Skip to main content

Kolmeteistkümnes Mantra

Mantra Treze

Tekst

Texto

anyad evāhuḥ sambhavād
anyad āhur asambhavāt
iti śuśruma dhīrāṇāṁ
ye nas tad vicacakṣire
anyad evāhuḥ sambhavād
anyad āhur asambhavāt
iti śuśruma dhīrāṇāṁ
ye nas tad vicacakṣire

Synonyms

Sinônimos

anyat — erinev; eva — kindlasti; āhuḥ — on öeldud; sambhavāt — kummardades Kõigekõrgemat Jumalat, kõikide põhjuste põhjust; anyat — erinev; āhuḥ — on öeldud; asambhavāt — kummardades midagi, mis ei ole Kõrgem; iti — seega; śuśruma — ma kuulsin seda; dhīrāṇām — häirimatutelt autoriteetidelt; ye — kes; naḥ — meie peale; tat — sisu kohta; vicacakṣire — täielikult seletatud.

anyat — diferente; eva — decerto; āhuḥ — está dito; sambhavāt — adorando o Senhor Supremo, a causa de todas as causas; anyat — diferente; āhuḥ — está dito; asambhavāt — adorando o que não é o Supremo; iti — assim; śuśruma — eu ouvi isto; dhīrāṇām — das autoridades imperturbáveis; ye — que; naḥ — nós; tat — sobre este assunto; vicacakṣire — explicaram perfeitamente.

Translation

Tradução

Häirimatud targad, kelle autoriteet ei kuulu kahtluse alla, on väga täpselt seletanud, öeldes, et Kõrgeima Põhjuse poole kummardades pälvime ühe resultaadi, kuid hoopis teise tulemuse saame, kummardades midagi, mis ei ole kõrgeim.

Está declarado que se obtém um resultado adorando a suprema causa de todas as causas e outro resultado adorando o que não é supremo. Tudo isso foi falado pelas autoridades imperturbáveis, que deram sobre este assunto uma explicação clara.

Purport

Comentário

Antud "Śrī Īśopaniṣadi" mantras kinnitatakse häirimatute autoriteetide kuulamise vajalikkust ning selgitatakse taolise õppimise süsteemi. Ilma tõelist ācāryat kuulamata, keda pole materiaalse maailma muutused kunagi häirinud, pole praktiliselt võimalik leida võtit transtsendentaalse tarkuseni jõudmiseks. Heausklik vaimne õpetaja, kes on kuulnud śruti mantraid, ehk Vedalikku tarkust oma häirimatult ācāryalt, ei mõtle kunagi midagi välja ega ei räägi millestki, mida pole mainitud Vedalikus kirjanduses. "Bhagavad- gītās" (9.25) on selgelt öeldud, et pitās, ehk esiisade kummardajad, lähevad esiisade juurde; labased materialistid, kes teevad plaane sellesse maailma jäämiseks, jäävad siia ning Jumalale pühendunud, kes palvetavad vaid Jumal Kṛṣṇa, kõigi põhjuste Kõrgemat Põhjust, lähevad Tema juurde Tema elupaika vaimses taevas.

Samuti on siin "Śrī Īśopaniṣadis" öeldud, et erineva palvetamise tulemused on erinevad. Kui me palume Kõrgemat Jumalat, siis jõuame me kindlasti Kõrgema Jumalani Tema igaveses asupaigas ning juhul, kui me palvetame selliste pooljumalate poole nagu Päike või Kuu, siis jõuame me päris kindlasti nende planeetideni. Ning kui me tahame jääda siia, sellele lagunevale planeedile koos oma plaanikomiteedega ja tühikut täitvate poliitiliste korraldustega, siis me ka siia jääme.

