Neljateistkümnes Mantra

Štirinajsta mantra

Tekst

Besedilo

sambhūtiṁ ca vināśaṁ ca
yas tad vedobhayaḿ saha
vināśena mṛtyuṁ tīrtvā
sambhūtyāmṛtam aśnute

Synonyms

sambhūtim — igavene Jumala Isiksus, Tema transtsendentaalne nimi, kuju, omadused, ajaviited ja asupaik; ca — ja; vināśam — pooljumalate materiaalne avaldus, inimesed, loomad, jne, koos nende valelike nimedega ja uhkusega; ca — samuti; yaḥ — see, kes; tat — see; veda — teab; ubhayam — mõlemat; saha — koos; vināśena — kõigega, mis on hukule määratud; mṛtyum — surm; tīrtvā — ületab; sambhūtyā — Jumala igavene kuningriik; amṛtam — surematus; aśnute — naudib.

sambhūtim — večnega Vsevišnjega Gospoda, Njegovo transcendentalno ime, podobo, zabave, lastnosti in osebne predmete, raznolikost Njegovega prebivališča itd; ca — in; vināśam — začasno materialno pojavitev polbogov, ljudi, živali itdter njihovih nepravih imen, slave itd; ca — tudi; yaḥ — kdor; tat — to; veda — pozna; ubhayam — oboje; saha — skupaj z; vināśena — z vsem, kar je podvrženo uničenju; mṛtyum — smrt; tīrtvā — presegajoč; sambhūtyā — v večnem Božjem kraljestvu; amṛtam — neumrljivost; aśnute — uživa.

Translation

Inimene peaks teadma täiuslikult Jumala Kõrgemat Isiksust ja Tema transtsendentaalset nime, nagu ka seda ajutist materiaalset teost tema surelike pooljumalatega, inimestega ja loomadega. Saavutades need teadmised ületab inimene surma ja efemeerse kosmilise avalduse ning naudib igaveses Jumala kuningriigis igavest elu, täis õndsust ja teadmisi.

Človek bi moral resnično poznati Vsevišnjega Gospoda, Śrī Kṛṣṇo, Njegovo transcendentalno ime, podobo, lastnosti in zabave pa tudi začasno materialno stvarstvo z minljivimi polbogovi, ljudmi in živalmi. Takrat se lahko dvigne nad smrt in bežen pojavni svet ter v večnem Božjem kraljestvu uživa v neskončnem življenju, polnem blaženosti in vednosti.

Purport

Tsivilisatsioon on oma nn. teadmiste arenguga loonud palju materiaalseid asju, kaasa arvatud kosmoselaevad ja aatomienergia. Kuid ta pole suutnud luua situatsiooni, milles inimene ei peaks surema, uuesti sündima, vananema või kannatama haiguste all. Kui intelligentne inimene tõstab need küsimused mõne teadlase ees, siis väidab too väga targalt, et materiaalse teaduse progress jätkub ning lõpuks on võimalik muuta inimene eatuks ja surematuks. Materialistidest teadlaste sellised vastused tõestavad nende materiaalse looduse täielikku mittetundmist. Materiaalses looduses allub kõik mateeria karmidele seadustele ning peab läbi tegema tema eksistentsi kuus etappi: sünd, kasvamine, elu kestvus, muundumine, allakäik ning lõpuks surm. Kõik, mis puutub kokku materiaalse loodusega, peab alluma neile kuuele astmele ning seetõttu ei saa keegi, ei inimene, puu, pooljumal ega loom jääda sellesse maailma igavesti elama.

Človeška civilizacija je z navideznim znanstvenim napredkom ustvarila veliko materialnih stvari, med drugim vesoljske ladje in atomsko energijo. Kljub temu pa ji ni uspelo ustvariti okoliščin, v katerih ljudem ne bi bilo treba umreti, se spet roditi, ostareti ali trpeti v bolezni. Kadar koli pameten človek tako imenovane znanstvenike opozori na te nadloge, mu ti zvito zagotovijo, da materialna znanost napreduje in da bo človek nazadnje premagal smrt in staranje ter izkoreninil bolezni. Ti odgovori dokazujejo njihovo globoko nepoznavanje materialne narave. V snovnem svetu smo vsi podvrženi strogim zakonom materije in prehajamo skozi šest stopenj obstoja: rojstvo, rast, vzdrževanje, proizvajanje stranskih proizvodov, hiranje in smrt. Nihče, ki je v stiku z materialno naravo, se ne more dvigniti nad te zakone preobrazbe – zato v tem svetu nihče ne more živeti večno, pa naj bo polbog, človek, žival ali rastlina.

