TEXT 8

Tekst

Texte

abhyāsa-yoga-yuktena
cetasā nānya-gāminā
paramaṁ puruṣaṁ divyaṁ
yāti pārthānucintayan

Synonyms

abhyāsa — praktiseerides; yoga-yuktena — olles hõivatud meditatsiooniga; cetasā — mõistuse ja arukusega; na anya-gāminā — kõrvale kaldumata; paramam — Kõrgeimat; puruṣam — Jumala Isiksust; divyam — transtsendentaalset; yāti — inimene saavutab; pārtha — oo, Pṛthā poeg; anucintayan — pidevalt mõteldes.

abhyāsa-yoga: par la pratique du yoga; yuktena: engagé dans la méditation; cetasā: par le mental et l’intelligence; na anya-gāminā: sans les laisser dévier; paramam: Suprême; puruṣam: Dieu, la Personne; divyam: transcendantale; yāti: on atteint; pārtha: ô fils de Pṛthā; anucintayan: pensant constamment à.

Translation

Oo, Pārtha, see, kes mediteerib Minule kui Jumala Kõrgeimale Isiksusele, kelle mõistus on pidevalt hõivatud Minu mäletamisega ega kaldu sellelt teelt kõrvale, jõuab kindlasti Minuni.

Celui qui médite sur Moi, la Personne Suprême, et toujours se souvient de Moi, sans jamais dévier, celui-là vient à Moi sans nul doute, ô Pārtha.

Purport

Selles värsis rõhutab Jumal Kṛṣṇa Tema mäletamise olulisust. Mälu Kṛṣṇast taastub Hare Kṛṣṇa mahā-mantrat korrates. Kõigekõrgema Jumala helivibratsiooni kordamist ja kuulamist praktiseerides on hõivatud nii inimese kõrvad, keel kui ka mõistus. Seda müstilist meditatsiooni on väga lihtne praktiseerida ning see aitab inimesel Kõigekõrgema Jumalani jõuda. Puruṣa tähendab nautija. Ehkki elusolendid kuuluvad Kõigekõrgema Jumala marginaalsesse energiasse, on nad mateeriast saastunud. Nad peavad ennast nautijaiks, kuid nad ei ole kõrgeimad nautijad. Siin öeldakse selgelt, et kõrgeim nautija on Jumala Kõrgeim Isiksus Oma erinevates avaldumistes ja täielikes ekspansioonides nagu Nārāyaṇa, Vāsudeva jne.

Dans ce verset, Kṛṣṇa insiste sur l’importance de Le garder toujours présent à l’esprit. Or, entendre et chanter le mahā-mantra Hare Kṛṣṇa, vibration sonore représentant le Seigneur Suprême, ravive en l’être le souvenir de Kṛṣṇa et occupe aussi bien le mental que l’oreille et la langue. C’est une méditation mystique, facile à pratiquer, qui nous aide à atteindre le Seigneur.

Puruṣam signifie « celui qui jouit de, qui bénéficie de ». Bien que constituant l’énergie marginale du Seigneur, l’être distinct est souillé par la matière. Il croit pouvoir jouir de tout, mais il n’est pas le bénéficiaire suprême. Il apparaît clairement ici que c’est le Seigneur, dans Ses diverses manifestations et émanations plénières (Nārāyaṇa, Vāsudeva, etc.), qui a la suprême jouissance de tout ce qui est.

Pühendunu võib Hare Kṛṣṇa mantrat korrates pidevalt mõtelda pühendunud teenimise objektist, Kõigekõrgemast Jumalast, ükskõik millisel Tema kujul – Nārāyaṇana, Kṛṣṇana, Rāmana jne. Hare Kṛṣṇa mantra kordamine puhastab teda, ning olles läbi kogu elu korranud seda mantrat, siirdub ta elu lõpul Jumala kuningriiki. Jooga praktiseerimine tähendab mediteerimist inimese südames asuvale Ülihingele ning Hare Kṛṣṇa mantra kordamine kinnitab inimese mõistuse Kõigekõrgemale Jumalale. Mõistus on püsimatu, mistõttu on oluline sundida seda mõtlema Kṛṣṇast. Seoses sellega tuuakse sageli näide tõugust, kes mõtleb liblikaks saamisest ning lõpuks muutubki ta juba selles elus liblikaks. Kui me mõtleme samamoodi pidevalt Kṛṣṇast, siis võime kindlad olla, et elu lõpul saame me Kṛṣṇaga samalaadse keha.

Tout comme la méditation permet au yogī de se concentrer sur l’Âme Suprême, le chant du mantra Hare Kṛṣṇa permet au dévot de toujours fixer son esprit sur l’objet de son adoration, le Seigneur Suprême, sous l’une ou l’autre de Ses formes (Kṛṣṇa, Rāma, Nārāyaṇa). Cette pratique constante le purifie et lui permet à la fin de sa vie d’atteindre le royaume de Dieu. S’il faut ainsi imposer au mental la pensée de Kṛṣṇa, c’est qu’il est inconstant par nature. De même qu’à force de penser à se métamorphoser, la chenille se transforme en papillon dans une même vie, l’homme, à force de penser à Kṛṣṇa, est assuré d’acquérir, à la fin de sa vie, la même constitution corporelle que Lui.