Este mantra aprova o processo de se ouvir de autoridades imperturbadas. Quem não ouve o ācārya fidedigno, que jamais se deixa perturbar pelas mudanças existentes no mundo material, não pode ter verdadeiro acesso ao conhecimento transcendente. O mestre espiritual genuíno, que também ouviu seu ācārya imperturbado falar os śruti-mantras, ou o conhecimento védico, jamais apresenta algo que não esteja mencionado na literatura védica. Na Bhagavad-gītā (9.25), afirma-se claramente que aqueles que adoram os pitṛs, ou antepassados, alcançam os planetas dos antepassados; que os materialistas grosseiros que planejam ficar aqui permanecem neste mundo; e que os devotos do Senhor, que adoram apenas o Senhor Kṛṣṇa, a suprema causa de todas as causas, O alcançam no céu espiritual. Também aqui, no Śrī Īśopaniṣad, comprova-se que, através de diferentes modos de adoração, obtêm-se resultados diferentes. Se adorarmos o Senhor Supremo, com certeza O alcançaremos em Sua morada eterna, e, se adorarmos os semideuses, como o deus do sol ou o deus da lua, poderemos sem dúvida alguma atingir seus respectivos planetas. E com certeza também poderemos ficar neste planeta ignóbil com nossas comissões de planejamento e ajustes políticos provisórios se assim desejarmos.

Mitte kusagil pole Pühakirjades öeldud, et ükskõik kelle või mille poole ei palvetaks, jõuad sa lõpuks ühe ja sama eesmärgini. Taoliseid rumalaid teooriaid võivad propageerida vaid isehakanud õpetajad, kellel ei ole mingit ühendust paramparā, tõeliste õpilaste järgnevuse süsteemiga. Tõeline vaimne õpetaja ei saa öelda, et kõik mõeldavad palvetamise viisid, s. o. kas palvetamine pooljumalate või Kõrgema poole, viib välja ühele ja samale eesmärgile. Lihtsal inimesel on kerge aru saada, et kui ta on võtnud pileti Bombayni, siis saab ta rongiga sõita just nii kaugele, kuhu pilet on makstud ja mitte kaugemale. Isik, kellel on pilet Calcuttani, võib sinna ka jõuda. Kuid kaasaeged nn. õpetajad väidavad, et ükskõik, kui kaugele on võetud vaimne pilet, ikka jõuad sa välja Kõrgema Sihini. Selline ilmalik ja kompromislik pakkumine meelitab ligi rumalaid isikuid, kes puhuvad üles omatehtud vaimse tunnetuse meetodeid, mida Vedalik õpetus ei toeta. Ilma tõeliselt meelestatud vaimselt õpetajalt, kes kuulub tunnustatud jüngrite liini alla, tarkust omandamata, ei ole võimalik saavutada reaalset tulemust. "Bhagavad-gītā" (4.2) ütleb:

Em nenhuma passagem das escrituras autênticas afirma-se que alguém acabará alcançando a mesma meta fazendo qualquer coisa ou adorando qualquer um. Somente os “mestres” autofabricados oferecem essas teorias tolas, totalmente desvinculados do paramparā, que é o sistema genuíno de sucessão discipular. O mestre espiritual genuíno não pode dizer que todos os caminhos levam ao mesmo objetivo e que, através de seu próprio processo de adoração aos semideuses ou ao Supremo ou a quem seja, qualquer um pode alcançar esse objetivo. É muito fácil o homem comum compreender que só se pode chegar a um determinado destino comprando uma passagem para esse destino. Aquele que comprar uma passagem para Calcutá poderá chegar a Calcutá, mas não a Bombaim. Porém, os supostos mestres espirituais dizem que todos os caminhos levam-nos à meta suprema. Essas ofertas mundanas e comprometedoras atraem muitas criaturas tolas, que se envaidecem com seus métodos inventados de desenvolvimento espiritual. No entanto, as instruções védicas não as apoiam. Enquanto não recebermos o conhecimento transmitido pelo mestre espiritual genuíno que está na linha de sucessão discipular autorizada, não poderemos captar o verdadeiro sentido das coisas. Kṛṣṇa diz a Arjuna na Bhagavad-gītā (4.2):

evaṁ paramparā-prāptam
imaṁ rājarṣayo viduḥ
sa kāleneha mahatā
yogo naṣṭaḥ parantapa
evaṁ paramparā-prāptam
imaṁ rājarṣayo viduḥ
sa kāleneha mahatā
yogo naṣṭaḥ parantapa

"Seega, o, vaenlaste nuhtleja, yoga põhimõtted olid suurtele kuningatele teada. Aga kuna paramparā süsteem on lõhutud, siis näivad need põhimõtted olevat kadunud."

