Skip to main content

TEXT 14

TEXT 14

Tekst

Text

ananya-cetāḥ satataṁ
yo māṁ smarati nityaśaḥ
tasyāhaṁ su-labhaḥ pārtha
nitya-yuktasya yoginaḥ
ananya-cetāḥ satataṁ
yo māṁ smarati nityaśaḥ
tasyāhaṁ su-labhaḥ pārtha
nitya-yuktasya yoginaḥ

Synonyms

Synonyms

ananya-cetāḥ — kõigutamatu mõistusega; satatam — alati; yaḥ — igaüks, kes; mām — Mind (Kṛṣṇat); smarati — mäletab; nityaśaḥ — regulaarselt; tasya — temale; aham — Mina olen; su-labhaḥ — väga lihtne saavutada; pārtha — oo, Pṛthā poeg; nitya — regulaarselt; yuktasya — hõivatud; yoginaḥ — pühendunu jaoks.

ananya-cetāḥ — without deviation of the mind; satatam — always; yaḥ — anyone who; mām — Me (Kṛṣṇa); smarati — remembers; nityaśaḥ — regularly; tasya — to him; aham — I am; su-labhaḥ — very easy to achieve; pārtha — O son of Pṛthā; nitya — regularly; yuktasya — engaged; yoginaḥ — for the devotee.

Translation

Translation

Oo, Pṛthā poeg, selle jaoks, kes Mind alati kõrvalekaldumatult mäletab, on Minuni jõudmine lihtne, sest selline inimene on pidevalt hõivatud Minu pühendunud teenimisega.

For one who always remembers Me without deviation, I am easy to obtain, O son of Pṛthā, because of his constant engagement in devotional service.

Purport

Purport

Antud värss kirjeldab eriti selgelt, milline lõppeesmärk on kõrvalekaldumatutel pühendunutel, kes teenivad bhakti-joogat praktiseerides Jumala Kõrgeimat Isiksust. Eespool mainiti nelja liiki pühendunuid: ahastuses olijaid, uudishimulikke inimesi, materiaalse kasu ihaldajaid ja spekuleerivaid filosoofe, ning kirjeldati ka erinevaid vabanemiseni viivaid protsesse: karma-joogat, jñāna-joogat ja haṭha-joogat. Ka nende joogasüsteemide põhimõtted sisaldavad mõningal määral bhaktit, kuid käesolev värss rõhutab puhta bhakti-jooga süsteemi, kuhu ei ole segatud jñānat, karmat ega haṭhat. Sõna ananya-cetāḥ viitab sellele, et puhast bhakti-joogat praktiseeriv pühendunu ei soovi midagi muud peale Kṛṣṇa. Puhas pühendunu ei ihalda tõusmist taevalikele planeetidele, brahmajyotiga ühte sulamist, lunastust ega materiaalse maailma köidikutest vabanemist. Puhas pühendunu ei ihalda midagi. „Caitanya-caritāmṛtas" nimetatakse puhast pühendunut niṣkāmaks, mis tähendab, et ta ei ihalda mitte mingisugust isiklikku kasu. Täielik rahu kuulub ainult sellisele puhtale pühendunule, mitte aga neile, kes pürgivad isikliku kasu poole. Samas kui jñāna-joogi, karma-joogi või haṭha-joogi omavad isiklikke huve, pole puhtal pühendunul ühtegi teist soovi peale Jumala Kõrgeima Isiksuse rahuldamise. Seepärast ütlebki Jumal, et nende jaoks, kes on kõigutamatult Temale pühendunud, on Temani jõudmine lihtne.

This verse especially describes the final destination attained by the unalloyed devotees who serve the Supreme Personality of Godhead in bhakti-yoga. Previous verses have mentioned four different kinds of devotees – the distressed, the inquisitive, those who seek material gain, and the speculative philosophers. Different processes of liberation have also been described: karma-yoga, jñāna-yoga and haṭha-yoga. The principles of these yoga systems have some bhakti added, but this verse particularly mentions pure bhakti-yoga, without any mixture of jñāna, karma or haṭha. As indicated by the word ananya-cetāḥ, in pure bhakti-yoga the devotee desires nothing but Kṛṣṇa. A pure devotee does not desire promotion to heavenly planets, nor does he seek oneness with the brahma-jyotir or salvation or liberation from material entanglement. A pure devotee does not desire anything. In the Caitanya-caritāmṛta the pure devotee is called niṣkāma, which means he has no desire for self-interest. Perfect peace belongs to him alone, not to them who strive for personal gain. Whereas a jñāna-yogī, karma-yogī or haṭha-yogī has his own selfish interests, a perfect devotee has no desire other than to please the Supreme Personality of Godhead. Therefore the Lord says that for anyone who is unflinchingly devoted to Him, He is easy to attain.

Puhas pühendunu on alati hõivatud Kṛṣṇa või mõne Tema isiksusliku kehastuse pühendunud teenimisega. Kṛṣṇal on palju erinevaid täielikke ekspansioone ja inkarnatsioone nagu Rāma ja Nṛsiṁha, ning pühendunu võib Jumalat armastusega teenides fikseerida oma mõistuse ükskõik millisele nendest Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalsetest kehastustest. Sellisel pühendunul ei esine probleeme, mis kerkivad esile teiste joogade praktiseerijate ees. Bhakti-jooga on väga lihtne ja puhas ning seda on kerge praktiseerida. Alustada võib lihtsalt Hare Kṛṣṇa mantra kordamisega. Jumal on armulik kõigi vastu, kuid nagu eespool juba selgitatud, on Ta eriliselt armulik nende vastu, kes Teda alati kõrvalekaldumatult teenivad. Jumal aitab selliseid pühendunuid erinevatel viisidel. „Vedades" öeldakse („Kaṭha Upaniṣad" 1.2.23): yam evaiṣa vṛṇute tena labhyas/ tasyaiṣa ātmā vivṛṇute tanuṁ svām. „See, kes on täielikult alistunud Kõigekõrgemale Jumalale ning teenib Teda pühendunult, suudab mõista Teda sellisena nagu Ta on." Ning „Bhagavad-gītās" (10.10) öeldakse: dadāmi buddhi-yogaṁ tam. „Jumal annab sellisele pühendunule piisavalt arukust, et ta lõppkokkuvõttes võiks jõuda Temani Tema vaimses kuningriigis."

