TEXT 4

Tekst

Texte

adhibhūtaṁ kṣaro bhāvaḥ
puruṣaś cādhidaivatam
adhiyajño ’ham evātra
dehe deha-bhṛtāṁ vara

Synonyms

adhibhūtam — füüsiline avaldumine; kṣaraḥ — pidevalt muutuv; bhāvaḥ — loodus; puruṣaḥ — kõiksuse kuju, mis sisaldab kõiki pooljumalaid nagu Päikest ja Kuud; ca — ja; adhidaivatam — adhidaivaks nimetatav; adhiyajñaḥ — Ülihing; aham — Mina (Kṛṣṇa); eva — kindlasti; atra — selles; dehe — kehas; deha-bhṛtām — kehastunute; vara — oo, parim.

adhibhūtam: la manifestation physique; kṣaraḥ: changeant constamment; bhāvaḥ: la nature; puruṣaḥ: la forme universelle comprenant tous les devas, comme le soleil et la lune; ca: et; adhidaivatam: appelée adhidaiva; adhiyajñaḥ: l’Âme Suprême; aham: Je (Kṛṣṇa); eva: certes; atra: dans ce; dehe: corps; deha-bhṛtām: des êtres incarnés; vara: ô le meilleur.

Translation

Oo, parim kehastunud olendite hulgast! Füüsilist loodust, mis pidevalt muutub, nimetatakse adhibhūtaks [materiaalseks avaldumiseks]. Jumala kõiksuse kuju, mis sisaldab kõiki pooljumalaid, nagu päikese- ja kuujumal, nimetatakse adhidaivaks. Ning Mind, Kõigekõrgemat Jumalat, kes Ma asetsen Ülihingena iga kehastunud olendi südames, nimetatakse adhiyajñaks [ohverduste Jumalaks].

Ô meilleur des êtres incarnés, on nomme adhibhūta la nature matérielle en constante mutation, adhidaiva la forme universelle du Seigneur qui comprend tous les devas – comme ceux de la lune et du soleil – et adhiyajña [le Seigneur du sacrifice] Ma propre Personne, qui sous la forme de l’Âme Suprême réside dans le cœur de chacun.

Purport

Füüsiline loodus muutub pidevalt. Materiaalsed kehad läbivad tavaliselt kuus etappi: nad sünnivad, kasvavad, eksisteerivad teatud aja jooksul, loovad kõrvalsaadusi, kärbuvad ning seejärel kaovad. Seda füüsilist loodust nimetatakse adhibhūtaks. See on ühel teatud hetkel loodud ning ühel teatud hetkel see ka hävitatakse. Kontseptsiooni Kõigekõrgema Jumala kõiksuse kujust, mis sisaldab kõiki pooljumalaid ning nende erinevaid planeete, nimetatakse adhidaivataks. Kõrvuti individuaalse hingega asetseb kehas ka Ülihing, Jumal Kṛṣṇa täieõiguslik esindaja. Ülihinge nimetatakse Paramātmāks või adhiyajñaks ning Ta paikneb igaühe südames. Käesoleva värsi kontekstis on eriti oluline sõna eva, sest selle sõnaga rõhutab Jumal, et Paramātmā ei ole Temast erinev. Ülihing, Jumala Kõrgeim Isiksus, kes asetseb elusolendi südames kõrvuti individuaalse hingega, on individuaalse hinge tegude tunnistaja ning hinge teadvuse erinevate tasandite alge. Ülihing annab individuaalsele hingele võimaluse tegutseda vabalt, olles vaid tema tegude tunnistajaks. Puhas Kṛṣṇa teadvuses viibiv pühendunu, kes on hõivatud Jumala transtsendentaalse teenimisega, mõistab Kõigekõrgema Jumala kõikide erinevate avaldumiste funktsioone iseenesest. Jumala hiiglaslikku kõiksuse kuju nimetatakse adhidaivataks ning algaja pühendunu, kes ei suuda läheneda Kõigekõrgemale Jumalale kui Ülihingele, võib mõtiskleda adhidaivatast. Algajale pühendunule soovitatakse mõtiskleda justnimelt kõiksuse kujust ehk virāṭ-puruṣast, kelle jalgu peetakse madalamateks planeetideks, silmi Päikeseks ja Kuuks ning pead kõrgemaks planetaarsüsteemiks.

La nature matérielle est en constante mutation. Les corps matériels, en effet, passent généralement par six étapes: naissance, croissance, stabilisation, reproduction, déclin et mort. Cette nature matérielle, qu’on nomme adhibhūta, est créée à un moment précis et sera également détruite à un moment déterminé. La forme universelle du Seigneur Suprême, qui embrasse tous les devas et leurs planètes, porte, elle, le nom d’adhidaivata.

L’Âme Suprême, représentation plénière de Kṛṣṇa, est présente au côté de l’âme distincte. Elle est dans le cœur de chaque entité vivante et porte le nom de Paramātmā, ou adhiyajña. Le Paramātmā n’est pas différent de Kṛṣṇa Lui-même, comme le souligne précisément dans ce verset le mot eva. Il est à l’origine des divers états de conscience de l’âme distincte et Il est le témoin de chacune de ses activités. L’Âme Suprême donne à l’être vivant la possibilité d’agir librement et observe tous ses actes.

Le pur dévot de Kṛṣṇa, pleinement absorbé dans le service transcendantal du Seigneur, comprend d’emblée les fonctions que remplissent ces diverses manifestations divines. Quant au néophyte qui ne sait approcher le Seigneur Suprême sous Sa forme de Paramātmā, il pourra Le contempler dans Son immense forme universelle, adhidaivata, ou virāṭ-puruṣa, dont les jambes sont les planètes inférieures, les yeux sont le soleil et la lune, et la tête, le système planétaire supérieur.