Skip to main content

TEXT 3

TEXT 3

Tekst

Tekst

manuṣyāṇāṁ sahasreṣu
kaścid yatati siddhaye
yatatām api siddhānāṁ
kaścin māṁ vetti tattvataḥ
manuṣyāṇāṁ sahasreṣu
kaścid yatati siddhaye
yatatām api siddhānāṁ
kaścin māṁ vetti tattvataḥ

Synonyms

Synonyms

manuṣyāṇām — inimestest; sahasreṣu — paljudest tuhandetest; kaścit — keegi; yatati — püüdleb; siddhaye — täiuslikkuse poole; yatatām — nendest, kes püüdlevad sellise eesmärgi poole; api — tõepoolest; siddhānām — nendest, kes on saavutanud täiuslikkuse; kaścit — keegi; mām — Mind; vetti — teab; tattvataḥ — tegelikult.

manuṣyāṇām — af mennesker; sahasreṣu — ud af mange tusinde; kaścit — nogen; yatati — stræber; siddhaye — efter fuldkommenhed; yatatām — af dem, der stræber således; api — sandelig; siddhānām — af dem, der har opnået fuldkommenhed; kaścit — nogen; mām — Mig; vetti — kender; tattvataḥ — faktisk.

Translation

Translation

Paljudest tuhandetest inimestest püüdleb vaid üks täiuslikkuse poole ning vahest ainult üks täiuslikkuseni jõudnutest tunneb Mind tõeliselt.

Ud af mange tusinde mennesker er der måske ét, der stræber efter fuldkommenhed, og af dem, der har opnået fuldkommenhed, er der dårligt nok ét, der virkelig kender Mig.

Purport

Purport

Inimesi on erinevaid ning ehk vaid üks paljudest tuhandetest on tõsiselt huvitatud transtsendentsuse teadvustamisest ning püüab mõista, milline on tema tegelik olemus, mis on keha ning mis on Absoluutne Tõde. Suurem osa inimkonnast tegeleb vaid loomalike kalduvuste, nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, rahuldamisega ning üksnes väga vähesed on huvitatud transtsendentaalsetest teadmistest. „Gītā" esimesed kuus peatükki on mõeldud neile, kes on huvitatud transtsendentaalsetest teadmistest, oma algse olemuse mõistmisest, Ülihingest, eneseteadvustamisest jñāna-jooga ja dhyāna-jooga praktiseerimise läbi ning enese eristamisest mateeriast. Kuid Kṛṣṇat saavad tundma õppida ainult Kṛṣṇa teadvuses viibivad inimesed. Osad transtsendentalistid võivad jõuda impersonaalse Brahmani teadvustamiseni, sest see on lihtsam kui Kṛṣṇa mõistmine. Kṛṣṇa on Kõrgeim Isiksus, kuid samal ajal on Ta nii Brahmani kui ka Paramātmā teadvustamisest kõrgemal seisev. Joogid ja jñānid on segaduses, püüdes mõista Kṛṣṇat. Ehkki väljapaistvaim impersonalist Śrīpāda Śaṅkarācārya on tunnistanud oma kommentaaris „Bhagavad-gītāle" Kṛṣṇat kui Jumala Kõrgeimat Isiksust, tema järgijad Kṛṣṇat sellisena ei tunnista, sest Kṛṣṇa tegelikku positsiooni on väga raske mõista, isegi siis, kui inimene on jõudnud impersonaalse Brahmani teadvustamiseni.