A pure devotee always engages in devotional service to Kṛṣṇa in one of His various personal features. Kṛṣṇa has various plenary expansions and incarnations, such as Rāma and Nṛsiṁha, and a devotee can choose to fix his mind in loving service to any of these transcendental forms of the Supreme Lord. Such a devotee meets with none of the problems that plague the practitioners of other yogas. Bhakti-yoga is very simple and pure and easy to perform. One can begin simply by chanting Hare Kṛṣṇa. The Lord is merciful to all, but as we have already explained, He is especially inclined toward those who always serve Him without deviation. The Lord helps such devotees in various ways. As stated in the Vedas (Kaṭha Upaniṣad 1.2.23), yam evaiṣa vṛṇute tena labhyas/ tasyaiṣa ātmā vivṛṇute tanuṁ svām: one who is fully surrendered and engaged in the devotional service of the Supreme Lord can understand the Supreme Lord as He is. And as stated in Bhagavad-gītā (10.10), dadāmi buddhi-yogaṁ tam: the Lord gives such a devotee sufficient intelligence so that ultimately the devotee can attain Him in His spiritual kingdom.

Puhta pühendunu eriline omadus on see, et ta mõtleb alati, kõrvalekaldumatult ja ajast või paigast olenemata, Kṛṣṇast. Selleks ei saa olla mingeid takistusi. Ta peab olema võimeline teenima Jumalat alati ja kõikjal. Mõnede õpetajate arvates peaks pühendunu jääma elama pühadesse paikadesse nagu Vṛndāvana või mõnesse pühasse linna, kus Jumal elas, kuid puhas pühendunu võib elada kõikjal, luues oma pühendunud teenimisega Vṛndāvana atmosfääri. Śrī Advaita lausus Jumal Caitanyale: „Kus iganes Sa viibid, oo, Jumal, seal on Vṛndāvana."

The special qualification of the pure devotee is that he is always thinking of Kṛṣṇa without deviation and without considering the time or place. There should be no impediments. He should be able to carry out his service anywhere and at any time. Some say that the devotee should remain in holy places like Vṛndāvana or some holy town where the Lord lived, but a pure devotee can live anywhere and create the atmosphere of Vṛndāvana by his devotional service. It was Śrī Advaita who told Lord Caitanya, “Wherever You are, O Lord – there is Vṛndāvana.”

Nagu viidatud sõnadega satatam ja nityaśaḥ, mis tähendavad „alati", „regulaarselt", „iga päev", mäletab puhas pühendunu alati Kṛṣṇat ning mediteerib Temale. Sellised on puhta pühendunu omadused, kelle jaoks on Jumalani jõudmine väga lihtne. „Gītās" soovitatakse kõikide teiste joogasüsteemide seas eriti bhakti-jooga praktiseerimist. Üldiselt võib eristada viit liiki bhakti-joogisid: (1) śānta-bhakta, kes tegeleb pühendunud teenimisega neutraalselt; (2) dāsya-bhakta, kes teenib Jumalat pühendunult kui Tema teener; (3) sākhya-bhakta, kes teenib Jumalat pühendunult kui Tema sõber; (4) vātsalya-bhakta, kes teenib Jumalat pühendunult Tema vanemana; ning (5) mādhurya-bhakta, kes teenib Kõigekõrgemat Jumalat pühendunult Teda armastava kaasana. Kõigil neil juhtudel teenib puhas pühendunu pidevalt, armastusega transtsendentaalselt Kõigekõrgemat Jumalat ega unusta Teda kunagi ning seetõttu pole sellise pühendunu jaoks Jumalani jõudmine raske. Puhas pühendunu ei suuda Kõigekõrgemat Jumalat hetkekski unustada ning samamoodi ei suuda Kõigekõrgem Jumal hetkekski Oma puhast pühendunut unustada. Selline on suur õnnistus, mille toob kaasa Kṛṣṇa teadvuse arendamine mahā-mantra kordamise abil: Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare.

As indicated by the words satatam and nityaśaḥ, which mean “always,” “regularly,” or “every day,” a pure devotee constantly remembers Kṛṣṇa and meditates upon Him. These are qualifications of the pure devotee, for whom the Lord is most easily attainable. Bhakti-yoga is the system that the Gītā recommends above all others. Generally, the bhakti-yogīs are engaged in five different ways: (1) śānta-bhakta, engaged in devotional service in neutrality; (2) dāsya-bhakta, engaged in devotional service as servant; (3) sakhya-bhakta, engaged as friend; (4) vātsalya-bhakta, engaged as parent; and (5) mādhurya-bhakta, engaged as conjugal lover of the Supreme Lord. In any of these ways, the pure devotee is always constantly engaged in the transcendental loving service of the Supreme Lord and cannot forget the Supreme Lord, and so for him the Lord is easily attained. A pure devotee cannot forget the Supreme Lord for a moment, and similarly the Supreme Lord cannot forget His pure devotee for a moment. This is the great blessing of the Kṛṣṇa conscious process of chanting the mahā-mantra – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare.