Skip to main content

TEXT 17

TEXT 17

Tekst

Tekstas

yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā
yuktāhāra-vihārasya
yukta-ceṣṭasya karmasu
yukta-svapnāvabodhasya
yogo bhavati duḥkha-hā

Synonyms

Synonyms

yukta — reguleeritud; āhāra — söömine; vihārasya — puhkus; yukta — reguleeritud; ceṣṭasya — selle, kes töötab enese ülalpidamiseks; karmasu — kohustuste täitmises; yukta — reguleeritud; svapna-avabodhasya — uni ja ärkvelolek; yogaḥ — jooga praktiseerimine; bhavati — muutub; duḥkha- hā — valusid vähendav.

yukta — reguliuojamas; āhāra — valgymas; vihārasya — poilsis; yukta — reguliuojamas; ceṣṭasya — to, kuris dirba dėl pragyvenimo; karmasu — atlikdamas pareigas; yukta — reguliuojamas; svapna-avabodhasya — miegas ir būdravimas; yogaḥ — yogos praktika; bhavati — tampa; duḥkha- — skausmų malšintoja.

Translation

Translation

See, kes on reguleerinud oma söömis-, magamis- ja töötamisharjumusi ning jõudeolekut, võib vähendada kõiki materiaalseid vaevu jooga praktiseerimise läbi.

Kas saikingai maitinasi, miega, ilsisi ir dirba, tas praktikuodamas yogos sistemą gali numaldyti visas materialias kančias.

Purport

Purport

Oskamatus kehaliste vajaduste, nagu söömine, magamine, kaitsmine ja paaritumine, rahuldamisel piiri pidada, võib takistada arengut jooga praktiseerimises. Mis puutub söömisse, siis saab seda reguleerida, süües ainult prasādamit, pühitsetud toitu. Jumal Kṛṣṇale võib „Bhagavad-gītā" (9.26) kinnituste kohaselt pakkuda aedvilju, õisi, puuvilju, teravilju, piima jms. Sel viisil hoidub Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene automaatselt enese rahuldamiseks valmistatud ning kire ja teadmatuse guṇasse kuuluvast toidust. Mis puutub magamisse, siis on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene alati valmis täitma oma kohustusi Kṛṣṇa teadvuses, ning seetõttu peetakse igat üleliigset magamisele kulutatud hetke suureks kaotuseks. Avyartha-kālatvam – Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei suuda elada ühtegi minutit Jumalat teenimata. Seepärast piirdub ta minimaalse unega. Eeskujuks selles suhtes on Śrīla Rūpa Gosvāmī, kes oli alati hõivatud Kṛṣṇa teenimisega, ning kes ei maganud kunagi üle kahe tunni, vahel aga veelgi vähem. Ṭhākura Haridāsa ei söönud isegi mitte prasādamit ega maganud hetkegi enne, kui ta oli korranud palvehelmestel Jumala nimesid kolmsada tuhat korda, mis oli tema igapäevane norm. Mis puutub töösse, siis ei tee Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene midagi, mis ei teeniks Kṛṣṇa huve, ning seeläbi on töö alati allutatud regulatsioonile ning puhas meelte rahuldamisest. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei luba enesele mitte mingeid meelelisi naudinguid ning seega ei luba ta endale ka materiaalset jõudeaega. Ning kuna tema töö, kõne, uni, ärkvelolek ja kõik teised kehalised tegevused on allutatud regulatsioonile, ei saa ta ka kogeda materiaalseid kannatusi.

KOMENTARAS: Nesaikingas miego, valgymo, gynimosi ir poravimosi – kūno poreikių tenkinimas gali sustabdyti yogos praktikos pažangą. O dėl mitybos, tai ją galima reguliuoti tik tuomet, kai valgomas prasādam – pašventintas maistas. Pasak „Bhagavad-gītos“ (9.26) Viešpačiui Kṛṣṇai aukojamos daržovės, vaisiai, gėlės, grūdai, pienas etc. Vadinasi Kṛṣṇos sąmonę puoselėjantis žmogus savaime įpranta nevalgyti maisto, kuris žmogui neskirtas, t.y. maisto, kuris nepriklauso dorybės kategorijai. O dėl miego galima pasakyti tiek, kad Kṛṣṇą įsisąmoninęs žmogus visada pasiruošęs atlikti savo Kṛṣṇos sąmonės pareigas, todėl kiekviena tuščiai pramiegota minutė – didžiausias praradimas. Avyartha-kālātvam: Kṛṣṇą įsisąmoninęs žmogus nenori praleisti nė akimirkos Jam netarnaudamas, todėl miegą jis riboja iki minimumo. Tokiam žmogui idealas – Śrīla Rūpa Gosvāmis, kuris kiekvieną gyvenimo akimirką tarnavo Kṛṣṇai ir miegojo ne ilgiau dviejų valandų per parą, o kartais dar mažiau. Ṭhākura Haridāsa neliesdavo prasādam ir nesumerkdavo akių tol, kol nepakartodavo maldos karoliais dienos normos – tris šimtus tūkstančių kartų neištardavo šventojo vardo. O dėl darbo, tai Kṛṣṇą įsisąmoninęs žmogus nedaro to, kas nėra susiję su Kṛṣṇos interesais, todėl jo veikla visada yra sureguliuota ir nesutepta troškimo jusliškai pasitenkinti. Jis nesiekia juslinių malonumų sau, todėl nė akimirkos nenori skirti materialioms pramogoms. Jis žino saiką kalbėti, dirbti, miegoti, būdrauti ir atlikti kitą fizinę veiklą, todėl materialios kančios jam neegzistuoja.