Skip to main content

TEXT 40

TEXT 40

Tekst

Tekstas

śrī-bhagavān uvāca
pārtha naiveha nāmutra
vināśas tasya vidyate
na hi kalyāṇa-kṛt kaścid
durgatiṁ tāta gacchati
śrī-bhagavān uvāca
pārtha naiveha nāmutra
vināśas tasya vidyate
na hi kalyāṇa-kṛt kaścid
durgatiṁ tāta gacchati

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; pārtha — oo, Pṛthā poeg; na eva — see pole kunagi nii; iha — selles materiaalses maailmas; na — mitte kunagi; amutra — järgmises elus; vināśaḥ — häving; tasya — tema; vidyate — eksisteerib; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; kalyāṇa- kṛt — see, kes on hõivanud end headtoova tegevusega; kaścit — igaüks; durgatim — mandumisse; tāta — Minu sõber; gacchati — läheb.

śrī-bhagavān uvāca — Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė; pārtha — o Pṛṭhos sūnau; na eva — niekada taip nebūna; iha — šiame materialiame pasaulyje; na — niekada; amutra — kitame gyvenime; vināśaḥ — pražūtis; tasya — jo; vidyate — yra; na — niekada; hi — tikrai; kalyāṇa-kṛt — atsidėjęs gera lemiančiai veiklai; kaścit — bet kuris; durgatim — į nuopuolį; tāta — Mano drauge; gacchati — eina.

Translation

Translation

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Pṛthā poeg, transtsendentalist, kes on hõivatud headtoova tegevusega, ei kohta hävingut ei selles ega järgmises elus, sest seda, Mu sõber, kes teeb head, ei alista kunagi kurjus.

Aukščiausiasis Dievo Asmuo tarė: Pṛṭhos sūnau, transcendentalistas, atliekantis gera lemiančią veiklą, nepražus nei šiame, nei dvasiniame pasaulyje. Kas kuria gėrį, Mano drauge, to niekada neįveikia blogis.

Purport

Purport

„Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.5.17) annab Śrī Nārada Muni Vyāsadevale järgneva juhenduse:

KOMENTARAS: „Śrīmad-Bhāgavatam“ (1.5.17) Śrī Nārada Munis taip moko Vyāsadevą:

tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ
tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ

„Kui keegi loobub kõikidest materiaalsetest tulevikuplaanidest ning annab end täielikult Jumala Kõrgeima Isiksuse kaitse alla, ei kohta ta iial kaotust ega degradeeru ühelgi moel. Samas ei pruugi aga mittepühendunu, kes täidab kõik oma ühiskondlikud kohustused, ometigi midagi saavutada."

Materiaalsete eesmärkide saavutamiseks on palju erinevaid, nii pühakirjades ettekirjutatud kui ka üldlevinud meetodeid. Transtsendentalist peaks loobuma kõikidest materiaalsetest tegevustest elus vaimse arengu saavutamise ehk Kṛṣṇa teadvuse nimel. Siinkohal võib vaielda, et Kṛṣṇa teadvuse arendamise läbi võib inimene saavutada kõrgeima täiuslikkuse, kui ta käib valitud tee lõpuni; kui ta aga ei jõua sellisele täiuslikkuse tasandile, saab ta kaotuse osaliseks nii materiaalselt kui ka vaimselt. Pühakirjades rõhutatakse, et ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise puhul peab inimene oma sellise teguviisi tagajärgede tõttu kannatama, sest see, kes oma transtsendentaalseid kohustusi õigel moel ei täida, satub sõltuvusse oma tegude järelmõjudest. „Bhāgavatam" kinnitab, et ebaedukas transtsendentalist ei pea muretsema. Ehkki täitmata täiuslikult ettekirjutatud kohustusi võib ta sattuda sõltuvusse oma teguviisi järelmõjudest, pole ta ikkagi kaotaja, sest Kṛṣṇa teadvuse arendamisele suunatud heategusid ei unustata kunagi ning seetõttu saab selline inimene oma järgmises elus võimaluse jätkata Kṛṣṇa teadvuse arendamist, isegi kui ta sünnib madalamatesse klassidesse kuuluvasse perekonda. Samas aga ei pruugi see, kes täidab lihtsalt ettekirjutatud kohustusi, saavutada häid tulemusi, kui tal puudub Kṛṣṇa teadvus.

