Skip to main content

TEXT 3

TEXT 3

Tekst

Текст

aśraddadhānāḥ puruṣā
dharmasyāsya paran-tapa
aprāpya māṁ nivartante
mṛtyu-saṁsāra-vartmani
аш́раддадга̄нах̣ пуруша̄
дгармасйа̄сйа парантапа
апра̄пйа ма̄м̇ нівартанте
мр̣тйу-сам̇са̄ра-вартмані

Synonyms

Послівний переклад

aśraddadhānāḥ — uskmatud; puruṣāḥ — sellised inimesed; dharmasya — religioosse protsessi suunas; asya — selle; parantapa — oo, vaenlaste hävitaja; aprāpya — saavutamata; mām — Mind; nivartante — tulevad tagasi; mṛtyu — surma; saṁsāra — materiaalses eksistentsis; vartmani — teel.

аш́раддадга̄на̄х̣—ті, хто не має віри; пуруша̄х̣—такі люди; дгармасйа—до релігійного процесу; асйа—цього; парантапа—вбивця ворогів; апра̄пйа—не здобуваючи; ма̄м—Мене; нівартанте—повертаються; мр̣тйу—смерті; сам̇са̄ра—в матеріальному існуванні; вартмані—на шлях.

Translation

Переклад

Oo, vaenlaste alistaja, need, kellel pole usku pühendunud teenimisse, ei saa Minuni jõuda ning seetõttu pöörduvad nad tagasi materiaalsesse maailma, sündimise ja suremise teele.

О звитяжний, ті, хто не має віри у віддане служіння, не можуть досягти Мене. Тому вони повертаються в матеріальний світ, на шлях народжень й смерті.

Purport

Коментар

Selles värsis öeldakse, et uskmatud ei suuda käia seda pühendunud teenimise teed lõpuni. Usk tekib aga pühendunutega suhtlemisest. Õnnetud inimesed ei usu Jumalasse isegi pärast kõikide vedalikus kirjanduses toodud tõenduste kuulmist suurtelt isiksustelt. Nad kahtlevad ega suuda püsida Jumala pühendunud teenimise teel. Seega on usk Kṛṣṇa teadvuses arengu saavutamiseks kõige olulisem faktor. „Caitanya-caritāmṛtas" öeldakse, et usk tähendab täit veendumust, et lihtsalt teenides Kõigekõrgemat Jumalat, Śrī Kṛṣṇat, võib inimene saavutada kogu täiuslikkuse. Seda nimetatakse tõeliseks usuks. „Śrīmad-Bhāgavatamis" öeldakse (4.31.14):

Невіруючі не можуть іти шляхом відданого служіння — таким є значення цього вірша. Віра виникає від спілкування з відданими. Але безталанні люди, навіть вислухавши всі свідчення ведичної літератури від видатних особистостей, так і не віднаходять віри в Бога. Вони сумніваються і не можуть впевнитись у необхідності відданого служіння Господеві. Отже, віра — це найважливіший чинник проґресу в свідомості Кр̣шн̣и. В Чаітанйа-чаріта̄мр̣ті сказано, що віра — це цілковита переконаність у тому, що просто завдяки служінню Верховному Господеві Ш́рı̄ Кр̣шн̣і жива істота може стати досконалою. Такою є справжня віра. Як сказано в Ш́рı̄мад-Бга̄ґаватам (4.31.14):

yathā taror mūla-niṣecanena
tṛpyanti tat-skandha-bhujopaśākhāḥ
prāṇopahārāc ca yathendriyāṇāṁ
tathaiva sarvārhaṇam acyutejyā
йатга̄ тарор мӯла-нішечанена
тр̣пйанті тат-скандга-бгуджопаш́а̄кга̄х̣
пра̄н̣опаха̄ра̄ч ча йатгендрійа̄н̣а̄м̇
татгаіва сарва̄рган̣ам ачйутеджйа̄

„Kastes puu juurt, saavad toitu ka puu oksad ja lehed, ning toites magu, rahuldab inimene kõiki keha meeli. Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalset teenimist praktiseerides rahuldab inimene samamoodi kõiki pooljumalaid ja teisi elusolendeid." Seepärast peaks inimene pärast „Bhagavad- gītā" lugemist jõudma „Bhagavad-gītā" järeldusele: tuleb loobuda kõikidest teistest tegevustest ning võtta omaks Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa, Jumala Isiksuse teenimine. Usk on see, kui inimene on veendunud selles elu filosoofias.

