Skip to main content

TEXT 2

VERSO 2

Tekst

Texto

yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana
yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana

Synonyms

Sinônimos

yam — mida; sannyāsam — loobumust; iti — sel viisil; prāhuḥ — öeldakse; yogam — Kõigekõrgemaga ühendusse astumist; tam — seda; viddhi — sa pead teadma; pāṇḍava — oo, Pāṇḍu poeg; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; asannyasta — loobumata; saṅkalpaḥ — isikliku rahulduse ihaldamine; yogī — müstik ja transtsendentalist; bhavati — saab; kaścana — igaüks.

yam — o que; sannyāsam — renúncia; iti — assim; prāhuḥ — dizem; yogam — união com o Supremo; tam — isso; viddhi — você deve saber; pāṇḍava — ó filho de Pāṇḍu; na — nunca; hi — decerto; asannyasta — sem desistir; saṅkalpaḥ — desejo de auto-satisfação; yogī — um transcendentalista místico; bhavati — torna-se; kaścana — ninguém.

Translation

Tradução

Oo, Pāṇḍu poeg, tea, et see, mida nimetatakse loobumuseks, on seesama mis jooga ehk Kõigekõrgemaga ühendusse astumine, sest pole võimalik saada joogiks, loobumata meeleliste naudingute ihaldamisest.

Fique sabendo que aquilo que se chama renúncia é o mesmo que yoga, ou a união com o Supremo, ó filho de Pāṇḍu, pois nunca pode tornar-se um yogī quem não renuncia ao gozo dos sentidos.

Purport

Comentário

Tõeline sannyāsa-jooga ehk bhakti tähendab enda kui elusolendi algolemusliku positsiooni mõistmist ning sellele vastavat toimimist. Elusolend ei oma iseseisvat sõltumatut identiteeti. Ta on Kõigekõrgema marginaalne energia. Kui ta satub materiaalse energia köidikuisse, muutub ta tingimustest sõltuvaks, ning kui ta viibib Kṛṣṇa teadvuses ehk on teadlik vaimsest energiast, siis elab ta tegelikus ja loomulikus seisundis. Seepärast, kui inimene on omandanud täielikud teadmised, loobub ta materiaalsete meelte rahuldamisest, öeldes lahti igasugusest tegevusest sellise eesmärgi nimel. Sellist loobumust praktiseerivad joogid, kes ei lase oma meeltel kiinduda materiaalsesse. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibival inimesel pole võimalustki hõivata oma meeli mingi tegevusega, mis pole suunatud Kṛṣṇa rahuldamisele. Seetõttu on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ühteaegu nii sannyāsī kui ka joogi. Teadmiste ja meelte ohjeldamise eesmärgid, mida kirjeldatakse kui jñāna ja jooga protsesse, saavutatakse Kṛṣṇa teadvuse arendamisega automaatselt. Kui inimene pole suuteline loobuma enesekesksetest tegevustest, siis pole jñānast ja joogast mingit kasu. Elusolendi tegelik eesmärk on loobuda igasugusest eneserahuldamisest, et olla valmis rahuldama Kõigekõrgemat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei soovi mitte mingit isiklikku naudingut. Kõikide tema tegevuste eesmärgiks on pakkuda naudingut Kõigekõrgemale. See, kes ei oma Kõigekõrgemast mitte mingeid teadmisi, on paratamatult sunnitud tegutsema enese rahuldamise nimel, sest keegi ei saa olla tegevuseta. Kõik erinevad eesmärgid täidetatakse täiuslikul viisil Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimise läbi.

A verdadeira sannyāsa-yoga ou bhakti significa que a pessoa deve procurar conhecer sua posição constitucional como entidade viva, e agir apropriadamente. O ser vivo não tem identidade separada independente. Ele é a energia marginal do Supremo. Quando está aprisionado na energia material, é condicionado, e quando é consciente de Kṛṣṇa, ou está consciente da energia espiritual, então, está em seu natural e verdadeiro estado de vida. Portanto, quando alguém está em conhecimento completo, cessa todo o gozo dos sentidos materiais, ou renuncia a todas as espécies de atividades que produzem o gozo dos sentidos. Isto é praticado pelos yogīs que eliminam dos sentidos o apego material. Mas quem é consciente de Kṛṣṇa não deixa que apareça a oportunidade de ocupar seus sentidos em algo que não seja para o propósito de Kṛṣṇa. Portanto, ele é ao mesmo tempo um sannyāsī e um yogī. O propósito do conhecimento e da restrição dos sentidos, como prescritos nos processos de jñāna e de yoga, cumpre-se automaticamente na consciência de Kṛṣṇa. Se alguém não for capaz de abandonar as atividades de sua natureza egoísta, então, jñāna e yoga não surtirão efeito algum. O verdadeiro objetivo é que a entidade viva abandone toda a satisfação egoísta e esteja preparada para satisfazer o Supremo. O devoto consciente de Kṛṣṇa não deseja nenhuma espécie de gozo pessoal. Ele sempre se preocupa em dar prazer ao Supremo. Quem não tem nenhuma informação sobre o Supremo fatalmente ocupa-se em buscar a própria satisfação, pois ninguém pode permanecer na plataforma de inatividade. Todos os propósitos se cumprem perfeitamente através da prática da consciência de Kṛṣṇa.