“Esta ciência suprema foi então recebida através da corrente de sucessão discipular, e os reis santos compreenderam-na dessa maneira. Porém, com o passar do tempo, a sucessão foi interrompida, e, portanto, a ciência como ela é parece ter se perdido”.

Sel ajal, kui Jumal Śrī Kṛṣṇa tuli maa peale oli bhakti-yoga põhimõtted, millised on "Bhagavad-gītās" defineeritud, moonutatud ning nii pidi Jumal uuesti sisse seadma õpilaste süsteemi. See sai alguse Arjunast, kes oli Jumala kõige lähedasem sõber ja talle pühendunud. Jumal ütles Arjunale selgelt (Bg. 4.3), et "Gītā" põhimõtted olid talle arusaadavad seetõttu, et ta oli Tema sõber ja pühendunu. Teiste sõnadega, mitte keegi, kes ei ole Jumala sõber ning Talle pühendunud, ei suuda mõista "Gītāt". Ainult see, kes käib Arjunaga ühte teed, suudab mõista "Bhagavad-gītāt".

Quando o Senhor Śrī Kṛṣṇa esteve presente nesta Terra, os princípios de bhakti-yoga definidos na Bhagavad-gītā tinham sido distorcidos. Por isso, foi preciso que o Senhor restabelecesse o sistema discipular, começando com Arjuna, Seu amigo e devoto mais confidencial. O Senhor disse claramente a Arjuna (Bhagavad-gītā 4.3) que, porque ele era Seu devoto e amigo, os princípios contidos na Bhagavad-gītā seriam facilmente compreensíveis a ele. Em outras palavras, somente o devoto e amigo do Senhor pode compreender a Gītā. O que também significa que só é possível compreender a Bhagavad-gītā seguindo o caminho trilhado por Arjuna.

Praegusel ajal on palju neid, kes seda ülevat dialoogi tõlgendada püüavad, kuid sel pole midagi tegemist Arjuna või Jumal Kṛṣṇaga. Nad interpreteerivad "Gītā" värsse nii nagu heaks arvavad ja nõuavad "Gītā" asemel igasuguseid rumalusi. Taolised interpreteerijad ei usu ei Śrī Kṛṣṇasse ega Tema igavesse asupaika. Kuid sellisel juhul, mida võivad nad "Bhagavad-gītāst" seletada?

No momento atual, há muitos intérpretes e tradutores desse diálogo sublime que não dão a menor importância ao Senhor Kṛṣṇa e a Arjuna. Esses intérpretes explicam os versos da Bhagavad-gītā à sua própria maneira e, em nome da Gītā, formulam todas as espécies de disparates. Esses intérpretes não acreditam nem em Śrī Kṛṣṇa nem em Sua morada eterna. Como, então, podem explicar a Bhagavad-gītā?

"Gītā" (7.20) ütleb selge sõnaga, et ainult need, kes on mõistuse kaotanud, palvetavad pooljumalate poole. Kṛṣṇa soovitab rangelt loobuda kõigist teistest palvetamise moodustest ning alistuda täielikult ainult Temale (Bg. 18.66). Need, kes on puhastunud kõigist patustest tegudest võivad omada sedavõrd tugevat usku Kõrgemasse Jumalasse, mis mitte millegi ees tagasi ei kohku. Teised jäävad oma palvetamisviisidega materiaalse sfääri kohale viivitama ja kalduvad õigest teest kõrvale, arvates ekslikult, et kõik teed viivad ühte ja samasse punkti välja.

Kṛṣṇa diz claramente que apenas aqueles que perderam o juízo prestam aos semideuses adoração em troca de uma mísera recompensa (Bhagavad-gītā 7.20-23). Em última análise, Ele aconselha que abandonemos todos os métodos e processos de adoração e rendamo-nos única e exclusivamente a Ele (Bhagavad-gītā 18.66). Apenas aqueles que se purificaram de todas as reações pecaminosas podem depositar no Senhor Supremo essa fé inabalável. Outros continuarão pairando na plataforma material com seus processos mesquinhos de adoração e, então, se desviarão do verdadeiro caminho, deixando-se conduzir pela ideia de que todos os caminhos levam ao mesmo objetivo.

