Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Tekst

Text

śrī-bhagavān uvāca
idaṁ tu te guhya-tamaṁ
pravakṣyāmy anasūyave
jñānaṁ vijñāna-sahitaṁ
yaj jñātvā mokṣyase ’śubhāt
śrī-bhagavān uvāca
idaṁ tu te guhya-tamaṁ
pravakṣyāmy anasūyave
jñānaṁ vijñāna-sahitaṁ
yaj jñātvā mokṣyase ’śubhāt

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; idam — seda; tu — aga; te — sulle; guhya-tamam — kõige väärtuslikumat; pravakṣyāmi — Ma räägin; anasūyave — kadedusest vabale; jñānam — teadmised; vijñāna — teadvustatud teadmised; sahitam — koos; yat — mida; jñātvā — teades; mokṣyase — sa vabaned; aśubhāt — sellest haletsusväärsest materiaalsest eksistentsist.

śrī-bhagavān uvāca — die Höchste Persönlichkeit Gottes sprach; idam — dieses; tu — aber; te — zu dir; guhya-tamam — das vertraulichste; pravakṣyāmi — Ich spreche; anasūyave — zu denjenigen, die nicht neidisch sind; jñānam — Wissen; vijñāna — verwirklichtes Wissen; sahitam — mit; yat — das; jñātvā — kennend; mokṣyase — du wirst befreit werden; aśubhāt — vom leidvollen materiellen Dasein.

Translation

Translation

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Mu kallis Arjuna, kuna sa eales Mind ei kadesta, annan Ma sulle nüüd edasi need kõige väärtuslikumad teadmised ja mõistmise, mida omades sa vabaned materiaalse eksistentsi kannatustest.

Die Höchste Persönlichkeit Gottes sprach: Mein lieber Arjuna, weil du Mich niemals beneidest, werde Ich dir dieses vertraulichste Wissen und dessen Verwirklichung offenbaren, und durch dieses Verständnis wirst du von den Leiden des materiellen Daseins befreit werden.

Purport

Purport

Mida enam pühendunu kuuleb Kõigekõrgemast Jumalast, seda enam ta valgustub. Seda kuulamise protsessi soovitatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis": „Jumala Kõrgeima Isiksuse sõnumid on äärmiselt mõjuvõimsad, nagu on võimalik teadvustada, kui arutada Kõigekõrgema Jumalaga seotud teemasid pühendunute seltskonnas. Sama tulemust pole võimalik saavutada mõttespekulantide või akadeemilise õpetatusega uurijate seltskonnas, sest nemad ei ole neid teadmisi teadvustanud."

ERLÄUTERUNG: Je mehr ein Gottgeweihter über den Höchsten Herrn hört, desto mehr wird er erleuchtet. Dieser Vorgang des Hörens wird im Śrīmad-Bhāgavatam empfohlen: „Die Botschaften der Höchsten Persönlichkeit Gottes sind voller Energien, und diese Energien können erfahren werden, wenn die Gottgeweihten miteinander über den Höchsten Herrn sprechen.“ Dies kann nicht durch die Gemeinschaft gedanklicher Spekulanten oder akademischer Gelehrter erfahren werden, denn es ist verwirklichtes Wissen.

Pühendunud on pidevalt hõivatud Kõigekõrgema Jumala teenimisega. Jumal mõistab iga Kṛṣṇa teadvust arendava elusolendi meelsust ja siirust ning annab talle arukust, et ta suudaks mõista teadust Kṛṣṇast pühendunute seltskonnas. Kṛṣṇast vestlemine on väga mõjuvõimas ning kui mõni õnnelik inimene omab võimalust suhelda pühendunutega ning püüab omandada teadmisi Kṛṣṇast, siis saavutab ta vaimse eneseteadvustamise teel kindlasti edu. Et julgustada Arjunat üha enam arenema Jumala mõjuvõimsas teenimises, jagab Jumal Kṛṣṇa käesolevas üheksandas peatükis veelgi väärtuslikumaid teadmisi kui need, mida Ta eelnevalt andis.