Erinevate liikide elu pikkus võib olla erinev. Jumal Brahmā, selle materiaalse maailma tähtsaim elusolend võib elada miljoneid ja miljoneid aastaid, samal ajal kui mõni väike pisik elab vaid mõne tunni, kuid sellel ei ole tähtsust. Mitte keegi selles materiaalses maailmas ei saa elada igavesti. Asjad sünnivad või neid luuakse teatud tingimustes, nad jäävad mõneks ajaks püsima ning kui neis on elu, siis nad kasvavad, loovad põlvkondi, vähenevad siis pikapeale ning lõpuks nad hävitatakse. Selle seaduse järgi peavad, kui mitte täna siis homme surema isegi Brahmād (erinevates universumites on miljoneid Brahmāsi, kusjuures iga järgnev on eelmisest suurem). Seetõttu nimetatakse kogu materiaalset maailma Mṛtyulokaks, surma asupaigaks.

Dolžina življenja je odvisna od življenjske vrste. Gospod Brahmā, glavno živo bitje v vesolju, živi na milijone let, neznatna klica pa le nekaj ur. Nihče v materialnem svetu pa ne more živeti večno. Vse stvari so ustvarjene v določenih okoliščinah, nekaj časa obstajajo in končno propadejo – živa bitja pa se rodijo, rastejo, se razmnožujejo, postopoma hirajo in nazadnje umrejo. Po teh zakonih bodo prej ali slej umrli celo Brahme, ki jih je v raznih vesoljih na milijone. Zato se celotno materialno stvarstvo imenuje Martyaloka, kraj smrti.

Materiaalsed teadlased ja poliitikud püüavad seda kohta muuta surematuks, kuna nad ei tea midagi surematust vaimsest loodusest, sest nad ei tunne Vedalikku kirjandust. Vedalik kirjandus on tulvil tarkust, mis on küpseks saanud kogemuse läbi. Kuid kaasaegsetel inimestel on vastumeelne omandada Vedadest teadmisi.

Posvetni znanstveniki in politiki, ki ničesar ne vedo o večni duhovni naravi, bi radi dosegli, da bi ljudje postali neumrljivi na tem svetu. To je posledica nepoznavanja vedske književnosti, ki vsebuje popolno znanje, podprto z zrelo božansko izkušnjo. Na žalost dandanes ljudje nočejo sprejemati znanja iz Ved, Purāṇ in drugih svetih spisov.

"Viṣṇu Purāṇast" (6.7.61) teame me, et Jumal Viṣṇul, Jumal Isiksusel, on erinevaid energiaid, mida tuntakse parā-ülema ja aparā-alama energiana. Materiaalne energia, milles me praegu asetseme, on avidyā- alam energia ning tänu sellele energiale on võimalik materiaalne loomine. Kuid on olemas teine, kõrgem energia, mida nimetatakse parā śaktiks, kus kõik erineb sellest alamast materiaalsest loodusest. Too loodus on igavene ehk Jumala surematu looming (Bg 8.20).

Božanska Osebnost Gospod Viṣṇu ima raznovrstne energije, ki so bodisi parā (višje) ali aparā (nižje). Živo bitje pripada Gospodovi višji energiji, materialna energija, v katero smo trenutno zapleteni, pa je nižja. Ta energija, ki živa bitja prekrije z nevednostjo (avidyo) in jih sili k delovanju z željo po uživanju sadov dela, omogoča materialno stvarjenje. Obstaja pa še drugi del Gospodove višje energije, ki se razlikuje tako od materialne (nižje) energije kot od živih bitij. Ta sestavlja večno in neumrljivo Božje prebivališče. To potrjuje Bhagavad-gītā (8.20):

Kõik materiaalsed planeedid (kõrgemalseisvad, alumised ja vahepealsed), sealhulgas ka Päike ja Kuu ja Veenus on universumis laiali puistatud. Need planeedid eksisteerivad vaid Brahmā eluajal. Mõned planeedid kaotatakse Brahmā päeva lõpus ning luuakse Brahmā järgmise päeva jooksul uuesti. Ülemistel planeetidel kehtib meist erinev ajaaarvestus. Paljudel ülemistel planeetidel võrdub üks meie aasta nende kahekümne nelja tunniga. Maa neli ajastut (Satya, Tretā, Dvāpara ja Kali) kestavad ülemistel planeetidel kakskümmend kaks tuhat aastat ja viis kuud. Kui sellist ajapikkust korrutada tuhandega, siis saame Brahmā ühe päeva pikkuse. Brahmā öö on tema päevaga ühepikkune. Kui sellised päevad ja ööd panna kokku kuudeks ja aastateks siis Brahmā eluea pikkus on sada sellist aastat, tema elu lõpus hukkub ka universum.