Selles mantras on väga suure tähtsusega sanskriti sõna sambhavāt, Kõrgema Põhjuse poole palvetamine. Jumal Kṛṣṇa on Jumala Algisiksus ning kõik eksisteeriv tuleneb temast. "Bhagavad-gītās" (10.8) seletab Jumal Iseennast.

Neste mantra do Śrī Īśopaniṣad, a palavra sambhavāt, “através da adoração à causa suprema”, é deveras significativa. O Senhor Kṛṣṇa é a Personalidade de Deus original, e tudo o que existe emana dEle. Na Bhagavad-gītā (10.8), o Senhor diz:

Ta ütleb, et Ta on kõige looja, Brahmā, Viṣṇu ja Śiva kaasa arvatud. Ning kuna need materiaalse maailma kolm põhijumalat on loodud Jumala poolt, siis on Tema kõige looja, mis eksisteerib materiaalses ja vaimses maailmas. Ka "Atharva Vedas" on öeldud, et see üks, Kes eksisteeris enne Brahmā loomist ning Kes valgustas Brahmāt Vedaliku tarkusega, oli Jumal Sri Kṛṣṇa. Kõrgem Isiksus tahtis luua elavaid olendeid ning nii lõi Nārāyaṇa kõik olendid. Nārāyaṇast sündis Brahmā. Nārāyaṇa lõi kõik Prajāpatid. Nārāyaṇa lõi Indra. Nārāyaṇa lõi kaheksa Vasut. Nārāyaṇa lõi üksteist Rudrat. Nārāyaṇa lõi kaksteist Ādityat. Nārāyaṇa on Jumal Kṛṣṇa täielik avaldus, Nārāyaṇa ja Kṛṣṇa on üks ja sama. On olemas hilisemaid kirjutisi, kus on öeldud, et Kõrgeim Jumal on Devakī ja Vasudeva poeg. Tema lapsepõlve Devakī ja Vasudevaga ning Tema identsust Nārāyaṇaga kinnitab ka Śrīpāda Śaṅkarācārya, ehkki Śaṅkara ei kuulu Vaiṣṇava ehk isikulise kultuse pooldajate hulka. On olemas veel teisigi kirjalikke allikaid. Näiteks on "Atharva Vedas" kirjutatud järgmist: "Alguses oli ainult Nārāyaṇa. Ei olnud Brāhmat ega Śivat, tuld ega vett. Ei olnud olemas tähti, ei olnud Päikest ega Kuud. Ta ei jää üksi. Ta loob nii nagu Ta seda soovib." "Mokṣa-dharmas" on öeldud: "Ma lõin Prajāpatid ja Rudrad. Neil ei ole minust täielikku teadmist, sest ka nemad on kaetud minu illusoorse energiaga. "Varāha Purāṇas" on öeldud: "Nārāyaṇa on Jumala Kõrgem Isik ning Temast sai alguse neljapealine Brahmā ning samuti Rudra, kellest sai hiljem kõiketeadja."

