Skip to main content

TEXT 40

TEXT 40

Tekst

Texto

śrī-bhagavān uvāca
pārtha naiveha nāmutra
vināśas tasya vidyate
na hi kalyāṇa-kṛt kaścid
durgatiṁ tāta gacchati
śrī-bhagavān uvāca
pārtha naiveha nāmutra
vināśas tasya vidyate
na hi kalyāṇa-kṛt kaścid
durgatiṁ tāta gacchati

Synonyms

Palabra por palabra

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Kõrgeim Isiksus ütles; pārtha — oo, Pṛthā poeg; na eva — see pole kunagi nii; iha — selles materiaalses maailmas; na — mitte kunagi; amutra — järgmises elus; vināśaḥ — häving; tasya — tema; vidyate — eksisteerib; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; kalyāṇa- kṛt — see, kes on hõivanud end headtoova tegevusega; kaścit — igaüks; durgatim — mandumisse; tāta — Minu sõber; gacchati — läheb.

śrī bhagavān uvāca — la Suprema Personalidad de Dios dijo; pārtha — ¡oh, hijo de Pṛthā!; na eva — nunca es así; iha — en este mundo material; na — nunca; amutra — en la siguiente vida; vināśaḥ — destrucción; tasya — su; vidyate — existe; na — nunca; hi — ciertamente; kalyāṇa-kṛt — aquel que está dedicado a actividades auspiciosas; kaścit — cualquiera; durgatim — a la degradación; tāta — amigo mío; gacchati — va.

Translation

Traducción

Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Pṛthā poeg, transtsendentalist, kes on hõivatud headtoova tegevusega, ei kohta hävingut ei selles ega järgmises elus, sest seda, Mu sõber, kes teeb head, ei alista kunagi kurjus.

La Suprema Personalidad de Dios dijo: ¡Oh, hijo de Pṛthā!, un trascendentalista dedicado a actividades auspiciosas no es destruido ni en este mundo ni en el mundo espiritual; amigo Mío, aquel que hace el bien, nunca es vencido por el mal.

Purport

Significado

„Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.5.17) annab Śrī Nārada Muni Vyāsadevale järgneva juhenduse:

En el Śrīmad-Bhāgavatam (1.5.17), Śrī Nārada Muni instruye a Vyāsadeva de la siguiente manera:

tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ
tyaktvā sva-dharmaṁ caraṇāmbujaṁ harer
bhajann apakvo ’tha patet tato yadi
yatra kva vābhadram abhūd amuṣya kiṁ
ko vārtha āpto ’bhajatāṁ sva-dharmataḥ

„Kui keegi loobub kõikidest materiaalsetest tulevikuplaanidest ning annab end täielikult Jumala Kõrgeima Isiksuse kaitse alla, ei kohta ta iial kaotust ega degradeeru ühelgi moel. Samas ei pruugi aga mittepühendunu, kes täidab kõik oma ühiskondlikud kohustused, ometigi midagi saavutada."

Materiaalsete eesmärkide saavutamiseks on palju erinevaid, nii pühakirjades ettekirjutatud kui ka üldlevinud meetodeid. Transtsendentalist peaks loobuma kõikidest materiaalsetest tegevustest elus vaimse arengu saavutamise ehk Kṛṣṇa teadvuse nimel. Siinkohal võib vaielda, et Kṛṣṇa teadvuse arendamise läbi võib inimene saavutada kõrgeima täiuslikkuse, kui ta käib valitud tee lõpuni; kui ta aga ei jõua sellisele täiuslikkuse tasandile, saab ta kaotuse osaliseks nii materiaalselt kui ka vaimselt. Pühakirjades rõhutatakse, et ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise puhul peab inimene oma sellise teguviisi tagajärgede tõttu kannatama, sest see, kes oma transtsendentaalseid kohustusi õigel moel ei täida, satub sõltuvusse oma tegude järelmõjudest. „Bhāgavatam" kinnitab, et ebaedukas transtsendentalist ei pea muretsema. Ehkki täitmata täiuslikult ettekirjutatud kohustusi võib ta sattuda sõltuvusse oma teguviisi järelmõjudest, pole ta ikkagi kaotaja, sest Kṛṣṇa teadvuse arendamisele suunatud heategusid ei unustata kunagi ning seetõttu saab selline inimene oma järgmises elus võimaluse jätkata Kṛṣṇa teadvuse arendamist, isegi kui ta sünnib madalamatesse klassidesse kuuluvasse perekonda. Samas aga ei pruugi see, kes täidab lihtsalt ettekirjutatud kohustusi, saavutada häid tulemusi, kui tal puudub Kṛṣṇa teadvus.