Die Gottgeweihten sind ständig im Dienst des Höchsten Herrn beschäftigt. Der Herr kennt die Mentalität und Aufrichtigkeit eines Lebewesens, das im Kṛṣṇa-Bewußtsein tätig ist, und gibt ihm die Intelligenz, um die Wissenschaft von Kṛṣṇa in der Gemeinschaft von Gottgeweihten zu verstehen. Gespräche über Kṛṣṇa sind sehr mächtig, und wenn ein vom Glück begünstigter Mensch solche Gemeinschaft hat und versucht, dieses Wissen aufzunehmen, wird er auf dem Weg zu spiritueller Erkenntnis gewiß Fortschritt machen. Um Arjuna zu immer höheren Stufen in Seinem mächtigen Dienst zu ermutigen, beschreibt Śrī Kṛṣṇa im Neunten Kapitel Themen, die vertraulicher sind als alle bereits offenbarten.

„Bhagavad-gītā" algus, esimene peatükk, on enamal või vähemal määral sissejuhatus ülejäänud raamatule ning teises ja kolmandas peatükis kirjeldatavaid vaimseid teadmisi nimetatakse väärtuslikeks. Seitsmendas ja kaheksandas peatükis käsitletavad teemad on otseselt seotud pühendunud teenimisega ning kuna nad valgustavad kuulajat Kṛṣṇa teadvusega, nimetatakse neid veel väärtuslikemaks. Üheksandas peatükis käsitletakse aga puhast ja kõigutamatut pühendumust. Seepärast nimetatakse seda kõige väärtuslikumaks. Inimene, kes teab neid kõige salajasemaid teadmisi Kṛṣṇast, asetseb loomulikult transtsendentaalsel tasandil ning seetõttu ei kannata ta materiaalsete vaevade käes, ehkki viibib materiaalses maailmas. „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" öeldakse, et kui inimene omab siirast soovi teenida armastusega Kõigekõrgemat Jumalat, siis tuleb teda pidada vabanenuks, ehkki ta viibib materiaalse eksistentsi tingimustest sõltuvas olukorras. „Bhagavad-gītā" kümnendas peatükis leiame me samuti, et igaüks, kes teenib sel moel Jumalat, on vabanenud isiksus.

Der Anfang der Bhagavad-gītā, das Erste Kapitel, ist mehr oder weniger eine Einleitung zum übrigen Teil des Buches. Das im Zweiten und Dritten Kapitel beschriebene spirituelle Wissen wird als vertraulich bezeichnet. Die im Siebten und Achten Kapitel erörterten Themen befassen sich insbesondere mit hingebungsvollem Dienst, und weil sie zur Erleuchtung im Kṛṣṇa-Bewußtsein führen, gelten sie als noch vertraulicher. Aber die im Neunten Kapitel beschriebenen Themen handeln von unvermischter, reiner Hingabe, und daher wird es „das vertraulichste Wissen“ genannt. Wer im vertraulichsten Wissen von Kṛṣṇa gründet, ist von Natur aus transzendental und erleidet daher keine materiellen Qualen mehr, obwohl er sich in der materiellen Welt befindet. Im Bhakti-rasāmṛta-sindhu wird gesagt, daß jemand, der den aufrichtigen Wunsch hat, dem Höchsten Herrn mit Liebe Dienst darzubringen, als befreit angesehen werden muß, auch wenn er sich noch im bedingten Zustand des materiellen Daseins befindet. Ebenso heißt es im Zehnten Kapitel der Bhagavad-gītā, daß jeder, der auf diese Weise handelt, eine befreite Seele ist.

Käesoleval esimesel värsil on eriline tähtsus. Sõnad idaṁ jñānam („need teadmised") viitavad puhtale pühendunud teenimisele, mis koosneb üheksast tegevusest: kuulamisest, laulmisest, mäletamisest, teenimisest, kummardamisest, palvetamisest, kuuletumisest, Jumalaga sõpruse hoidmisest ja kõige loovutamisest Jumalale. Neid pühendunud teenimise üheksat protsessi praktiseerides tõuseb inimene vaimsele teadvuse tasandile, Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Kui inimene on puhastanud sel viisil oma südame materiaalsest saastast, siis mõistab ta teadust Kṛṣṇast. Ei piisa üksnes mõistmisest, et elusolend ei ole materiaalne. See võib olla vaimse teadvustamise alguseks, kuid tuleb eristada ka kehalisi tegevusi ja vaimseid tegevusi, mida sooritab inimene, kes on mõistnud, et ta ei ole keha.