„Jei kas atsižada visų materialių siekių ir visiškai atsiduoda Aukščiausiojo Dievo Asmens globai, tas jokiu būdu nieko nepraranda ir nepatiria nuopuolio. Kita vertus, nebhaktas gali kuo puikiausiai atlikti savo nurodytas pareigas ir vis tiek nieko nelaimėti.“ Materialiems planams įgyvendinti yra daug tiek įprastinių būdų, tiek ir atitinkančių šventraščių nurodymus. Bet iš transcendentalisto reikalaujama atsisakyti bet kokios materialios veiklos vardan dvasinio tobulėjimo su Kṛṣṇos sąmone. Gal kas prieštaraus, kad puoselėjant Kṛṣṇos sąmonę aukščiausią tobulumą galima pasiekti tik tada, kai pasirinktuoju keliu nuosekliai eini iki galo, o nepasiekus tokio tobulumo pakopos, bus pralaimėta ir materialiu, ir dvasiniu požiūriu. Šventraščiai nurodo, kad už neatliktas nurodytas pareigas reikia atkentėti, todėl tas, kuris deramai nevykdo savo transcendentinių pareigų, susilaukia atpildo. Bhāgavatam tikina, kad nevykėliui transcendentalistui nėra pagrindo nerimauti. Jeigu jis ir susilauks atoveikio dėl netobulai atliktų nurodytų pareigų, jis vis tiek nieko nepralaimės, nes gera lemianti Kṛṣṇos sąmonė neprarandama – kas ją turi dabar, turės ją ir kitą gyvenimą, net jei ir gims žemos kilmės. Kita vertus, žmogus, tiksliai vykdantis nurodytas pareigas, nebūtinai gauna teigiamus rezultatus, jeigu jis nėra įsisąmoninęs Kṛṣṇos.

Ülaltoodud värsi tähendus on järgmine: inimkonna võib jagada kaheks, nimelt reguleerimata ja reguleeritud elu elavateks gruppideks. Need, kes tegelevad vaid loomaliku meelte rahuldamisega ning kes ei oma teadmisi vaimsest lunastusest ega oma järgmisest elust, kuuluvad reguleerimata elu elavasse gruppi. Ning need, kes järgivad pühakirjades ette kirjutatud kohustuste täitmise põhimõtteid, kuuluvad reguleeritud elu elavasse gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad inimesed – tsiviliseeritud ja mittetsiviliseeritud, haritud ja hariduseta, tugevad ja nõrgad – omavad tugevaid loomalikke kalduvusi. Nende tegevus ei too kunagi midagi head, sest nautides loomalikke kalduvusi nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, jätkavad nad endiselt materiaalset eksistentsi, mis on alati täis kannatusi. Samas aga need, kes on reguleerinud oma elu vastavalt pühakirjade korraldustele ning kes seeläbi jõuavad järk-järgult Kṛṣṇa teadvusesse, teevad kindlasti oma elus läbi arengu.

Pasakytų žodžių prasmė tokia: žmoniją galima padalyti į dvi grupes – tuos, kurie laikosi reguliuojamųjų principų, ir tuos, kurie jų nesilaiko. Tie, kurie paprasčiausiai gyvuliškai tenkina jusles ir nieko neišmano apie kitą gyvenimą bei dvasinį išsigelbėjimą, skiriami prie nesilaikančių reguliuojamųjų principų. O tie, kurie laikosi šventraščiuose nurodytų principų, priklauso antrajai grupei. Kad ir kokie būtų pirmosios grupės žmonės – civilizuoti ar necivilizuoti, išsilavinę ar ne, stiprūs ar silpni – juos valdo vien gyvuliški polinkiai. Jų veiksmai nežada nieko gera, nes jie, tenkindami gyvuliškus polinkius (valgyti, miegoti, poruotis ir gintis) amžinai lieka kančių perpildytoje materialioje būtyje. O tie, kurie gyvenimą tvarko pagal šventraščių nurodymus ir palengva artėja prie Kṛṣṇos sąmonės, be abejonės, daro gyvenime pažangą.