Eis uma descrição correta do Senhor Supremo feita pelo próprio Senhor. As palavras sarvasya prabhavaḥ indicam que Kṛṣṇa é o criador de tudo, incluindo Brahmā, Viṣṇu e Śiva. E como essas três principais deidades do mundo material são criadas pelo Senhor, o Senhor é o criador de tudo o que existe nos mundos materiais e espirituais. De modo semelhante, no Atharva Veda (Gopāla-tāpanī Upaniṣad 1.24), afirma-se: “Aquele que existia antes da criação de Brahmā e que iluminou Brahmā com o conhecimento védico é o Senhor Śrī Kṛṣṇa”. Igualmente, no Nārāyaṇa Upaniṣad (1), afirma-se: “A Pessoa Suprema desejou criar todos os seres vivos. Assim, Brahmā nasceu de Nārāyaṇa. Nārāyaṇa criou todos os prajāpatis. Nārāyaṇa criou Indra. Nārāyaṇa criou os oito vasus. Nārāyaṇa criou todos os onze rudras. Nārāyaṇa criou os doze ādityas”. Como Nārāyaṇa é uma manifestação plenária do Senhor Kṛṣṇa, Nārāyaṇa e Kṛṣṇa são a mesmíssima coisa. O Nārāyaṇa Upaniṣad (4) também afirma: “O filho de Devakī (Kṛṣṇa) é o Senhor Supremo”. A identidade de Nārāyaṇa com a suprema causa também foi aceita e confirmada por Śrīpāda Śaṅkarācārya, muito embora ele não pertença ao culto vaiṣṇava, ou personalista. O Atharva Veda (Mahā Upaniṣad) também afirma: “Apenas Nārāyaṇa existia no começo, quando nem Brahmā, Śiva, o fogo, a água, as estrelas, o sol ou a lua existiam. O Senhor não fica sozinho, mas cria o que quer que deseje”. O próprio Kṛṣṇa afirma no Mokṣa-dharma: “Eu criei os prajāpatis e os rudras. Eles não têm completo conhecimento a Meu respeito porque estão cobertos por Minha energia ilusória”. Também se afirma no Varāha Purāṇa: “Nārāyaṇa é a Suprema Personalidade de Deus, e dEle manifestou-se o Brahmā de quatro cabeças, bem como Rudra, que depois se tornou onisciente”.

Nii kinnitab kogu Vedalik kirjandus, et Nārāyaṇa ehk Kṛṣṇa on kõigi põhjuste põhjus. "Brahma-saṁhitās" on samuti öeldud, et Kõrgem Jumal on Śrī Kṛṣṇa. Tema on Govinda, kõigi elusolendite Valgustaja ning Tema on kõigi põhjuste põhjus. Tõeliselt õppinud inimene saab seda teada suurte tarkade käest ja Vedade tunnistustest ning otsustab seega palvetada Jumal Kṛṣṇa nagu Kõik-Kõiges poole.

Assim, toda a literatura védica confirma que Nārāyaṇa, ou Kṛṣṇa, é a causa de todas as causas. Na Brahma-saṁhitā (5.1), também se afirma que o Senhor Supremo é Śrī Kṛṣṇa, Govinda, a alegria de todo ser vivo e a causa primordial de todas as causas. Aqueles com verdadeira erudição obtêm esse conhecimento, seguindo a evidência dada pelos grandes sábios e pelos Vedas, e por isso decidem adorar o Senhor Kṛṣṇa como tudo o que existe. Eles são chamados budhas, ou realmente eruditos, porque adoram somente Kṛṣṇa.

Isikuid, kes keskenduvad ainult Śrī Kṛṣṇa poole palvetamisele, nimetatakse budhadeks, tõeliselt harituiks. Taolise keskendumiseni võib jõuda, kui kuulata armastuse ja usuga häirimatult ācāryalt transtsendentaalset teadet. See, kelles ei ole usku ega armastust, ei saa jõuda sellise lihtsa tõeni nagu Jumal Kṛṣṇas veendumine. Taolisi uskumatuid inimesi on "Bhagavad-gītās" (9.11) kirjeldatud nagu mūḍhasid, rumalad nagu eeslid. On öeldud, et mūḍhad pilkavad Jumaluse isikut, sest neil puuduvad täielikud teadmised, mida on võimalik saada ainult häirimatult ācāryalt. Sellel, keda häirib materiaalse maailma veekeerise taoline liikumine, pole olemas omadusi, mille abil saadakse ācāryaks.

Ao ouvirmos com fé e amor a mensagem transcendental transmitida pelo ācārya imperturbado, desenvolvemos a convicção de que Kṛṣṇa é tudo o que existe. Quem não tem fé no Senhor Kṛṣṇa, nem sente amor por Ele, não pode se convencer dessa verdade simples. A Bhagavad-gītā (9.11) descreve os infiéis como mūḍhas — tolos ou asnos. Afirma-se que os mūḍhas zombam da Pessoa Suprema porque não receberam do ācārya imperturbado o conhecimento completo. Quem se deixa perturbar pelo redemoinho da energia material não está qualificado para tornar-se um ācārya.