Materialni planeti – višji, nižji in srednji, skupaj s Soncem, Mesecem in Venero – so razpršeni po vsem vesolju. Obstajajo samo toliko časa, kolikor dolgo živi Brahmā. Kljub temu so nekateri nižji planeti uničeni ob koncu Brahmovega dne in so naslednji dan spet ustvarjeni. Na višjih planetih čas teče drugače. Naše leto je enako le štiriindvajsetim uram oziroma enemu dnevu in noči na številnih višjih planetih. Štiri zemeljske dobe (satya, tretā, dvāpara in kali) trajajo na višjih planetih samo dvanajst tisoč let. Če to obdobje tisočkrat pomnožimo, dobimo Brahmov dan, enako dolgo pa traja tudi njegova noč. Brahmovi dnevi in noči sestavljajo njegove mesece in leta, živi pa sto svojih let. Po tem času je uničena celotna vesoljna pojavitev.

Elusolendid, kes elutsevad Päikesel ja Kuul ning samuti need, kes asuvad Martyaloka süsteemis, mille hulka kuulub ka Maa ja paljud planeedid, mis asuvad Maast allpool, ujutatakse Brahmā öö ajal üle. Sel ajal eluavaldused puuduvad, ehkki nende eksisteerimine jätkub vaimselt. Sellist mitteavaldumise staadiumit nimetatakse avyaktaks. Sama avyakta staadium tuleb Brahmā elu lõpul, kui hävineb kogu universum. Peale nende mitteavaldumiste staadiumite on olemas veel teine, vaimne atmosfäär ehk loodus, milles on tohutu arv vaimseid planeete, mis eksisteerivad igavesti, ka siis kui selle materiaalse universumi planeedid on hävinud. Kosmiline avaldus erinevate Brahmāde jurisdiktsioonides on Jumala energia ühe neljandiku osa näitamine ning seda energiat nimetatakse alamaks. Väljaspool Brahma võimu olevat vaimset loodust nimetatakse tri-pād-vibhūtiks, Jumala energia kolmeks neljandikuks ja see on kõrgem energia, ehk parā prakṛti.

Vsa živa bitja – tista, ki prebivajo na višjih planetih, kot sta Sonce in Mesec, pa tudi tista na Martyaloki (Zemlji) in nižjih planetih – se med Brahmovo nočjo potopijo v vode uničenja. Čeprav takrat živa bitja in vrste duhovno še vedno obstajajo, niso zaznavna. To stanje se imenuje avyakta. Drugo stanje avyakte nastopi ob uničenju celotnega vesolja ob koncu Brahmovega življenja. Onkraj teh dveh pa obstaja še eno nezaznavno stanje – duhovni svet. Tam je nešteto duhovnih planetov, ki obstajajo večno, tudi ob koncu Brahmovega življenja, ko so uničeni vsi planeti materialnega vesolja. Obstaja veliko materialnih vesolj in vsakemu vlada drug Brahmā, vsa vesoljna pojavitev skupaj pa obsega le četrtino Gospodove energije (ekapād-vibhūti). To je Gospodova nižja energija. Onkraj Brahmove oblasti pa je duhovna narava, imenovana tripād-vibhūti, ki je Gospodova višja energija ali parā-prakṛti in obsega tri četrtine Njegove energije.

Valitsev Kõrgem Isik vaimses looduses on Jumal Śrī Kṛṣṇa. Temani võib jõuda vaid tingimusteta pühendunud teenimisega ja ei millegi muuga. Selles ei aita jñāna (filosoofia) protsess ega yoga (müstitsism) ning veel vähem toob tulemusi karma (viljakandev töö). Karmīd, ehk viljakad töötajad, võivad end viia ülesse Svargaloka planeetideni, kaasa arvatud Päikese ja Kuuni. Jñānīnid ning yogaga tegelejad võivad jõuda veelgi kõrgemale, näiteks Brahmalokani; ning, kui nad muutuvad pühendunud teenimise läbi veelgi võimekamateks, siis lastakse neil siseneda vaimsesse loodusesse, kas siis vaimse taeva valgustatud kosmilisse sfääri (Brahman) või nende omadustele vastavatele planeetidele. Kõigest hoolimata on aga kindel, et ilma väljaõppeta pühendunud teenimiseks ei saa keegi jõuda vaimsetele planeetidele, mida nimetatakse Vaikuṇṭhadeks.