Inimesed, kes järgivad headtoovat teed, võib jagada kolme gruppi: esiteks need, kes järgivad pühakirjade reegleid ja naudivad materiaalset õitsengut; teiseks need, kes saavutavad lõpliku vabanemise materiaalsest eksistentsist ning kolmandaks Kṛṣṇa teadvuses viibivad Jumala pühendunud. Inimesed, kes järgivad pühakirjade reegleid materiaalse õnne saavutamiseks, võib omakorda kahte gruppi jagada: ühed neist töötavad oma töö viljade nimel, teised ei ihalda oma tegevuse vilju meelte rahuldamiseks. Need, kes ihaldavad oma töö vilju meeleliste naudingute saamiseks, võivad jõuda parema eluni või isegi kõrgematele planeetidele, kuid siiski ei vabane nad materiaalsest eksistentsist, kuna nad ei järgi läbinisti headtoovat teed. Ainult headtoovad tegevused võivad viia inimese vabanemiseni. Ükski tegevus, mis pole suunatud lõplikule eneseteadvustamisele või materialistlikust elukäsitlusest vabanemisele, ei saa olla vähimalgi määral headtoov. Ainus headtoov tegevus on Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegevus ning igaühte, kes võtab vabatahtlikult vastu kõik kehalised ebamugavused Kṛṣṇa teadvuse teel arenemise nimel, tuleb pidada rangeid askeese järgivaks täiuslikuks transtsendentalistiks. Ning kuna kaheksaastmeline joogasüsteem on samuti suunatud Kṛṣṇa teadvuses saavutatavale lõplikule eneseteadvustamisele, on ka selline tegevus headtoov ning igaüks, kes püüab anda sellel teel oma parima, ei pea kartma langemist.

Einantys geros lemties keliu gali būti suskirstyti į tokias tris grupes: (1) tie, kurie laikosi šventraščių taisyklių ir yra pasiekę materialią gerovę, (2) tie, kurie stengiasi galutinai išsivaduoti iš materialios būties, ir (3) Kṛṣṇą įsisąmoninę bhaktai. Tie, kurie siekdami materialios laimės laikosi šventraščių taisyklių, skirstomi dar į dvi grupes: tuos, kurie siekia mėgautis savo veiklos rezultatais, ir tuos, kurie nesiekia savo veiklos vaisių. Pirmieji gali pasiekti aukštesnį pragyvenimo lygį, pakilti net į aukštesnes planetas, ir vis dėlto jie neištrūksta iš materialios būties, todėl kelias, kuriuo jie eina, nėra gera lemiantis. Iš tikrųjų gera lemianti veikla yra ta, kuri veda į išsivadavimą, o veikla, kurios tikslas nėra savęs pažinimas, t.y. atsisakymas materialios, kūniškos gyvenimo sampratos, apskritai nieko gera nežada. Gera lemianti veikla yra tiktai veikla su Kṛṣṇos sąmone, todėl kiekvieną, kuris savo valia pakelia visus kūno nepatogumus vardan tobulėjimo Kṛṣṇos sąmonės kelyje, galima pavadinti tikru transcendentalistu, pasirinkusiu griežtą asketišką gyvenimą. O kadangi aštuonialypės yogos sistema galų gale nukreipia žmogų perprasti Kṛṣṇos sąmonę, ją praktikuoti taip pat palanku, ir jei šiam reikalui atiduodamos visos jėgos, nuopuolio bijoti nereikia.