Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Tekst

Text

yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana
yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana

Synonyms

Synonyms

yam — mida; sannyāsam — loobumust; iti — sel viisil; prāhuḥ — öeldakse; yogam — Kõigekõrgemaga ühendusse astumist; tam — seda; viddhi — sa pead teadma; pāṇḍava — oo, Pāṇḍu poeg; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; asannyasta — loobumata; saṅkalpaḥ — isikliku rahulduse ihaldamine; yogī — müstik ja transtsendentalist; bhavati — saab; kaścana — igaüks.

yam — what; sannyāsam — renunciation; iti — thus; prāhuḥ — they say; yogam — linking with the Supreme; tam — that; viddhi — you must know; pāṇḍava — O son of Pāṇḍu; na — never; hi — certainly; asannyasta — without giving up; saṅkalpaḥ — desire for self-satisfaction; yogī — a mystic transcendentalist; bhavati — becomes; kaścana — anyone.

Translation

Translation

Oo, Pāṇḍu poeg, tea, et see, mida nimetatakse loobumuseks, on seesama mis jooga ehk Kõigekõrgemaga ühendusse astumine, sest pole võimalik saada joogiks, loobumata meeleliste naudingute ihaldamisest.

What is called renunciation you should know to be the same as yoga, or linking oneself with the Supreme, O son of Pāṇḍu, for one can never become a yogī unless he renounces the desire for sense gratification.

Purport

Purport

Tõeline sannyāsa-jooga ehk bhakti tähendab enda kui elusolendi algolemusliku positsiooni mõistmist ning sellele vastavat toimimist. Elusolend ei oma iseseisvat sõltumatut identiteeti. Ta on Kõigekõrgema marginaalne energia. Kui ta satub materiaalse energia köidikuisse, muutub ta tingimustest sõltuvaks, ning kui ta viibib Kṛṣṇa teadvuses ehk on teadlik vaimsest energiast, siis elab ta tegelikus ja loomulikus seisundis. Seepärast, kui inimene on omandanud täielikud teadmised, loobub ta materiaalsete meelte rahuldamisest, öeldes lahti igasugusest tegevusest sellise eesmärgi nimel. Sellist loobumust praktiseerivad joogid, kes ei lase oma meeltel kiinduda materiaalsesse. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibival inimesel pole võimalustki hõivata oma meeli mingi tegevusega, mis pole suunatud Kṛṣṇa rahuldamisele. Seetõttu on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ühteaegu nii sannyāsī kui ka joogi. Teadmiste ja meelte ohjeldamise eesmärgid, mida kirjeldatakse kui jñāna ja jooga protsesse, saavutatakse Kṛṣṇa teadvuse arendamisega automaatselt. Kui inimene pole suuteline loobuma enesekesksetest tegevustest, siis pole jñānast ja joogast mingit kasu. Elusolendi tegelik eesmärk on loobuda igasugusest eneserahuldamisest, et olla valmis rahuldama Kõigekõrgemat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei soovi mitte mingit isiklikku naudingut. Kõikide tema tegevuste eesmärgiks on pakkuda naudingut Kõigekõrgemale. See, kes ei oma Kõigekõrgemast mitte mingeid teadmisi, on paratamatult sunnitud tegutsema enese rahuldamise nimel, sest keegi ei saa olla tegevuseta. Kõik erinevad eesmärgid täidetatakse täiuslikul viisil Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimise läbi.

Real sannyāsa-yoga or bhakti means that one should know his constitutional position as the living entity, and act accordingly. The living entity has no separate independent identity. He is the marginal energy of the Supreme. When he is entrapped by material energy, he is conditioned, and when he is Kṛṣṇa conscious, or aware of the spiritual energy, then he is in his real and natural state of life. Therefore, when one is in complete knowledge, one ceases all material sense gratification, or renounces all kinds of sense gratificatory activities. This is practiced by the yogīs who restrain the senses from material attachment. But a person in Kṛṣṇa consciousness has no opportunity to engage his senses in anything which is not for the purpose of Kṛṣṇa. Therefore, a Kṛṣṇa conscious person is simultaneously a sannyāsī and a yogī. The purpose of knowledge and of restraining the senses, as prescribed in the jñāna and yoga processes, is automatically served in Kṛṣṇa consciousness. If one is unable to give up the activities of his selfish nature, then jñāna and yoga are of no avail. The real aim is for a living entity to give up all selfish satisfaction and to be prepared to satisfy the Supreme. A Kṛṣṇa conscious person has no desire for any kind of self-enjoyment. He is always engaged for the enjoyment of the Supreme. One who has no information of the Supreme must therefore be engaged in self-satisfaction, because no one can stand on the platform of inactivity. All purposes are perfectly served by the practice of Kṛṣṇa consciousness.