Enne "Bhagavad-gītāst" kuulmist oli Arjuna veekeerisest häiritud, — reaktsioon, mille tekitas armastus perekonna, ühiskonna ja riigi vastu, — ning tahtis saada selle maailma mehena filantroobiks ja vägivalla vastu võitlejaks. Kuid siis sai temast peale Kõrgemalt Isikult Vedaliku tarkuse kuulamist budha. Ta muutis meelt ning temast sai jumal Kṛṣṇa kummardaja, kes oli ise kujundanud Kurukṣetra Lahingu. Arjuna kummardas Jumalat, võideldes oma sugulaste vastu ja temast sai Jumalale pühendunu. Sellised saavutused on võimalikud ainult siis, kui palvetatakse tõelise ja mitte mingi fabritseeritud Kṛṣṇa poole, kelle on ametisse pühitsenud rumalad inimesed, kellel pole aimugi Kṛṣṇa-teadvusest, mida on kirjeldatud "Bhagavad-gītās" ja "Śrīmad-Bhāgavatamis".

Antes de ouvir a Bhagavad-gītā, Arjuna estava perturbado pelo redemoinho material, por causa de sua afeição à família, sociedade e comunidade. Assim, Arjuna queria se tornar um filantropo, adepto da não-violência neste mundo. Todavia, após ouvir a Pessoa Suprema transmitir o conhecimento védico contido na Bhagavad-gītā, ele tornou-se um budha, mudando sua decisão e passando a adorar o Senhor Śrī Kṛṣṇa, que pessoalmente planejara a batalha de Kurukṣetra. Lutando contra seus supostos parentes, Arjuna adorou o Senhor, tornando-se, então, Seu devoto puro. Essa compreensão só é possível quando se adora o verdadeiro Kṛṣṇa, e não algum “Kṛṣṇa” fabricado e inventado por homens tolos que não conhecem as complexidades da ciência de Kṛṣṇa descrita na Bhagavad-gītā e no Śrīmad-Bhāgavatam.

"Vedānta-sūtra" järgi onsambhūta sünni ja toitvuse allikas ning reservuaar peale anhilatsiooni. "Śrīmad-Bhāgavatamis", mis on "Vedānta-sūtrate" kommentaar sama autori poolt, on öeldud, et kõikide emotsioonide allikas ei ole mitte surnud kivi, vaid abhijña, ehk teadvust omav. Seetõttu ütleb Algjumal Śrī Kṛṣṇa "Bhagavad-gītās", (7.26) et Ta on täielikult teadlik minevikust, olevikust ja tulevikust ning, et mitte keegi, kaasa arvatud taolised pooljumalad nagu Śiva ja Brahmā, ei tunne Teda täielikult. Need, kes on häiritud materiaalse eksistentsi sidemetest ei saa Teda täielikult tunda. Sellised poolharitud vaimsed õpetajad püüavad teha mingit kompromissi ning muudavad inimmassid jumaldamise objektiks. Nad ei tea, et selline inimmasside jumaldamine ei ole võimalik, samuti ei ole inimmass perfektne. See kõik sarnaneb vee valamisega puu lehtedele, selle asemel, et kasta juuri. Jumaldamise loomulik tee oleks vee valamine tolle puu juurtele, millest lehed kasvavad. Kuid tänapäeva krooniliselt häiritud juhid huvituvad rohkem lehtedest, kui juurtest ning seetõttu sureb puu toidu puuduse kätte, hoolimata sellest, et pidevalt lehti kastetakse.

De acordo com o Vedānta-sūtra, sambhūta é a fonte do nascimento e do sustento, bem como o reservatório que permanece após a aniquilação (janmādy asya yataḥ). O Śrīmad-Bhāgavatam, a obra em que o mesmo autor tece um comentário natural ao Vedānta-sūtra, afirma que a fonte de todas as emanações não é uma pedra morta, mas é abhijña, plenamente consciente. Kṛṣṇa, o Senhor Primordial, também afirma na Bhagavad-gītā (7.26) que Ele tem pleno conhecimento sobre o passado, o presente e o futuro e que ninguém, nem mesmo semideuses tais como Śiva e Brahmā, conhece-O por completo. Com certeza, “líderes espirituais” semi-educados, que se deixam perturbar pelo fluxo da existência material, não podem conhecê-lO na íntegra. Eles tentam se comprometer, fazendo da massa de gente o objeto de adoração, mas não sabem que essa adoração é apenas um mito, porque as massas são imperfeitas. A tentativa desses supostos líderes espirituais é parecida com o ato de a pessoa derramar água nas folhas de uma árvore ao invés de regar a raiz. O processo natural consiste em regar a raiz, mas esses líderes perturbados sentem-se mais atraídos às folhas do que à raiz. Entretanto, mesmo que continuem perpetuamente jogando água nas folhas, tudo secará por falta de nutrição.

