Skip to main content

TEXT 9

TEXT 9

Tekst

Tekstas

kaviṁ purāṇam anuśāsitāram
aṇor aṇīyāṁsam anusmared yaḥ
sarvasya dhātāram acintya-rūpam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt
kaviṁ purāṇam anuśāsitāram
aṇor aṇīyāṁsam anusmared yaḥ
sarvasya dhātāram acintya-rūpam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt

Synonyms

Synonyms

kavim — seda, kes teab kõike; purāṇam — vanimat; anuśāsitāram — kontrollijat; aṇoḥ — kui aatom; aṇīyāṁsam — väiksemat; anusmaret — mõtleb alati; yaḥ — see, kes; sarvasya — kõige; dhātāram — alalhoidjat; acintya — käsitlematu; rūpam — kelle kuju; āditya-varṇam — helendavat kui päike; tamasaḥ — pimeduse suhtes; parastāt — transtsendentaalsest.

kavim — visa žinantis; purāṇam — seniausias; anuśāsitāram — valdovas; anoḥ — už atomą; aṇīyāṁsam — mažesnis; anusmaret — nuolat galvoja taip; yaḥ — tas, kuris; sarvasya — visa ko; dhātāram — palaikytojas; acintya — nesuvokiamas; rūpam — kurio pavidalas; āditya-varṇam — švytintis lyg saulė; tamasaḥ — tamsai; parastāt — transcendentalus.

Translation

Translation

Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.

Apie Aukščiausiąjį Viešpatį reikia mąstyti kaip apie visa žinantį, seniausią, valdovą, mažesnį už mažiausiąjį, visa ko palaikytoją, esantį aukščiau materialių sampratų, nesuvokiamą ir tą, kuris visada yra asmuo. Jis šviesus tarsi saulė ir būdamas transcendentalus yra anapus materialios gamtos.

Purport

Purport

Selles värsis selgitatakse Kõigekõrgemast mõtlemise protsessi. Olulisim on mõista, et Kõigekõrgem pole tühjus ega midagi impersonaalset. Pole võimalik mediteerida tühjusest või millestki impersonaalsest. See on väga raske. Kṛṣṇast mõtlemise protsess on seevastu väga lihtne ning seda selgitataksegi käesolevas värsis. Jumal on esiteks puruṣa, isik, nagu Rāma või Kṛṣṇa. Ning olenemata sellest, kas me mõtleme Rāmast või Kṛṣṇast, kirjeldatakse selles „Bhagavad-gītā" värsis meile, milline isik on Jumal. Jumal on kavi, see tähendab, et Ta teab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, mis tähendab omakorda, et Ta teab kõike. Ta on vanim isiksus, sest Tema on kõige alge. Kõik on sündinud Temast. Ta on ka universumi kõrgeim kontrollija ning inimkonna alalhoidja ja juhendaja. Ta on väikseimast väiksem. Elusolendi suurus on üks kümnetuhandik juuksekarva otsast, kuid Jumal on nii käsitlematult väike, et mahub selle osakese südamesse. Seetõttu öeldakse, et Ta on väikseimast väiksem. Kuna Ta on Kõrgeim, võib Ta tungida aatomisse ja väikseima olendi südamesse ning kontrollida teda kui Ülihing. Ehkki Ta on nii väike, on Ta kõikeläbiv ning kõike alalhoidev. Kõiki neid planetaarsüsteeme hoiab alal Tema. Tihtipeale me imestame, kuidas need suured planeedid avaruses hõljuvad. Käesolevas värsis öeldakse, et Oma käsitlematu energia abil hoiab kõiki neid suuri planeete ja galaktikaid ülal Jumal. Sellega seoses on väga oluline sõna acintya (käsitlematu). Jumala energia jääb väljapoole meie arusaamasid, väljapoole meie mõtlemisvõimet ning seepärast öeldakse, et see on käsitlematu. Kes saaks seda vaidlustada? Ta läbib seda materiaalset maailma, jäädes sellegipoolest sellest kõrgemale. Me ei suuda mõista isegi seda materiaalset maailma, mis on täiesti tühine vaimse maailmaga võrreldes – kuidas saaksime me siis mõista veel midagi, mis jääb sellest väljapoole? Acintya viitab materiaalsest maailmast väljapoole jäävale, mida meie tõendused, loogika ega filosoofilised teooriad ei suuda määratleda, mis on meie jaoks käsitlematu. Seepärast peaksid arukad inimesed vältima kasutut vaidlemist ja spekuleerimist, aktsepteerides seda, mida on öeldud pühakirjades nagu „Vedad", „Bhagavad-gītā" ja „Śrīmad-Bhāgavatam" ning järgides nendes antud põhimõtteid. See on tee mõistmisele.

KOMENTARAS: Posmas nurodo, kaip mąstyti apie Aukščiausiąjį. Svarbiausia tai, jog Jis ne beasmenis ir nėra tuštuma. Žmogus negali medituoti tuštumą arba kažką neasmenišką, nes tai labai sunku. O štai mąstyti apie Kṛṣṇą visai nesunku, ir čia kaip tik apie tai kalbama. Visu pirma, Viešpats yra puruṣa – asmuo; kaip apie asmenį mes mąstome ir apie Rāmą, ir apie Kṛṣṇą. Šis „Bhagavad-gītos“ posmas aprašo koks iš tikrųjų yra Viešpats, ar mes galvotume apie Kṛṣṇą ar apie Rāmą. Viešpats yra kavi, t.y. Jis pažįsta praeitį, dabartį ir ateitį, todėl yra visažinantis. Jis – seniausioji asmenybė, nes yra visa ko pradžių pradžia, viskas kilo iš Jo. Be to, Jis aukščiausias visatos valdovas, žmonijos globėjas ir mokytojas. Jis mažų mažiausias. Gyvoji esybė yra didumo sulig viena dešimttūkstantąja plauko galiuko dalim, tačiau Viešpats toks nesuvokiamai mažas, kad įeina ir į šios dalelės širdį. Todėl Jis ir vadinamas mažų mažiausiu. Kaip Aukščiausiasis, Jis gali įeiti į atomą ar pačios mažiausios būtybės širdį ir, būdamas Supersiela, ją kontroliuoti. Nors labai mažas, Jis viską persmelkia ir viską palaiko. Jis palaiko visas planetų sistemas. Dažnai stebimės, kaip tokios milžiniškos planetos plauko erdvėje. Čia teigiama, kad Aukščiausiasis Viešpats Savo nesuvokiama energija palaiko visas šias milžiniškas planetas ir galaktikų sistemas. Šiuo atveju itin svarbus žodis acintya (nesuvokiamas). Dievo energija yra už mūsų patyrimo ir mąstymo ribų, todėl ir vadinama nesuvokiama (acintya). Kas tai užginčys? Viešpats persmelkia materialų pasaulį ir vis dėlto yra anapus jo. Mes nepajėgiame suvokti net materialaus pasaulio – tokio menko, lyginant jį su dvasiniu, tad kaip galima suvokti tai, kas driekiasi anapus? Acintya reiškia tai, kas yra anapus materialaus pasaulio, ko mūsų argumentai, logika ir filosofavimas nepasiekia, tai, kas nesuvokiama. Todėl išmintingi žmonės, vengdami beprasmių ginčų ir samprotavimų, turėtų pripažinti šventraščių – Vedų, „Bhagavad-gītos“ ir „Śrīmad-Bhāgavatam“ teiginius ir laikytis jų nustatytų principų. Taip žmogus įgytų supratimą.