TEXT 7

Tekst

Text

sarva-bhūtāni kaunteya
prakṛtiṁ yānti māmikām
kalpa-kṣaye punas tāni
kalpādau visṛjāmy aham

Synonyms

sarva-bhūtāni — kõik loodud olendid; kaunteya — oo, Kuntī poeg; prakṛtim — loodusesse; yānti — sisenevad; māmikām — Minu; kalpa- kṣaye — ajastu lõpus; punaḥ — taas; tāni — kõik need; kalpa-ādau — ajastu alguses; visṛjāmi — loon; aham — Mina.

sarva-bhūtāni — alle Geschöpfe; kaunteya — o Sohn Kuntīs; prakṛtim — Natur; yānti — gehen ein; māmikām — Meine; kalpa-kṣaye — am Ende des Zeitalters; punaḥ — wieder; tāni — all diejenigen; kalpa-ādau — am Anfang des Zeitalters; visṛjāmi — erschaffe; aham — Ich.

Translation

Oo, Kuntī poeg, ajastu lõppedes sisenevad kõik materiaalsed avaldumised Minu loodusse ning uue ajastu alates loon Ma Oma energia abil nad uuesti.

O Sohn Kuntīs, am Ende des Zeitalters gehen alle materiellen Manifestationen in Meine Natur ein, und am Anfang des nächsten Zeitalters erschaffe Ich sie durch Meine Kraft erneut.

Purport

Selle materiaalse kosmilise avaldumise loomine, alalhoidmine ning hävitamine sõltuvad täielikult Jumala Isiksuse kõrgeimast tahtest. „Ajastu lõppedes" tähendab „siis, kui Brahmā sureb". Brahmā elab sada aastat ning iga tema päev kestab 4 300 000 000 Maa aastat. Sama kaua kestab tema öö. Tema kuu kestab kolmkümmend sellist päeva ja ööd ning tema aasta koosneb kaheteistkümnest sellisest kuust. Pärast sadat sellist aastat, kui Brahmā sureb, toimub materiaalse loome hävitamine – Kõigekõrgema Jumala poolt avaldatud energia tõmbub Temasse tagasi. Ning kui on taas aeg avaldada kosmiline maailm, toimub see Kõigekõrgema Jumala tahte kohaselt. Bahu syām: „Ehkki Ma olen üks, laienen Ma mitmeks." See on üks vedalik aforism („Chāndogya Upaniṣad" 6.2.3). Jumal laieneb selleks materiaalseks energiaks ning sel viisil ilmub kogu kosmiline avaldumine taas.

ERLÄUTERUNG: Die Schöpfung, Erhaltung und Vernichtung der materiellen kosmischen Manifestion sind völlig vom höchsten Willen der Persönlichkeit Gottes abhängig. „Am Ende des Zeitalters“ bedeutet zum Zeitpunkt von Brahmās Tod. Brahmā lebt einhundert Jahre lang, und einer seiner Tage entspricht etwa 4300000000 unserer Erdenjahre. Seine Nacht währt ebensolange. Einer seiner Monate besteht aus dreißig solchen Tagen und Nächten und ein Jahr aus zwölf solchen Monaten. Nach Ablauf von einhundert solchen Jahren, wenn Brahmā stirbt, findet die Zerstörung oder Vernichtung statt; das bedeutet, daß die vom Höchsten Herrn manifestierte Energie wieder in Ihn zurückgezogen wird. Wenn es dann wieder notwendig ist, die kosmische Welt zu manifestieren, geschieht dies durch Seinen Willen. Bahu syām: „Obwohl Ich eins bin, werde Ich zu vielen.“ So lautet der vedische Aphorismus (Chāndogya Upaniṣad 6.2.3). Der Höchste Herr erweitert Sich in die materielle Energie, und so erscheint die gesamte kosmische Manifestation erneut.