"Śrī Īśopanisad" soovitab meil valada vett juurele, kogu Idanemise Allikale. Inimeste jumaldamine nende keha eest hoolitsemise teel, mis ei saa kunagi olla täiuslik, on palju väiksema tähtsusega, kui hinge teenimine. Hing on juur, millest kasvab välja erinevaid kehasid, vastavalt karma seadusele ehk materiaalsele reaktsioonile. Kui inimolendeid teenitakse vaid arstliku abiga, sotsiaalsete mugavuste ja hariduslike soodustustega, samal ajal aga lõigatakse tapamajas vaeste loomade kõrisid läbi, siis ei lisa see inimkonna teenimisele mitte midagi väärtuslikku.

O Śrī Īśopaniṣad aconselha-nos a regar a raiz, a fonte germinadora. A adoração à massa humana, prestando-lhe serviço físico, que jamais pode ser perfeito, é menos importante que o serviço à alma. A alma é a raiz que produz diferentes espécies de corpos que lhe são impostos pelas leis do karma. Prestar serviço aos seres humanos, dando-lhes auxílio médico, assistência social e condições educacionais favoráveis e, ao mesmo tempo, cortando o pescoço de pobres animais em matadouros não é, em hipótese alguma, um serviço prestado à alma, o ser vivo.

Inimolend kannatab sünni ja surma, vanaduse ja haiguste tõttu pidevalt, vahetades vaid keha. Elu inimese kujul on võimalus selle materiaalse eksistentsi viletsusest pääsemiseks. Seda on võimalik teha, taastades uuesti elusolendi sidemed Jumalaga.

O ser vivo sofre perpetuamente as misérias materiais existentes sob a forma de nascimento, velhice, doença e morte em diferentes tipos de corpos. A forma de vida humana é uma oportunidade para se sair deste enredamento, bastando restabelecer a relação com o Senhor Supremo. O Senhor vem pessoalmente ensinar essa filosofia, que consiste na rendição ao Supremo, o sambhūta. Ao ensinar a rendição e a adoração ao Senhor Supremo com amor e energia totais, a pessoa presta verdadeiro serviço à humanidade. É essa a instrução contida neste mantra do Śrī Īśopaniṣad.

Upaniṣadid juhivad meie tähelepanu kaudselt Algjumal Śrī Kṛṣṇale, "Bhagavad-gītā", mis on kõigi Upaniṣadide kokkuvõte, toob Śrī Kṛṣṇa otseselt esile. Seetõttu peaks inimene "Gītāst" või "Śrīmad-Bhāgavatamist" kuulama Kṛṣṇast nagu Ta on, mis aitaks puhastada ta mõistust kõigist rüvetatud asjadest. "Śrīmad-Bhāgavatam" ütleb: "Jumala tegudest kuulmine juhib Jumala tähelepanu pühendunule. Ning Jumal, kes asub kõigi elusolendite südames, aitab pühendunut, andes talle kätte õige suuna. "Sama kinnitab ka "Bhagavad-gītā" (10.10).

TEnquanto os Upaniṣads dirigem nossa atenção para o Senhor Kṛṣṇa, o Senhor primordial, de uma maneira indireta, a Bhagavad-gītā, que é o resumo de todos os Upaniṣads, assinala diretamente Śrī Kṛṣṇa. Portanto, devemos recorrer à Bhagavad-gītā ou ao Śrīmad-Bhāgavatam para deles ouvirmos sobre como Kṛṣṇa é. Desse modo, a mente aos poucos se purifica de todas as contaminações. O Śrīmad-Bhāgavatam (1.2.17) diz: “Ouvindo sobre as atividades do Senhor, o devoto chama a atenção do Senhor. Assim, o Senhor, estando situado no coração de todo ser vivo, ajuda o devoto dando-lhe as devidas orientações”. A Bhagavad-gītā (10.10) também confirma isso: dadāmi buddhi-yogaṁ taṁ yena mām upayānti te.