«Вода, якою поливають коріння дерева, благотворно впливає й на віти та листя цього дерева, їжа, що потрапила в шлунок, викликає задоволення почуттів у всьому тілі. Так само трансцендентне служіння Верховному задовольняє всіх напівбогів і всіх інших живих істот». Таким чином, прочитавши Бгаґавад-ґı̄ту, слід відразу зробити необхідні висновки, тобто відмовитись від усіх інших занять і присвятити себе служінню Верховному Господеві Кр̣шн̣і, Богові-Особі. Переконаність в справедливості такої життєвої філософії і є віра.

Kṛṣṇa teadvuse protsess tähendabki selle usu arendamist. Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed jagunevad kolmeks. Kolmandasse klassi kuuluvad need inimesed, kel pole usku. Ehkki nad praktiseerivad väliselt pühendunud teenimist, ei saavuta nad kõrgeimat täiuslikkuse tasandit. Kõige tõenäolisemalt libastuvad nad mõne aja möödudes. Nad võivad küll praktiseerida pühendunud teenimist, ent kuna nad ei oma täit veendumust ja usku, on neil Kṛṣṇa teadvuse arendamist väga raske jätkata. Meil on oma misjonitööst praktiline kogemus, et mõned inimesed tulevad ja hakkavad Kṛṣṇa teadvust praktiseerima teatud varjatud tagamõtetega, kuid niipea kui nende majanduslik olukord on veidi paranenud, loobuvad nad sellest protsessist ning pöörduvad tagasi oma vanade elukommete juurde. Ainult tänu usule on võimalik Kṛṣṇa teadvuses arengut saavutada. Mis puutub aga usu arendamisse, siis esmaklassiliseks Kṛṣṇa pühendunuks nimetatakse sellist inimest, kes tunneb hästi pühendunud teenimist puudutavat kirjandust ning kes on jõudnud kõigutamatu usu tasandile. Teise klassi moodustavad inimesed, kes ei mõista veel väga täpselt pühendumusest rääkivaid pühakirju, kuid kes omavad loomupäraselt kõigutamatut usku sellesse, et kṛṣṇa-bhakti ehk Kṛṣṇa teenimine on parim toimimisviis, mida nad seetõttu on kindlas usus praktiseerima hakanud. Seega on nad enam arenenud kui kolmandasse klassi kuuluvad inimesed, kes ei oma ei täielikke teadmisi pühakirjadest ega tugevat usku, kuigi üritavad järgida Kṛṣṇa teadvuse protsessi selle lihtsuse ja hea suhtluskonna tõttu. Kolmas klass Kṛṣṇa teadvuses viibivaid inimesi võib langeda, kuid teise klassi kuuluv pühendunu enam ei lange ning esimesse klassi kuuluva Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimesega ei juhtu seda kindlasti mitte kunagi. Esimesse klassi kuuluv Kṛṣṇa pühendunu jätkab kindlalt arengut ning saavutab lõpuks oma eesmärgi. Mis puutub kolmandasse klassi kuuluvatesse inimestesse, siis ehkki nad on veendunud, et Kṛṣṇa pühendunud teenimine on väga hea, ei ole nad veel omandanud küllaldasi teadmisi Kṛṣṇast sellistest pühakirjadest nagu „Śrīmad Bhāgavatam" ja „Bhagavad gītā". Vahel kalduvad nad karma- ja jñāna-jooga praktiseerimisse ning vahel satuvad nad segadusse, kuid niipea kui nad on alistanud karma- või jñāna-jooga nakkuse, saavad neist teise või esimese klassi Kṛṣṇa pühendunud. Ka usk Kṛṣṇasse jaguneb kolme tasandisse, ning neid tasandeid kirjeldatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis". Esimese, teise ja kolmanda klassi kiindumusi selgitatakse samuti „Śrīmad- Bhāgavatami" üheteistkümnendas laulus. Nende jaoks, kellel isegi pärast Kṛṣṇast ja pühendunud teenimise ülevusest kuulmist pole usku Kṛṣṇasse ning kes arvavad, et see kõik on vaid kiidukõne, on pühendunud teenimise tee väga raske. Isegi kui nad väliselt praktiseerivad pühendunud teenimist, on neil väga vähe lootust täiuslikkuseni jõuda. Seega on usk pühendunud teenimises väga oluline.