«Si alguien abandona todas las perspectivas materiales y se refugia por entero en la Suprema Personalidad de Dios, no hay ninguna pérdida ni degradación en absoluto. En cambio, puede que un no devoto esté plenamente dedicado a sus ocupaciones obligatorias, y aun así no gane nada». Para las perspectivas materiales existen muchas actividades, tanto según las Escrituras como según la tradición. Se espera que el trascendentalista abandone todas las actividades materiales, en aras del adelanto espiritual en la vida, en aras del cultivo de conciencia de Kṛṣṇa. Se podría aducir que mediante el proceso de conciencia de Kṛṣṇa uno puede lograr la máxima perfección si lo completa, pero que si uno no llega a esa etapa perfecta, entonces pierde tanto material como espiritualmente. En las Escrituras se estipula que uno tiene que padecer la reacción de no ejecutar los deberes prescritos; por lo tanto, aquel que deja de desempeñar debidamente las actividades trascendentales, queda supeditado a esas reacciones. El Bhāgavatam le asegura al trascendentalista que fracasa que no tiene que preocuparse. Aunque él tenga que someterse a la reacción de no haber ejecutado perfectamente los deberes prescritos, aun así no pierde nada, porque el auspicioso proceso de conciencia de Kṛṣṇa nunca se olvida; aquel que está dedicado a ese proceso va a continuar haciéndolo, aun a pesar de que tenga un nacimiento bajo en su próxima vida. En cambio, aquel que tan solo sigue estrictamente los deberes prescritos, si carece de conciencia de Kṛṣṇa no es seguro que logre resultados auspiciosos.

Ülaltoodud värsi tähendus on järgmine: inimkonna võib jagada kaheks, nimelt reguleerimata ja reguleeritud elu elavateks gruppideks. Need, kes tegelevad vaid loomaliku meelte rahuldamisega ning kes ei oma teadmisi vaimsest lunastusest ega oma järgmisest elust, kuuluvad reguleerimata elu elavasse gruppi. Ning need, kes järgivad pühakirjades ette kirjutatud kohustuste täitmise põhimõtteid, kuuluvad reguleeritud elu elavasse gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad inimesed – tsiviliseeritud ja mittetsiviliseeritud, haritud ja hariduseta, tugevad ja nõrgad – omavad tugevaid loomalikke kalduvusi. Nende tegevus ei too kunagi midagi head, sest nautides loomalikke kalduvusi nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, jätkavad nad endiselt materiaalset eksistentsi, mis on alati täis kannatusi. Samas aga need, kes on reguleerinud oma elu vastavalt pühakirjade korraldustele ning kes seeläbi jõuavad järk-järgult Kṛṣṇa teadvusesse, teevad kindlasti oma elus läbi arengu.

