Skip to main content

TEXT 37

TEXT 37

Tekst

Texto

arjuna uvāca
ayatiḥ śraddhayopeto
yogāc calita-mānasaḥ
aprāpya yoga-saṁsiddhiṁ
kāṁ gatiṁ kṛṣṇa gacchati
arjuna uvāca
ayatiḥ śraddhayopeto
yogāc calita-mānasaḥ
aprāpya yoga-saṁsiddhiṁ
kāṁ gatiṁ kṛṣṇa gacchati

Synonyms

Palabra por palabra

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; ayatiḥ — ebaedukas transtsendentalist; śraddhayā — usuga; upetaḥ — hõivatud; yogāt — müstilist ühendust; calita — kõrvale kaldunud; mānasaḥ — kellel on selline mõistus; aprāpya — saavutamata; yoga-saṁsiddhim — müstitsismi kõrgeimat täiuslikkust; kām — millist; gatim — sihti; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; gacchati — saavutab.

arjunaḥ uvāca — Arjuna dijo; ayatiḥ — el trascendentalista que fracasa; sraddhayā — con fe; upetaḥ — dedicado; yogāt — del vínculo místico; calita — apartado; mānasaḥ — de aquel que tiene esa mentalidad; aprāpya — que no logra; yoga-saṁsiddhim — la máxima perfección del misticismo; kām — qué; gatim — destino; kṛṣṇa — ¡oh, Kṛṣṇa!; gacchati — alcanza.

Translation

Traducción

Arjuna küsis: Oo, Kṛṣṇa, mis ootab ees sellist ebaedukat transtsendentalisti, kes küll alustab vaimse eneseteadvustamise protsessi, sellesse uskudes, kuid kes hiljem sellest ilmaliku meelestatuse tõttu loobub, saavutamata sedasi täiuslikkust müstitsismis?

Arjuna dijo: ¡Oh, Kṛṣṇa!, ¿cuál es el destino del trascendentalista que fracasa, quien al principio emprende el proceso de la autorrealización con fe, pero que luego desiste debido a una mentalidad mundana, y que por ello no logra la perfección en el misticismo?

Purport

Significado

Eneseteadvustamise või müsitsismi teed kirjeldatakse „Bhagavad-gītās". Eneseteadvustamise olulisim põhimõte seisneb mõistmises, et elusolend pole mitte materiaalne keha, vaid et ta on sellest erinev, ning et tema õnn peitub igaveses elus, mis on täis õndsust ja teadmisi. Need teadmised ja õndsus on transtsendentaalsed, nii kehast kui ka mõistusest väljapoole jäävad. Eneseteadvustamise poole püüeldakse kas teadmiste omandamise, kaheksaastmelise joogasüsteemi või bhakti-jooga praktiseerimise läbi. Igas neist protsessidest peab inimene teadvustama elusolendi algolemuslikku positsiooni, tema suhteid Jumalaga, ning rakendama end tegevustesse, mis aitavad tal taastada katkenud lüli enda ja Jumala vahel, jõudes sedasi Kṛṣṇa teadvuse kõrgeima täiuslikkuse tasandile. Järgides ühte eespool nimetatud kolmest protsessist, saavutab inimene varem või hiljem lõpliku eesmärgi. Seda kinnitab Jumal teises peatükis: väikseimgi areng transtsendentaalsel teel annab inimesele suure lootuse vabanemiseks. Käesoleval ajastul on neist kolmest meetodist sobivaim bhakti-jooga, kuna see on otseseim tee Jumala teadvustamiseks. Et olla selles kahekordselt kindel, palub Arjuna Jumalat oma eelnevat ütlust veel kord kinnitada. Inimene võib siiralt asuda eneseteadvustamise teele, kuid selleni püüdlemine teadmiste arendamise ja kaheksaastmelise joogasüsteemi läbi on käesoleval ajal üldiselt äärmiselt raske. Seepärast võib inimene neid protsesse järgides, suurtest jõupingutustest hoolimata, erinevatel põhjustel edu mitte saavutada. Esiteks võib inimesel jääda vajaka tõsidusest valitud protsessi järgimisel. Asuda transtsendentaalsele teele tähendab nii või teisiti illusoorsele energiale sõja kuulutamist. Seega kui inimene püüab illusoorse energia küüniste vahelt vabaks pääseda, heidab illusoorne energia ta teele erinevaid ahvatlusi. Materiaalse looduse guṇad juba niigi ahvatlevad tingimustest sõltuvat hinge ning oht nendele ahvatlustele järele anda jääb ka transtsendentaalseid põhimõtteid järgides. Selle kohta öeldakse yogāc calita-mānaṣaḥ – transtsendentaalselt teelt kõrvalekaldumine. Arjuna esitab küsimuse eneseteadvustamise teelt kõrvalekaldumise tagajärgede kohta.

La senda de la autorrealización o del misticismo se describe en el Bhagavad-gītā. El principio básico de la autorrealización lo constituye el conocimiento de que la entidad viviente no es este cuerpo material, sino que es diferente de él, y que su felicidad se halla en la vida, bienaventuranza y conocimiento eternos. Esas cosas son trascendentales y se encuentran más allá tanto del cuerpo como de la mente. La autorrealización se busca mediante la senda del conocimiento, mediante la práctica del sistema óctuple o mediante el bhakti-yoga. En cada uno de esos procesos se tiene que llegar a comprender la posición constitucional de la entidad viviente, su relación con Dios, y las actividades mediante las cuales ella puede restablecer el vínculo perdido y alcanzar la máxima etapa perfecta del proceso de conciencia de Kṛṣṇa. Si se sigue cualquiera de los tres métodos antedichos, es seguro que tarde o temprano se llegará a la meta suprema. Eso lo indicó el Señor en el segundo capítulo: hasta un pequeño esfuerzo que se haga en la senda trascendental, brinda una gran esperanza para la redención. De estos tres métodos, la senda del bhakti-yoga es especialmente adecuada para esta era, porque es el método más directo para comprender a Dios. Para estar doblemente seguro, Arjuna le está pidiendo al Señor Kṛṣṇa que confirme Su declaración anterior. Puede que uno acepte sinceramente la senda de la autorrealización, pero el proceso del cultivo del conocimiento y la práctica del sistema de yoga óctuple son por lo general cosas muy difíciles para esta época. En consecuencia, a pesar del esfuerzo constante, puede que uno fracase por muchas razones. Primero que todo, puede que uno no esté suficientemente interesado en seguir el proceso. Seguir la senda trascendental es más o menos declararle la guerra a la energía ilusoria. Por lo tanto, siempre que una persona trata de escaparse de las garras de la energía ilusoria, esta última trata de derrotar al practicante por medio de diversas seducciones. El alma condicionada ya está seducida por las modalidades de la energía material, y hay muchas posibilidades de ser seducido de nuevo, incluso mientras se ejecutan disciplinas trascendentales. Eso se denomina yogāc calita-mānasaḥ: apartarse de la senda trascendental. Arjuna está interesado en saber cuáles son los resultados de apartarse del sendero de la autorrealización.