Skip to main content

TEXT 17

TEXT 17

Tekst

Текст

yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā
йукта̄ха̄ра-віха̄расйа
йукта-чешт̣асйа кармасу
йукта-свапна̄вабодгасйа
йоґо бгаваті дух̣кга-ха̄

Synonyms

Послівний переклад

yukta — reguleeritud; āhāra — söömine; vihārasya — puhkus; yukta — reguleeritud; ceṣṭasya — selle, kes töötab enese ülalpidamiseks; karmasu — kohustuste täitmises; yukta — reguleeritud; svapna-avabodhasya — uni ja ärkvelolek; yogaḥ — jooga praktiseerimine; bhavati — muutub; duḥkha- hā — valusid vähendav.

йукта — упорядкований; а̄ха̄ра — їжа; віха̄расйа—відпочинок; йукта—упорядкований; чешт̣асйа—того, хто працює задля підтримування; кармасу—при виконанні обов’язків; йукта—упорядкований; свапна-авабодгасйа—сон і неспання; йоґах̣—практика йоґи; бгаваті—стає; дух̣кга-ха̄—той, хто вгамовує біль.

Translation

Переклад

See, kes on reguleerinud oma söömis-, magamis- ja töötamisharjumusi ning jõudeolekut, võib vähendada kõiki materiaalseid vaevu jooga praktiseerimise läbi.

Той, хто впорядкував свої звички щодо їжі, сну, відпочинку й роботи, — може пом’якшити всі матеріальні страждання, практикуючи йоґу.

Purport

Коментар

Oskamatus kehaliste vajaduste, nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, rahuldamisel piiri pidada, võib takistada arengut jooga praktiseerimises. Mis puutub söömisse, siis saab seda reguleerida, süües ainult prasādamit, pühitsetud toitu. Jumal Kṛṣṇale võib „Bhagavad-gītā" (9.26) kinnituste kohaselt pakkuda aedvilju, õisi, puuvilju, teravilju, piima jms. Sel viisil hoidub Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene automaatselt enese rahuldamiseks valmistatud ning kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvast toidust. Mis puutub magamisse, siis on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene alati valmis täitma oma kohustusi Kṛṣṇa teadvuses, ning seetõttu peetakse igat üleliigset magamisele kulutatud hetke suureks kaotuseks. Avyartha-kālatvam – Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei suuda elada ühtegi minutit Jumalat teenimata. Seepärast piirdub ta minimaalse unega. Eeskujuks selles suhtes on Śrīla Rūpa Gosvāmī, kes oli alati hõivatud Kṛṣṇa teenimisega, ning kes ei maganud kunagi üle kahe tunni, vahel aga veelgi vähem. Ṭhākura Haridāsa ei söönud isegi mitte prasādamit ega maganud hetkegi enne, kui ta oli korranud palvehelmestel Jumala nimesid kolmsada tuhat korda, mis oli tema igapäevane norm. Mis puutub töösse, siis ei tee Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene midagi, mis ei teeniks Kṛṣṇa huve, ning seeläbi on töö alati allutatud regulatsioonile ning puhas meelte rahuldamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei luba enesele mitte mingeid meelelisi naudinguid ning seega ei luba ta endale ka materiaalset jõudeaega. Ning kuna tema töö, kõne, uni, ärkvelolek ja kõik teised kehalised tegevused on allutatud regulatsioonile, ei saa ta ka kogeda materiaalseid kannatusi.

Необмежена їжа, сон, самооборона й статеві зносини, які є тілесними потребами, шкодять поступові в заняттях йоґою. Що стосується харчування, то впорядкувати його можна лише тоді, коли людина привчиться вживати праса̄дам — освячену їжу. Згідно з Бгаґавад-ґı̄тою (9.26), Господу Кр̣шн̣і пропонують овочі, квіти, фрукти, зерно, молоко тощо. Тому у людини в свідомості Кр̣шн̣и само по собі входить у звичку не вживати їжі, що не призначена для людини або ту, що не належить до категорії благості. Щодо сну, то людина в свідомості Кр̣шн̣и завжди жвава і з охотою виконує свої обов’язки в свідомості Кр̣шн̣и й тому весь зайвий час, витрачений на сон, вважає за велику втрату. Авйартга-ка̄ла̄твам: особистість, яка усвідомлює Кр̣шн̣у, не може знести, щоб навіть хвилина її життя сплинула поза служінням Господеві. Тому її сон обмежений до мінімуму. Її ідеал у цьому є Ш́рı̄ла Рӯпа Ґосва̄мı̄, який завжди був заглиблений у служіння Кр̣шн̣і й не міг спати більше двох годин на добу, а іноді й менше. Т̣га̄кура Харіда̄са навіть не приймав праса̄ду й не спав жодної хвилини, не скінчивши щоденного оспівування на своїх чотках трьохсот тисяч святих імен. Щодо роботи, то людина, яка усвідомлює Кр̣шн̣у, не робить нічого, що не пов’язувалося б з інтересами Кр̣шн̣и, й тому її праця завжди впорядкована і не скерована на почуттєве задоволення. Для людини в свідомості Кр̣шн̣и на постає питання про почуттєве задоволення, і тому вона не знає, що таке матеріальне дозвілля. А що вся її тілесна діяльність: робота, мова, сон, неспання й т. ін. упорядковані, то матеріальні злигодні не існують для неї.