El significado de esto es el siguiente. A la humanidad se la puede dividir en dos secciones: la de los regulados y la de los no regulados. Aquellos que simplemente están dedicados a complacer los sentidos como las bestias, sin conocimiento de su siguiente vida o de la salvación espiritual, pertenecen a la sección no regulada. Y aquellos que siguen los principios de los deberes que se prescriben en las Escrituras, se clasifican entre los de la sección regulada. Los que pertenecen a la sección de los no regulados, tanto los civilizados como los no civilizados, los educados y los no educados, los fuertes y los débiles, están llenos de propensiones animales. Sus actividades jamás son auspiciosas, porque, si bien disfrutan de las propensiones animales de comer, dormir, defenderse y aparearse, permanecen perpetuamente en la existencia material, la cual siempre es desdichada. En cambio, aquellos que están regulados por las disposiciones de las Escrituras, y que, en consecuencia, se elevan gradualmente hasta el estado de conciencia de Kṛṣṇa, sin duda que progresan en la vida.

Inimesed, kes järgivad headtoovat teed, võib jagada kolme gruppi: esiteks need, kes järgivad pühakirjade reegleid ja naudivad materiaalset õitsengut; teiseks need, kes saavutavad lõpliku vabanemise materiaalsest eksistentsist ning kolmandaks Kṛṣṇa teadvuses viibivad Jumala pühendunud. Inimesed, kes järgivad pühakirjade reegleid materiaalse õnne saavutamiseks, võib omakorda kahte gruppi jagada: ühed neist töötavad oma töö viljade nimel, teised ei ihalda oma tegevuse vilju meelte rahuldamiseks. Need, kes ihaldavad oma töö vilju meeleliste naudingute saamiseks, võivad jõuda parema eluni või isegi kõrgematele planeetidele, kuid siiski ei vabane nad materiaalsest eksistentsist, kuna nad ei järgi läbinisti headtoovat teed. Ainult headtoovad tegevused võivad viia inimese vabanemiseni. Ükski tegevus, mis pole suunatud lõplikule eneseteadvustamisele või materialistlikust elukäsitlusest vabanemisele, ei saa olla vähimalgi määral headtoov. Ainus headtoov tegevus on Kṛṣṇa teadvuses sooritatud tegevus ning igaühte, kes võtab vabatahtlikult vastu kõik kehalised ebamugavused Kṛṣṇa teadvuse teel arenemise nimel, tuleb pidada rangeid askeese järgivaks täiuslikuks transtsendentalistiks. Ning kuna kaheksaastmeline joogasüsteem on samuti suunatud Kṛṣṇa teadvuses saavutatavale lõplikule eneseteadvustamisele, on ka selline tegevus headtoov ning igaüks, kes püüab anda sellel teel oma parima, ei pea kartma langemist.

A aquellos que siguen la senda auspiciosa, se los puede dividir en tres secciones: (1) los seguidores de los reglamentos de las Escrituras que disfrutan de la prosperidad material, (2) los que tratan de lograr la liberación final de la existencia material, y (3) los que son devotos en estado de conciencia de Kṛṣṇa. Aquellos que están siguiendo los reglamentos de las Escrituras en aras de la felicidad material, pueden ser divididos además en dos clases: los que son trabajadores fruitivos y los que no desean ningún fruto para el goce de los sentidos. Las personas que persiguen los resultados fruitivos en aras de la complacencia de los sentidos pueden ser elevadas a un nivel de vida superior, incluso a los planetas superiores, pero aun así, debido a que no están libres de la existencia material, no están siguiendo el verdadero sendero auspicioso. Las únicas actividades auspiciosas son aquellas que lo llevan a uno a la liberación. Cualquier actividad que no apunte a la autorrealización final o a liberarse del concepto corporal y material de la vida, no es auspiciosa en absoluto. La actividad con conciencia de Kṛṣṇa es la única actividad auspiciosa, y cualquiera que acepte voluntariamente toda clase de incomodidades físicas para progresar en la senda del cultivo de conciencia de Kṛṣṇa puede ser conocido como un trascendentalista perfecto en estado de severa austeridad. Y como el sistema óctuple de yoga está dirigido hacia la comprensión final del estado de conciencia de Kṛṣṇa, esa práctica también es auspiciosa, y todo el que la esté ejecutando lo mejor que puede, no tiene que temer ser degradado.