Становлення такої віри складає шлях свідомості Кр̣шн̣и. Існують три розподіли людей, що усвідомлюють Кр̣шн̣у. До третього класу належать ті, в кого немає віри. Формально вони можуть виконувати якісь дії у відданому служінні, але вони не здатні досягти вищої стадії досконалості. Швидше всього вони через деякий час зійдуть з цього шляху. Вони починають служити Кр̣шн̣і, але через відсутність переконаності та віри, їм дуже важко залишатись в свідомості Кр̣шн̣и. В нашій місіонерській діяльності ми бачимо, що люди, буває, приходять в свідомість Кр̣шн̣и з якимись прихованими мотивами, але, поліпшивши трохи своє матеріальне становище, вони відмовляються від служіння Господу й знову повертаються до колишнього життя. Лише завдяки вірі людина може розвивати свою свідомість Кр̣шн̣и. Що стосується вдосконалення віри, то той, хто добре знає літературу, присвячену відданому служінню, і досяг непохитної віри — належить до першого класу людей в свідомості Кр̣шн̣и. До другого класу належать ті, хто не дуже добре розуміються на священних писаннях, але щиро вірять в те, що кр̣шн̣а- бгакті, або служіння Кр̣шн̣і є найкращим шляхом, і така щира переконаність підтримує їх. Вони стоять вище від людей третього класу, які не мають ні досконалого знання писань, ні твердої віри, бо завдяки спілкуванню з відданими та по своїй душевній чистоті намагаються слідувати шляхом відданого служіння. Віруючі, що належать до третього класу, можуть залишати віддане служіння, на відміну від відданих другого і, особливо, першого класу. Віддані першого класу врешті-решт неодмінно досягнуть досконалості. Щодо відданих третього класу в свідомості Кр̣шн̣и, то, незважаючи на їхню віру в те, що віддане служіння Кр̣шн̣і є благо, вони ще не набули справжнього знання про Кр̣шн̣у з таких джерел, як Ш́рı̄мад- Бга̄ґаватам і Бгаґавад-ґı̄та̄. Іноді ці люди виявляють схильність до карма-йоґи та джн̃а̄на-йоґи, а іноді вони впадають в тугу й неспокій, але, коли захоплення карма-йоґою і джн̃а̄на-йоґою проходить, вони стають відданими першого або другого класу. Віра в Кр̣шн̣у також підрозділяється на три рівні, які описано в Ш́рı̄мад-Бга̄ґаватам. В Ш́рı̄мад-Бга̄ґаватам в одинадцятій пісні також описано відданість першого, другого і третього порядку. Але ті, хто не здобуває віри навіть почувши про Кр̣шн̣у та про досконалість відданого служіння, і які думають, що все це лише порожнє вихваляння, — таким людям цей шлях видається надто важким, навіть якщо формально вони і служать Кр̣шн̣і. Надто мала надія, що вони колись досягнуть досконалості. Таким чином, віра дуже важлива у відданому служінні Господеві.