Too Jumala poolt antud sisemine suund puhastab uskliku südame kõigist räpastest asjadest, mida on tekitanud materiaalsete kirgede ja rumaluse erinevad vormid. Mittepühendunut juhivad kirg ja rumalus. Kire kaudu ei ole võimalik eralduda materiaalsest jaatusest, rumaluse tõttu pole aga võimalik teada, kes tegelikult ollakse ja kes on Jumal. Seega pole kire võimuses oleval inimesel võimalik jõuda eneseteostuseni, ükskõik kui palju siin ka ei mängitaks religioosse inimese osa. Pühendunu on Jumala armu läbi kire ja rumaluse tujudest päästetud ning saavutab headuse, mis on täiusliku brahmāṇi märk. Selliste brahmaṇlike omadusteni on võimalik jõuda kõigil, kes käivad usu teed tõelise vaimse õpetaja juhatuse all. "Śrīmad-Bhāgavatam" (2.4.18) ütleb:

A orientação que o Senhor transmite internamente limpa do coração do devoto toda a contaminação produzida pelos modos da paixão e da ignorância. Os não-devotos estão sob a influência da paixão e da ignorância. Quem está em paixão não pode desapegar-se do anseio material, e quem está em ignorância não pode saber o que ele é ou o que é o Senhor. Logo, quando alguém está em paixão ou ignorância, não há nenhuma oportunidade de ele atingir a autorrealização, por mais que possa representar o papel de religioso. Pela graça do Senhor, o devoto livra-se dos modos da paixão e da ignorância, situando-se, então, na qualidade da bondade, sinal de um brāhmaṇa perfeito. Todos que seguirem o caminho do serviço devocional, sob a orientação do mestre espiritual genuíno, poderão qualificar-se como brāhmaṇas. O Śrīmad-Bhāgavatam (2.4.18) também diz:

kirāta-hūṇāndhra-pulinda-pulkaśā
ābhīra-śumbhā yavanāḥ khasādayaḥ
ye ’nye ca pāpā yad-apāśrayāśrayāḥ
śudhyanti tasmai prabhaviṣṇave namaḥ
kirāta-hūṇāndhra-pulinda-pulkaśā
ābhīra-śumbhā yavanāḥ khasādayaḥ
ye ’nye ca pāpā yad-apāśrayāśrayāḥ
śudhyanti tasmai prabhaviṣṇave namaḥ

"Iga madalalsündinu olend võib saada puhastatuks läbi Jumala andunud teenimise, kuna Jumal on kõikvõimas."

Através da orientação de um devoto puro do Senhor, qualquer pessoa de nascimento inferior pode purificar-se, pois o Senhor tem poderes extraordinários.

Brahmaṇlike omaduste esimeseks märgiks on see, et inimene muutub õnnelikuks ja jumalateenistusel entusiastlikuks. Kogu Jumala teadus rullub tema ees lahti. Ning teades sel viisil Jumala teadusest, vabaneb ta pikkamööda kõigist oma materiaalsetest seotustest ning tema kahtlev mõistus muutub kristallselgeks. Sellel astmel võib saada vabanenud hingeks ning näha Jumalat igal sammul. See on sambhavāti täiuslikkus, mida on kirjeldatud selles mantras.

Ao obter qualificações bramânicas, a pessoa fica feliz e sente entusiasmo para prestar serviço devocional ao Senhor. Para ela, a ciência de Deus se desvenda de modo automático. Conhecendo essa ciência, ela aos poucos se livra dos apegos materiais, e sua mente, que antes vivia imersa em dúvidas, torna-se clara e cristalina. Isto se dá pela graça do Senhor Supremo. Quem atinge esta etapa é uma alma liberada e pode ver o Senhor a cada passo da vida. Esta é a perfeição de sambhava, como descreve este mantra do Śrī Īśopaniad.