FORKLARING: Der er forskellige grader af mennesker, og ud af mange tusinde er der måske ét, der er tilstrækkelig interesseret i transcendental erkendelse til at forsøge at forstå, hvad selvet er, hvad kroppen er, og hvad den Absolutte Sandhed er. I almindelighed er menneskeheden blot optaget af dyriske tilbøjeligheder som at spise, sove, parre sig og forsvare sig, og så godt som ingen er interesserede i transcendental viden. De første seks kapitler i Bhagavad-gītā henvender sig til dem, der er interesserede i transcendental viden, i at forstå selvet, Overselvet og erkendelsesprocessen gennem jñāna-yoga og dhyāna-yoga og i at kunne skelne selvet fra materie. Kṛṣṇa kan imidlertid kun forstås af personer, der er Kṛṣṇa-bevidste. Andre transcendentalister kan muligvis opnå upersonlig Brahman-erkendelse, for det er lettere end at forstå Kṛṣṇa. Kṛṣṇa er den Højeste Person, men Han er samtidig hinsides kundskaben om Brahman og Paramātmā. Yogīerne og jñānīerne forvirres i deres forsøg på at forstå Kṛṣṇa. Selv om den mest betydningsfulde af upersonalisterne, Śrīpāda Śaṅkarācārya, i sin Bhagavad-gītā-kommentar har medgivet, at Kṛṣṇa er Guddommens Højeste Personlighed, anerkender hans tilhængere ikke Kṛṣṇa som sådan, for det er meget svært at forstå Kṛṣṇa, selv om man har transcendental erkendelse af den upersonlige Brahman.

Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, kõikide põhjuste põhjus, algne Jumal Govinda. Īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ sac-cid-ānanda-vigrahaḥ / anādir ādir govindaḥ sarva-kāraṇa-kāraṇam. Mittepühendunutel on Teda väga raske mõista. Ehkki mittepühendunud võivad kuulutada, et bhakti ehk pühendunud teenimise teed käia on väga kerge, ei praktiseeri nad seda. Kui see tõepoolest oleks kerge, miks nad siis ise seda teed ei vali? Bhakti teed käimine pole tegelikult sugugi kerge. Ebaautoriteetse niinimetatud bhakti praktiseerimine ilma tegelike teadmisteta bhaktist võib tõepoolest kerge olla, ent kui seda praktiseerida täpselt reegleid järgides, siis loobuvad spekulantidest õpetlased ja filosoofid sellest peatselt. Śrīla Rūpa Gosvāmī kirjutab oma teoses „Bhakti-rasāmṛta-sindhu" (1.2.101):

Kṛṣṇa er Guddommens Højeste Personlighed, alle årsagers årsag og den oprindelige Herre, Govinda. Ifølge Brahma-samhitā (5.1), iśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ, sac-cid-ānanda-vigrahaḥ/ anādir ādir govindaḥ, sarva- kāraṇa-kāraṇam. Det er meget svært for de ikke-hengivne at forstå Ham. Skønt ikke-hengivne hævder, at bhakti-yoga eller den hengivne tjenestes vej er meget nem, kan de ikke følge den. Hvis bhakti-metoden er så let, som den ikke-hengivne klasse af mennesker hævder det, hvorfor vælger de så den besværlige vej? I virkeligheden er bhaktiens vej ikke let. Den såkaldte bhakti-vej, der bliver praktiseret af uautoriserede personer uden viden om bhakti, er måske nem, men når der virkelig skal praktiseres i overensstemmelse med reglerne og forskrifterne, falder de spekulative lærde og filosoffer fra. Śrīla Rūpa Gosvāmī skriver i sin Bhakti-rasāmṛta-sindhu (1.2.101):

śruti-smṛti-purāṇādi-
pañcarātra-vidhiṁ vinā
aikāntikī harer bhaktir
utpātāyaiva kalpate
śruti-smṛti-purāṇādi-
pañcarātra-vidhiṁ vinā
aikāntikī harer bhaktir
utpātāyaiva kalpate

„Jumala pühendunud teenimine, mis eirab autoriteetseid vedalikke pühakirju nagu „Upaniṣadid", „Purāṇad" ning „Nārada-pañcarātra", on vaid ühiskonna tarbetu häirimine."

“Gudshengiven tjeneste, der lader hånt om autoriserede vediske skrifter såsom Upaniṣaderne, Purāṇaerne og Nārada Pañcarātra, er blot en unødig forstyrrelse i samfundet.”