Gospod Śrī Kṛṣṇa je prevladujoča Božanska Osebnost duhovnega sveta, Svojega prebivališča. Bhagavad-gītā (8.22) zagotavlja, da se Mu lahko približamo le s čistim vdanim služenjem, medtem ko nam z jñāno (filozofijo), jogo (mistiko) ali karmo (delovanjem z željo po uživanju sadov svojega dela) to ne bo uspelo. Karmīji oziroma tisti, ki si želijo sadov svojega dela, se lahko dvignejo na planete Svargaloke, ki vključujejo tudi Sonce in Mesec. Jñānīji in jogiji se lahko dvignejo še više, in sicer na Maharloko, Tapoloko in Brahmaloko, ko pa se z vdanim služenjem Gospodu še bolj usposobijo, lahko vstopijo v duhovni svet, bodisi v sijaj duhovnega neba (Brahman) ali pa na planete Vaikuṇṭhe – odvisno od svoje usposobljenosti. Zagotovo pa nihče ne more doseči duhovnih planetov Vaikuṇṭhe, ne da bi se prej usposobil v vdanem služenju Gospodu.

Materiaalsetel planeetidel püüavad kõik alates Brahmāst kuni sipelgani peremehetseda materiaalse looduse üle. Seda nimetatakse materiaalseks haiguseks. Seni kuni kestab see materiaalne haigus, tuleb elusolendil kas pooljumala, inimese, või looma kujul jätkata kehade vahetamise protsessi ning kannatada lõpuks välja mitteavaldumise tingimused kaht liiki katastroofide ajal: Brahmā öö ajal ja Brahmā elu lõpus. Kui me tahame lõpetada korduva sünni ja surma protsessi ning sellega kaasneva vanaduse ja haigused, siis peame me püüdma jõuda vaimsetele planeetidele, kus kõigil ja igal neist on valitsevaks Kujuks Jumal Kṛṣṇa Tema täieliku pikenduse abil.

Naša bolezen v materialnem svetu je, da si vsi, od Brahme do mravlje, prizadevamo vladati naravi. Vse dokler ne ozdravimo, smo podvrženi menjavanju teles. Ne glede na to, ali smo v človeški, polbožji ali živalski podobi, moramo nazadnje v času dveh uničenj prenašati nezaznavno stanje – med Brahmovo nočjo ali pa ob koncu njegovega življenja. Če se nočemo več rojevati in umirati, pa tudi stareti in zbolevati, si moramo prizadevati, da bi se dvignili na duhovne planete, kjer lahko živimo večno in se družimo s Kṛṣṇo ali Njegovimi popolnimi emanacijami v podobi Nārāyaṇe. Śruti mantre potrjujejo, da Gospod Kṛṣṇa ali Njegove popolne emanacije vladajo vsakemu od teh neštetih planetov: eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īḍyaḥ / eko 'pi san bahudhā yo 'vabhāti (Gopāla-tāpanī Upaniṣad 1.21).

Mitte keegi ei saa valitseda Kṛṣṇa üle. Kõik, kes püüavad domineerida materiaalse looduse üle, on tingimustest sõltuvad hinged, kes alluvad materiaalse looduse seadustele ning kannatavad korduva sünni ja surma hoope. Jumal tuleb uuesti taastama religiooni põhimõtteid, kus peamiseks on Temale alistumise arendamine. Jumal räägib sellest "Gītās" (18.66), kuid rumalad inimesed on seda õpetust valesti tõlgendanud ning eksitanud inimesi valele teele. Nad kiirustavad haiglate avamisega, kuid ei ole huvitatud enese harimisest vaimsesse kuningriiki jõudmiseks. Neid on õpetatud huvi tundma vaid tööde vastu, mis toovad ajutist kergendust, kuid ei saa elusolendit tegelikult mitte kunagi õnnelikuks teha. Nad avavad mitmesuguseid ühiskondlikke ja poolriiklikke institutsioone, et lahendada looduse hävitava jõu probleemi. Kuid nad ei tea kuidas rahustada ületamatut loodust. Paljud inimesed kuulutavad ennast suurteks "Bhagavad-gītā" tundjateks, kuid nad jätavad tähele panemata seal äramärgitud võimaluse materiaalse looduse rahustamiseks. "Gītās" on selgelt öeldud, et võimast loodust on võimalik rahustada vaid Jumalast teadlikuks saamise äratamisega (Bg. 7.14).

