Skip to main content

TEXT 31

VERSO 31

Tekst

Texto

kṣipraṁ bhavati dharmātmā
śaśvac-chāntiṁ nigacchati
kaunteya pratijānīhi
na me bhaktaḥ praṇaśyati
kṣipraṁ bhavati dharmātmā
śaśvac-chāntiṁ nigacchati
kaunteya pratijānīhi
na me bhaktaḥ praṇaśyati

Synonyms

Sinônimos

kṣipram — peatselt; bhavati — muutub; dharma-ātmā — õiglane; śaśvat- śāntim — kestva rahu; nigacchati — saavutab; kaunteya — oo, Kuntī poeg; pratijānīhi — kuuluta; na — mitte kunagi; me — Minu; bhaktaḥ — pühendunu; praṇaśyati — hävib.

kṣipram — muito em breve; bhavati — torna-se; dharma-ātmā — virtuoso; śaśvat-śāntim — paz duradoura; nigacchati — alcança; kaunteya — ó filho de Kuntī; pratijānīhi — declare; na — jamais; me — Meu; bhaktaḥ — devoto; praṇaśyati — perece.

Translation

Tradução

Temast saab peagi õiglane pühendunu ning ta saavutab kestva rahu. Oo, Kuntī poeg, kuuluta julgelt, et Minu pühendunu ei hukku kunagi.

Ele logo se torna virtuoso e alcança a paz duradoura. Ó filho de Kuntī, declare ousadamente que o Meu devoto jamais perece.

Purport

Comentário

Seda värssi ei tohi valesti mõista. Seitsmendas peatükis ütleb Jumal, et inimene, kes teeb oma tegudega teistele kurja, ei või saada Jumala pühendunuks. See, kes ei ole Jumala pühendunu, ei oma mingeid häid omadusi. Siit võib tekkida aga küsimus, kuidas saab inimene, kes kas juhuslikult või tahtlikult sooritab häbiväärseid tegusid, olla puhas pühendunu? Selline küsimus on õigustatud. Seitsmendas peatükis kinnitatakse, et uskmatud, kes ei hakka kunagi pühendunult Jumalat teenima, ei oma mitte mingeid häid omadusi. Sedasama kinnitatakse ka „Śrīmad-Bhāgavatamis". Jumala pühendunu praktiseerib tavaliselt pühendunud teenimise üheksat erinevat meetodit, puhastades seeläbi oma südant sinna kogunenud materiaalsest saastast. Ta asetab oma südamesse Jumala Kõrgeima Isiksuse, ning puhastub kõikide pattude saastast. Pidev Kõigekõrgemast Jumalast mõtlemine teeb ta loomult puhtaks. „Vedade" kinnituste kohaselt eksisteerib kindel reegel, mille kohaselt kõrgelt positsioonilt langenud inimene peab enese puhastamiseks läbi tegema teatud rituaalsed toimingud. Pühendunu olukord on aga teistsugune, sest ta mäletab alati Jumala Kõrgeimat Isiksust ning seetõttu on puhastusprotsess tema südames pidev. Seepärast tuleb mahā-mantrat – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare – korrata vahet pidamata. See kaitseb pühendunut kõikide juhuslike langemiste eest ning hoiab teda jätkuvalt vabana igasugusest materiaalsest saastast.

Ninguém deve distorcer o significado disto. No Sétimo Capítulo, o Senhor diz que quem se ocupa em atividades perversas não pode tornar-se devoto do Senhor. Quem não é devoto do Senhor não tem boa qualificação de espécie alguma. Fica, então, a pergunta: Como pode alguém acidental ou deliberadamente ocupado em atividades abomináveis ser um devoto puro? É justo que se levante essa questão. Os malfeitores, como foi declarado no Sétimo Capítulo, que nunca ingressam no serviço devocional ao Senhor, não têm boas qualificações, como se afirma no Śrīmad-Bhāgavatam. Em geral, um devoto que esteja ocupado nos nove tipos de atividades devocionais dedica-se ao processo que consiste em tirar do coração toda a contaminação material. Ele coloca a Suprema Personalidade de Deus dentro de seu coração, e todas as contaminações são naturalmente eliminadas. O pensamento contínuo no Senhor Supremo torna-o puro por natureza. Segundo os Vedas, há uma certa regulação de que, se alguém cai de sua posição elevada, deve submeter-se a determinados processos ritualísticos para purificar-se. Mas aqui não se impõe esta condição, pois o processo purificador já está no coração do devoto, devido à sua constante lembrança da Suprema Personalidade de Deus. Portanto, o canto de Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare deve continuar sem interrupção. Isto protegerá o devoto de todas as quedas acidentais. Assim, ele permanecerá perpetuamente livre de todas as contaminações materiais.