Brahmanit teadvustanud impersonalist või Paramātmāt teadvustanud joogi ei suuda mõista, et Kṛṣṇa, ema Yāśodā poeg ja Arjuna kaarikujuht, on Jumala Kõrgeim Isiksus. Isegi võimsad pooljumalad on vahel Kṛṣṇa suhtes segaduses (muhyanti yat sūrayaḥ). Māṁ tu veda na kaścana – „Keegi ei tunne Mind sellisena nagu Ma olen," lausub Jumal. Ning kui keegi ka tunneb Teda, siis – sa mahātmā su-durlabhaḥ – „Selliseid suuri hingi on võimalik kohata vaid väga harva". Praktiseerimata Jumala pühendunud teenimist ei saa inimene tunda Jumalat sellisena nagu Ta on (tattvataḥ), isegi kui inimene on väljapaistev õpetlane või filosoof. Ainult puhtad pühendunud teavad midagi kõikide põhjuste põhjuse – Kṛṣṇa – tajumatutest transtsendentaalsetest omadustest, Tema kõikvõimsusest ja külluslikkusest, rikkusest, kuulsusest, jõust, ilust, teadmistest ja loobumusest. Ainult nemad teavad kui väga Ta on kiindunud Oma pühendunutesse ning kui hea sõber Ta neile on. Tema mõistmine on Brahmani teadvustamise kõrgeim tasand ning üksnes Tema pühendunud suudavad mõista Teda sellisena nagu Ta on. Seepärast öeldakse:

Det er umuligt for den Brahman-realiserede upersonalist eller den Paramātmā-realiserede yogī at forstå Kṛṣṇa, Guddommens Højeste Personlighed, som moder Yaśodās søn eller Arjunas stridsvognsfører. Selv de store halvguder bliver somme tider forvirrede over Kṛṣṇa (muhyanti yat sūrayaḥ, ŚB. 1.1.1). Māṁ tu veda na kaścana: “Ingen kender Mig, som Jeg er,” erklærer Herren (Bg. 7.26). Og hvis nogen skulle kende Ham, da sa mahātmā su-durlabhaḥ (Bg. 7.19): “Sådan en stor sjæl er yderst sjælden.” Derfor kan man ikke forstå Kṛṣṇa, som Han er (tattvataḥ), medmindre man praktiserer hengiven tjeneste til Herren, ikke engang selv om man er en stor lærd eller filosof. Kun de rene hengivne kan vide noget om Kṛṣṇas ufattelige transcendentale egenskaber, såsom hvordan Han er alle årsagers årsag, Hans almagt og overdådighed og Hans rigdom, berømmelse, styrke, skønhed, viden og forsagelse, for Kṛṣṇa er kun velvilligt indstillet over for Sine hengivne. Han er det sidste ord i Brahman-erkendelsen, og de hengivne er de eneste, der kan erkende Ham, som Han er. Derfor står der skrevet (Bhakti-rasāmṛta-sindhu 1.2.234):

ataḥ śrī-kṛṣṇa-nāmādi
na bhaved grāhyam indriyaiḥ
sevonmukhe hi jihvādau
svayam eva sphuraty adaḥ
ataḥ śrī-kṛṣṇa-nāmādi
na bhaved grāhyam indriyaiḥ
sevonmukhe hi jihvādau
svayam eva sphuraty adaḥ

„Mitte keegi ei suuda mõista, oma nüristunud materiaalsete meelte kaudu, Kṛṣṇat sellisena nagu Ta on. Kuid Ta avaldab End Oma pühendunutele, kuna nad pakuvad Talle rahuldust transtsendentaalse armastusliku teenimisega." („Bhakti-rasāmṛta-sindhu" 1.2.234)

“Ingen kan forstå Kṛṣṇa, som Han er, med de grove materielle sanser. Men Han afslører Sig Selv for Sine hengivne, når Han er fornøjet med dem på grund af deres transcendentale kærlighedstjeneste til Ham.”