TEXT 19
TEXT 19
Tekst
Tekstas
bhūtvā bhūtvā pralīyate
rātry-āgame ’vaśaḥ pārtha
prabhavaty ahar-āgame
bhūtvā bhūtvā pralīyate
rātry-āgame ’vaśaḥ pārtha
prabhavaty ahar-āgame
Synonyms
Synonyms
bhūta-grāmaḥ — kõikide elusolendite hulk; saḥ — need; eva — kindlasti; ayam — see; bhūtvā bhūtvā — korduvalt sündides; pralīyate — hävitatakse; rātri — öö; āgame — saabudes; avaśaḥ — automaatselt; pārtha — oo, Pṛthā poeg; prabhavati — on avaldunud; ahaḥ — päeva; āgame — saabudes.
Translation
Translation
Brahmā päeva saabudes avalduvad kõik elusolendid taas ja taas, oo, Pṛthā poeg, ning kui laskub Brahmā öö, hävivad nad abitult.
Kaskart iš naujo auštant Brahmos dienai atsiranda visos gyvosios esybės, o nusileidus Brahmos nakčiai, jos, bejėgės, sunaikinamos.
Purport
Purport
Vähem arukad inimesed, kes püüavad jääda materiaalsesse maailma, võivad küll ajutiselt tõusta kõrgematele planeetidele, kuid peavad seejärel taas siia, Maale langema. Brahmā päeva jooksul võivad nad tegutseda selle materiaalse maailma kõrgematel ja madalamatel planeetidel, kuid Brahmā öö saabudes hävitatakse nad kõik. Brahmā päeva jooksul omandavad elusolendid materiaalsete tegevuste sooritamiseks erinevaid kehasid, kuid öö saabudes pole neil enam kehasid, vaid nad viibivad ühtselt Viṣṇu kehas. Brahmā päeva saabudes avalduvad nad taas. Bhūtvā bhūtvā pralīyate: päeva ajal muutuvad nad avaldunuks ning öö saabudes hävitatakse nad jälle. Lõpuks, kui Brahmā elu jõuab lõpule, hävitatakse nad kõik ning nad jäävad miljoniteks aastateks mitteavaldunud seisundisse. Ning kui Brahmā uuel ajastul taas sünnib, avalduvad ka elusolendid uuesti. Sedasi peab materiaalne maailm neid oma lummuse vangis. Kuid arukad inimesed, kes pöörduvad Kṛṣṇa teadvuse poole, kasutavad oma inimelu täielikult Jumala pühendunud teenimiseks, korrates Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Sel viisil kannavad nad end juba selle eluga Kṛṣṇa vaimsele planeedile, kus, nautides igavest õndsust, ei allu nad enam taassünnile.
KOMENTARAS: Menkos nuovokos būtybės, kurios stengiasi pasilikti materialiame pasaulyje, iškopia į aukštesniąsias planetas, bet paskui vėl priverstos grįžti į Žemės planetą. Kol trunka Brahmos diena, jos atlieka veiklą aukštesnėse ar žemesnėse materialaus pasaulio planetose, bet atėjus Brahmos nakčiai, visos jos vėl sunaikinamos. Dieną jos gauna įvairiausius kūnus, kad galėtų materialiai veikti, o naktį, jų netekusios, suslėgtos glūdi Viṣṇu kūne. Paskui vėl, kai aušta Brahmos diena, jos išvysta šviesą. Bhūtvā bhūtva pralīyate: dieną jos turi išreikštą būvį, o naktį yra sunaikinamos. Pasibaigus Brahmos gyvenimui, visos jos sunaikinamos ir milijonų milijonus metų būna neišreikštos, o vėl apsireiškia kitoje epochoje po Brahmos gimimo. Taip jas apžavi materialaus pasaulio kerai. Tačiau išmintingi žmonės, įsijungę į Kṛṣṇos sąmonę, teisingai panaudoja žmogaus gyvenimą pasiaukojimo tarnystei, kartodami Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Tokiu būdu jie dar šį gyvenimą persikelia į dvasinę Kṛṣṇos planetą, ten patiria amžiną palaimą ir jau nebeprivalo atgimti.