Kṛṣṇi nihče ne more gospodovati. Ker pogojene duše skušajo vladati materialni naravi, so podvržene njenim zakonom ter trpijo v ponavljajočem se rojevanju in umiranju. Gospod pride v ta svet vzpostavit verska načela, med katerimi je najosnovnejše želja po predanosti Bogu. To je Gospodovo zadnje navodilo v Bhagavad-gīti (18.66): sarva-dharmān parityajya mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja. »Opusti vse druge poti in se predaj samo Meni.« Na žalost pa nespametni ljudje napačno razlagajo ta najpomembnejši nauk in na razne načine zavajajo množice. Ljudi nagovarjajo, naj odpirajo bolnišnice, ne spodbujajo pa jih, naj se z vdanim služenjem Gospodu izobrazijo za vstop v duhovno kraljestvo. Učijo jih, naj se posvetijo samo minljivi dobrodelnosti, ki nikoli ne more zares osrečiti živega bitja. Ustanavljajo vrsto javnih in pol-vladnih organizacij za reševanje uničujočih posledic naravnih nesreč, ne vedo pa, kako nepremagljivo naravo pomiriti. Številne razglašajo za velike poznavalce Bhagavad-gīte, toda ti ne poznajo njenega sporočila, kako pomiriti mogočno materialno naravo. To je mogoče doseči le z obuditvijo zavedanja Boga, kar Bhagavad-gītā (7.14) posebej poudarja.

"Śrī Īśopaniṣad" õpetab selles mantras, et on vaja täielikult tunda nii sambhūtit kui vināśat — mõlemaid. Teades vaid vināśat, ajutist materiaalset avaldust, pole võimalik mitte midagi päästa: looduses valitseb pidevalt häving. Haiglate avamisega pole võimalik päästa sellest hävingust mitte kedagi, ükskõik kui suuri pingutusi ka ei tehtaks. Inimesi on võimalik päästa vaid igavese õndsuse ja tarkuse tundmisega. Kogu Vedalik skeem on mõeldud inimestele igavese elu saavutamise kunsti õpetamiseks. Inimesi meelitavad valele teele tihti teistsugused ajutiselt ligitõmbavad asjad, mis põhinevad meelelisel rahuldusel, kui selliste asjade teenimine, mis juhib neid kõrvale põhilisest, on kõige alandavam.

Śrī Īśopaniṣad nas v tej mantri uči, da moramo popolnoma poznati tako sambhūti (Božansko Osebnost) kot vināśo (začasni pojavni svet). Če poznamo samo slednjega, se ne moremo rešiti, saj se bomo po naravnem toku slej ko prej soočili z uničenjem (ahany ahani bhūtāni gacchantīha yamālayam). Temu se ne moremo izogniti niti z odpiranjem bolnišnic. Rešimo se lahko samo s popolnim znanjem o večnem življenju, polnem blaženosti in zavedanja. Celoten vedski sistem je namenjen izobraževanju ljudi o tem, kako usvojiti umetnost večnega življenja. Ljudi pogosto zavedejo minljive privlačnosti, ki temeljijo na zadovoljevanju čutov, ne zavedajo pa se, da zaradi zavajajočega služenja čutom človek nazaduje.

Seepärast peame me päästma oma kaasinimesi õigel kombel. Kas inimest tuleb päästa õiges mõttes? Ei ole olemas tõe armastamist ja mitte armastamise küsimust. Tõde eksisteerib. Kui me tahame pääseda korduvatest sündidest ja surmadest, siis peame me alustama Jumala pühendunud teenimisega. Sellise vajaduse juures pole võimalik teha mitte mingisuguseid kompromisse.

Sebe in soljudi moramo zato reševati na pravilen način. O resnici ne moremo razpredati, ali nam je ljuba ali ne. Ta preprosto obstaja. Če se hočemo rešiti ponavljajočih se rojstev in smrti, se moramo nujno in brez polovičarstva posvetiti vdanemu služenju Gospodu.