TEXT 8

Tekst

Texte

jñāna-vijñāna-tṛptātmā
kūṭa-stho vijitendriyaḥ
yukta ity ucyate yogī
sama-loṣṭrāśma-kāñcanaḥ

Synonyms

jñāna — omandatud teadmistega; vijñāna — ja teadvustatud teadmistega; tṛpta — rahuldatud; ātmā — elusolend; kūṭa-sthaḥ — vaimsel tasandil asetsev; vijita-indriyaḥ — meeli kontrolliv; yuktaḥ — eneseteadvustamiseks võimeline; iti — sel moel; ucyate — öeldakse; yogī — müstik; sama — tasakaalukas; loṣṭra — mullakamakas; aśma — kivi; kāñcanaḥ — kuld.

jñāna: par la connaissance acquise; vijñāna: et la connaissance réalisée; tṛpta: satisfait; ātmā: l’être; kūṭa-sthaḥ: situé au niveau transcendantal; vijita-indriyaḥ: dont les sens sont maîtrisés; yuktaḥ: qualifié pour la réalisation spirituelle; iti: ainsi; ucyate: est dit; yogī: le spiritualiste mystique; sama: égal; loṣṭra: la motte de terre; aśma: la pierre; kāñcanaḥ: l’or.

Translation

Inimest võib pidada eneseteadvustamiseni jõudnuks ja joogiks [ehk müstikuks], kui ta on omandatud teadmiste ja nende teadvustamise läbi täielikult rahuldatud. Selline inimene asetseb transtsendentaalsel tasandil ning omab enese üle täielikku kontrolli. Ta näeb kõike – nii mullakamakaid, kive kui ka kulda – samaväärsena.

Qui est pleinement satisfait par la connaissance et la réalisation du savoir est un yogī, une âme réalisée. Ayant atteint le niveau transcendantal et la maîtrise de soi, il ne fait pas de différence entre la motte de terre, la pierre ou l’or.

Purport

Kui inimene on omandanud raamatutest teadmised, kuid ei ole teadvustanud Kõrgeimat Tõde, on tema teadmised kasutud. Seda kinnitatakse järgmiselt:

Une connaissance académique qui n’inclut pas la réalisation de la Vérité Suprême ne sert à rien. Aussi est-il dit dans le Bhakti-rasāmṛta-sindhu (1.2.234):

ataḥ śrī-kṛṣṇa-nāmādi
na bhaved grāhyam indriyaiḥ
sevonmukhe hi jihvādau
svayam eva sphuraty adaḥ

„Keegi ei ole võimeline mõistma Śrī Kṛṣṇa nime, kuju, omaduste ja mängude transtsendentaalset loodust mateeriaga saastunud meelte abil. Ainult inimesele, kes on Jumala transtsendentaalse teenimise läbi vaimselt täiesti rahuldatud, avanevad Jumala transtsendentaalne nimi ning kuju ja Tema transtsendentaalsed omadused ning mängud." („Bhakti-rasāmṛta-sindhu" 1.2.234)

« Nul ne peut, en se servant de ses sens contaminés par la matière, comprendre la nature transcendantale du nom, de la forme, des attributs et des divertissements de Śrī Kṛṣṇa. Ceux-ci ne sont révélés qu’à l’homme que la dévotion au Seigneur a chargé d’énergie spirituelle. »

See „Bhagavad-gītā" on teadus Kṛṣṇa teadvusest. Keegi ei saa jõuda Kṛṣṇa teadvuseni lihtsalt ilmaliku õpetatuse kaudu. Inimesel peab olema õnne, et kohtuda inimesega, kelle teadvus on puhas. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on rahuldatud puhta pühendunud teenimise läbi ja seetõttu omab ta, Kṛṣṇa armust, teadvustatud teadmisi. Teadmiste teadvustamise läbi jõuab inimene täiuslikkuseni. Transtsendentaalsed teadmised aitavad inimesel jääda kindlaks oma veendumustele, vaid akadeemilistele teadmistele toetuvat inimest on aga lihtne näiliste vasturääkivustega segadusse viia. Vaid eneseteadvustamiseni jõudnud inimene omab enese üle tegelikku kontrolli, sest ta on alistunud Kṛṣṇale. Ta viibib transtsendentaalsel tasandil, sest tal pole midagi pistmist ilmaliku õpetatusega. Tema jaoks ei ole ilmalikul õpetatusel ja mõttespekulatsioonidel, ka siis kui need on teiste silmis kulda väärt, suuremat väärtust kui mullakamakatel ja kividel.

La Bhagavad-gītā est la science de la conscience de Kṛṣṇa. La simple érudition profane ne permettra à personne de devenir conscient de Kṛṣṇa. Pour comprendre cette science, il faut avoir la chance d’entrer en contact avec un être dont la conscience soit pure et qui, comblé par le service et la dévotion qu’il offre à Kṛṣṇa, ait par Sa grâce pleinement réalisé cette connaissance. En réalisant ce savoir, on devient parfait.

La connaissance spirituelle nous garde imperturbable dans nos convictions, tandis que le savoir académique nous déroute lorsque nous nous heurtons à d’évidentes contradictions. Parce qu’il s’est abandonné à Kṛṣṇa, l’être conscient de son identité spirituelle maîtrise ses sens. Il se trouve au niveau spirituel, car il ne se soucie pas d’érudition profane. Cette dernière, comme la spéculation intellectuelle, pour certains aussi précieuse que l’or, n’a à ses yeux pas plus de valeur qu’une motte de terre ou une pierre.