaṁ ca prasṛtaṁ brahmai-
vedaṁ viśvam idaṁ variṣṭham
brahmaivedam amṛtaṁ purastād brahma
paścād brahma dakṣiṇataś cottareṇa
adhaś cordhvaṁ ca prasṛtaṁ brahmai-
vedaṁ viśvam idaṁ variṣṭham

Täielik tarkus tähendab Brahman juure teadmist. Brahma juur on Jumal Śrī Kṛṣṇa ning sellistest pühakirjadest nagu "Śrīmad- Bhāgavatam", on Kṛṣṇa teadus põhjalikult välja töötatud. "Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldab autor, Śrīla Vyāsadeva, Kõrgemat Tõde, rääkides seda nagu Brahman, Paramātmāni või Bhagavāni. Kuid ta ei ütle kunagi, et Kõrgemat Tõde oleks kusagil kirjeldatud nagu jīvat, harilikku elusolendit. Seetõttu ei ole elusolend Kõikvõimas Tõde. Teisiti kaotaks ju elusolendi palve Jumalale oma mõtte, et too lükkaks kõrvale pimestava katte, et oleks võimalik näha Tema tõelist palet.

Vollkommenes Wissen bedeutet, den Ursprung dieser Brahman-Ausstrahlung zu kennen. Dieses Wissen ist aus Schriften wie dem Śrīmad- Bhāgavatam erhältlich, wo die Wissenschaft von Kṛṣṇa vollendet und ausführlich dargelegt ist. Im Śrīmad-Bhāgavatam erklärt dessen Verfasser, Śrīla Vyāsadeva, dass man die Höchste Wahrheit je nach dem Grade seiner Erkenntnis als Brahman, Paramātmā oder Bhagavān beschreibt. Er sagt nie, dass die Höchste Wahrheit ein jīva, ein gewöhnliches Lebewesen, ist. Man sollte das Lebewesen niemals für die allmächtige Höchste Wahrheit halten. Wenn dem so wäre, bräuchte das Lebewesen nicht zum Herrn zu beten, Er möge Seine leuchtende Verhüllung entfernen, damit das Lebewesen Sein wahres Antlitz schauen könne.

Sellest järeldub, et Kõrgema Tõe võimsa avalduse puudumisel tunnetatakse umbisikulist Brahmat. Samuti, kui tunnetatakse Jumala materiaalset jõudu, kusjuures teatakse vähe või üldse mitte midagi vaimsest jõust, on tegu Paramātmāni tunnetamisega. Seega on nii Brahman kui ka Paramātmāni Absoluutse Tõe tunnetused vaid osalised tunnetused. Kuid, kui tunnetatakse Jumal Isiksust, Śrī Kṛṣṇat, peale hiraṇmaya-pātra eemaldamist; nagu palutakse selles mantras, kogu Tema jõus, siis jõutakse vāsudevaḥ sarvam itini. Jumal Kṛṣṇa, keda tuntakse Vāsudevana, on kõik: Brahman, Paramātmān ja Bhagavān. Ta on Bhagavān, juur, ning Brahman ja Paramātmān on Tema oksad.

Die Schlussfolgerung lautet, dass jemand, der kein Wissen von den Energien der Höchsten Wahrheit hat, das unpersönliche Brahman erkennen wird. Paramātmā-Erkenntnis erreicht man, wenn man sich der materiellen Kräfte des Herrn bewusst ist, jedoch nur wenig oder nichts von Seiner spirituellen Kraft weiß. Sowohl die Brahman- als auch die Paramātmā-Erkenntnis der Absoluten Wahrheit sind also Teilerkenntnisse. Wenn man aber den Höchsten Persönlichen Gott, Śrī Kṛṣṇa, nach der Entfernung des hiraṇmaya-pātra in Seiner ganzen Fülle erkennt, dann weiß man, vāsudevaḥ sarvam iti: Śrī Kṛṣṇa, bekannt als Vāsudeva, ist alles – Brahman, Paramātmā und Bhagavān. Er ist Bhagavān, die Wurzel, und Brahman und Paramātmā sind Seine Zweige.

"Bhagavad-gītās" on kolmel tasemel olevate transtsendentalistide võrdlev analüüs. Jñānīd palvetavad umbisikulise Brahma poole, yogid jumaldavad Paramātmāni väljendust ning bhaktid on pühendunud Jumal Śrī Kṛṣṇale. "Bhagavad-gītās" (6.46-47) on öeldud, et see, kes on jñānī, on kõrgeim Vedaliku teadmise õppijast. Yogid on aga jñānīdest üle. Yogid on samuti tunduvalt üle viljaka töö tegijatest. Ning kõikide yogide hulgast on kõige tipus see, kes teenib kogu oma jõuga pidevalt Jumalat. Kokkuvõtteks võib öelda, et filosoof on parem tegutsejast ja yogi on kaugelt filosoofist üle. Ning kõigist yogidest-müstikutest on see, kes järgib bhakti- yogat, kes on pidevalt hõivatud Jumala teenimisega, kõrgeim kõigist. "Śrī Īśopaniṣad" suunab meid sellisele elu täiustamisele.

In der Bhagavad-gītā (6.46–47) findet man eine vergleichende Studie der drei Arten von Transzendentalisten, nämlich der Verehrer des unpersönlichen Brahman (jñānīs), der Verehrer des Paramātmā (yogīs) und der Geweihten des Herrn (bhaktas). Es heißt dort, dass der jñānī, d.   h. derjenige, der sich mit dem vedischen Wissen befasst hat, besser ist als ein gewöhnlicher karmī. Die yogīs jedoch stehen noch über den jñānīs. Und von allen mystischen yogīs ist derjenige der beste, der dem Pfad der bhakti folgt und dem Herrn ständig mit ganzer Kraft dient.

Zusammenfassend kann man sagen, dass ein Philosoph besser ist als ein karmī und ein Mystiker noch über einem Philosophen steht. Und von allen yoga-Mystikern ist derjenige, der dem Pfad des bhakti-yoga folgt und unablässig im Dienst des Herrn tätig ist, der höchste. Die Śrī Īśopaniṣad weist uns den Weg zu dieser Vollkommenheit.