Der erste Vers dieses Kapitels nun ist von besonderer Bedeutung. Die Worte idaṁ jñānam („dieses Wissen“) beziehen sich auf reinen hingebungsvollen Dienst, der aus neun verschiedenen Tätigkeiten besteht: hören, chanten, sich erinnern, dienen, verehren, beten, gehorchen, Freundschaft pflegen und alles hingeben. Wenn man diese neun Elemente des hingebungsvollen Dienstes praktiziert, wird man zu spirituellem Bewußtsein, Kṛṣṇa-Bewußtsein, erhoben. Wenn das Herz auf diese Weise von der materiellen Verunreinigung befreit ist, kann man die Wissenschaft von Kṛṣṇa verstehen. Nur zu verstehen, daß das Lebewesen nicht materiell ist, genügt nicht. Diese Erkenntnis mag der Beginn spiritueller Verwirklichung sein, doch man sollte auch den Unterschied zwischen Tätigkeiten des Körpers und den spirituellen Tätigkeiten von jemandem kennen, der versteht, daß er nicht der Körper ist.

Seitsmendas peatükis me juba arutlesime Jumala Kõrgeima Isiksuse külluslikust võimsusest, Tema erinevatest energiatest, madalamast ja kõrgemast energiast ning kogu materiaalsest avaldumisest. Üheksandas peatükis kirjeldatakse nüüd Jumala hiilgust.

Im Siebten Kapitel sprachen wir bereits über die vielfältige Macht der Höchsten Persönlichkeit Gottes, Ihre verschiedenen Energien, die niedere und die höhere Natur und die gesamte materielle Manifestation. Jetzt werden in Kapitel Neun die Herrlichkeiten des Herrn beschrieben werden.

Sanskritikeelne sõna anasūyave on käesolevas värsis samuti väga tähtis. Valdavalt on kõik „Bhagavad-gītā" kommenteerijad, isegi kui nad on väljapaistvad õpetlased, Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse peale kadedad. Isegi kõige erudeeritumad õpetlased seletavad „Bhagavad-gītāt" ebatäpselt. Kuna nad kadestavad Kṛṣṇat, on nende kommentaarid kasutud. Ainult Jumala pühendunute poolt antud kommentaarid on autoriteetsed. Keegi ei saa selgitada „Bhagavad-gītāt" või anda Kṛṣṇast täielikke teadmisi Teda kadestades. Inimene, kes kritiseerib Kṛṣṇa iseloomu, Teda tundmata, on rumal. Seepärast tuleb selliste kommentaaride kuulamist väga hoolikalt vältida. Selle jaoks, kes mõistab, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, puhas ja transtsendentaalne isiksus, on käesolevad peatükid väga kasulikud.

Das Sanskritwort anasūyave in diesm Vers ist ebenfalls sehr bedeutsam. Praktisch alle Kommentatoren beneiden Kṛṣṇa, die Höchste Persönlichkeit Gottes, auch wenn sie sehr gebildet sind, und selbst die größten Gelehrten interpretieren die Bhagavad-gītā falsch. Weil sie Kṛṣṇa beneiden, sind ihre Kommentare wertlos. Die Kommentare, die von Gottgeweihten verfaßt werden, sind autorisiert. Niemand kann die Bhagavad-gītā erklären oder vollkommenes Wissen von Kṛṣṇa vermitteln, wenn er neidisch ist. Wer Kṛṣṇas Charakter kritisiert, ohne Kṛṣṇa zu kennen, ist ein Narr. Solche Kommentare sollten daher sorgsam gemieden werden. Für den, der versteht, daß Kṛṣṇa die Höchste Persönlichkeit Gottes, die reine und transzendentale Persönlichkeit, ist, werden diese Kapitel von großem Nutzen sein.