TEXT 7

Tekst

mattaḥ parataraṁ nānyat
kiñcid asti dhanañ-jaya
mayi sarvam idaṁ protaṁ
sūtre maṇi-gaṇā iva

Synonyms

mattaḥ — Minust väljaspool; para-taram — kõrgem; na — ei; anyat kiñcit — midagi muud; asti — eksisteerib; dhanañjaya — oo, rikkuste vallutaja; mayi — Minus; sarvam — kõik eksisteeriv; idam — mida me näeme; protam — on lükitud; sūtre — niidile; maṇi-gaṇāḥ — pärlid; iva — nagu.

mattaḥ — hinsides Mig; para-taram — højere; na — ikke; anyat kiñcit — noget andet; asti — der er; dhanam-jaya — O vinder af rigdomme; mayi — i Mig; sarvam — alt, som er til; idam — som vi ser; protam — er trukket på; sūtre — på en tråd; maṇi-gaṇāḥ — perler; iva — som.

Translation

Oo, rikkuste vallutaja, ei ole tõde, mis oleks Minust kõrgem. Kõik eksisteeriv toetub Minule nagu nöörile lükitud pärlid.

O du vinder af rigdomme, der findes ingen sandhed, der er højere end Mig. Alting hviler på Mig som perler på en snor.

Purport

Paljud inimesed vaidlevad selle üle, kas Kõrgeim Absoluutne Tõde on personaalne või impersonaalne. „Bhagavad-gītā" kinnituste kohaselt on Absoluutne Tõde Jumala Isiksus Śrī Kṛṣṇa, ning seda toonitatakse igal sammul. Selles värsis rõhutatakse eriti selgelt, et Absoluutne Tõde on isiksus. Ka „Brahma-saṁhitās" kinnitatakse, et Kõrgeim Absoluutne Tõde on Jumala Isiksus: īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ sac-cid-ānanda-vigrahaḥ. See tähendab, et Kõrgeim Absoluutne Tõde, Jumala Isiksus, on Jumal Kṛṣṇa, kes on kõige algallikaline Jumal, kõikide naudingute varamu, Govinda, kelle keha on igavene ja täis täielikku õndsust ning kõiki teadmisi. Vedalikud autoriteedid ei jäta vähimatki kahtlust, et Absoluutne Tõde on Kõrgeim Isiksus, kõikide põhjuste põhjus. Impersonalistid vaidlustavad seda aga „Śvetāśvatara Upaniṣadis" (3.10) kirja pandud värsiga: tato yad uttarataraṁ tad arūpam anāmayam/ ya etad vidur amṛtās te bhavanti athetare duḥkham evāpiyanti. „Materiaalses maailmas peetakse Brahmād, universumi esimest elusolendit, kõrgeimaks pooljumalate, inimeste ja madalamate loomade hulgas. Kuid Brahmāst kõrgemale jääb Transtsendentsus, millel pole materiaalset kuju ning mis on vaba igasugusest materiaalsest saastast. Igaüks, kes Teda tunneb, saab samuti transtsendentaalseks, kuid need, kes Temast teadmisi ei oma, kannatavad materiaalse maailma hädade käes."

FORKLARING: Det er et almindeligt omstridt spørgsmål, hvorvidt den Højeste Absolutte Sandhed er personlig eller upersonlig. Ifølge Bhagavad-gītā er Guddommens Personlighed, Śrī Kṛṣṇa, den Absolutte Sandhed, hvilket bekræftes hele vejen igennem. Især dette vers understreger, at den Absolutte Sandhed er en person. At Guddommens Personlighed er den Højeste Absolutte Sandhed, bliver også stadfæstet i Brahma-saṁhitā (5.1) med ordene īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ, sac-cid- ānanda-vigrahaḥ, hvilket betyder, at den Højeste Absolutte Sandhed, Guddommens Personlighed, er Herren Kṛṣṇa, der er den oprindelige Herre, kilden til al glæde, Govinda, og den evige form af fuldstændig lyksalighed og viden. Disse autoriteter efterlader ingen tvivl om, at den Absolutte Sandhed er den Højeste Person, alle årsagers årsag. Imidlertid refererer upersonalisten til følgende vediske forklaring fra Śvetāśvatara Upaniṣad (3.10): tato yad uttarataraṁ tad arūpam anāmayam, ya etad vidur amṛtās te bhavanti athetare duḥkham evāpi yanti. “I den materielle verden anses Brahmā, det oprindelige levende væsen i universet, for at være den højeste blandt halvguder, mennesker og lavere dyr. Men bag Brahmā findes Transcendensen, der er uden materiel form og fri for alle materielle besmittelser. Alle, der kender Ham, bliver også transcendentale, men de, der ikke kender Ham, er underkastet den materielle verdens lidelser.”

Impersonalistid toovad siin esile sõna arūpam. Kuid see arūpam ei tähenda „impersonaalne". See viitab hoopiski eespool toodud „Brahma- saṁhitā" värsis kirjeldatud igavikulisuse, õndsuse ja teadmiste transtsendentaalsele kehastusele. Ka teised „Śvetāśvatara Upaniṣadi" (3.8 – 9) värsid kinnitavad seda järgmiselt:

Upersonalisterne lægger mere vægt på ordet arūpam. Men dette ord, arūpam, er ikke upersonligt. Det refererer til den transcendentale form af evighed, lyksalighed og kundskab som beskrevet ovenfor i Brahma- saṁhitā. Andre vers i Śvetāśvatara Upaniṣad (3.8–9) bekræfter dette:

vedāham etaṁ puruṣaṁ mahāntam
āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt
tam eva viditvāti mṛtyum eti
nānyaḥ panthā vidyate ’yanāya

yasmāt paraṁ nāparam asti kiñcid
yasmān nāṇīyo no jyāyo ’sti kiñcit
vṛkṣa iva stabdho divi tiṣṭhaty ekas
tenedaṁ pūrṇaṁ puruṣeṇa sarvam

„Ma tunnen Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes on transtsendentaalne kõikide pimedate materialistlike arusaamade suhtes. Ainult see, kes Teda tunneb, võib vabaneda sünni ja surma köidikuist. Vabanemiseks pole teist teed kui need teadmised Kõrgeimast Isiksusest."

“Jeg kender Guddommens Højeste Personlighed, der er transcendental til alle formørkede materielle opfattelser. Kun den, der kender Ham, kan gøre sig fri af fødslen og dødens lænker. Der er ingen anden vej til befrielse end denne kundskab om den Højeste Person.

„Pole ühtegi tõde, mis oleks kõrgem Kõigekõrgemast Isiksusest, sest Tema on kõigest kõrgemal seisev. Ta on väiksem väikseimast ning suurem suurimast. Ta on kui vaikiv puu ning Ta valgustab transtsendentaalset taevast. Samamoodi nagu puu ajab laiali oma juured, levitab Tema Oma laialdasi energiaid."

Ingen sandhed er højere end denne Højeste Person, for Han er den største. Han er mindre end det mindste, og Han er større end det største. Han er som et stillestående træ, og Han oplyser den transcendentale himmel, og som et træ spreder sine rødder, spreder Han Sine omfattende energier.”

Sellest värsist võib järeldada, et Kõrgeim Absoluutne Tõde on Jumala Kõrgeim Isiksus, kes on Oma paljude energiate, nii materiaalsete kui vaimsete, näol kõikeläbiv.

Af disse vers kan vi slutte, at den Højeste Absolutte Sandhed er Guddommens Højeste Personlighed, der er altgennemtrængende gennem Sine mangfoldige energier, materielle såvel som åndelige.