Skip to main content

VIIES PEATÜKK

KAPITOLA PIATA

Karma-jooga — tegevus Kṛṣṇa teadvuses

Karma-yoga — konanie s mysľou upretou na Kṛṣṇu

TEXT 1:
Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?
VERŠ 1:
Arjuna riekol: „Ó, Kṛṣṇa, najprv ma žiadaš, aby som sa zriekol činov, a potom mi zasa odporúčaš činnosť v duchu oddanosti. Prosím Ťa, povedz mi naisto, čo z toho je lepšie?“
TEXT 2:
Jumala Isiksus vastas: Nii tööst loobumine kui ka pühendumuslik töö juhivad vabanemise teele, kuid neist kahest toimimisviisist on pühendunud teenimine parem kui tööst loobumine.
VERŠ 2:
Vznešený riekol: „Zrieknutie sa činnosti i činnosť s oddanosťou vedú k vyslobodeniu. Z týchto dvoch je však oddaná služba lepšia než zrieknutie sa činnosti.
TEXT 3:
See, kes ei põlasta ega ihalda oma tegevuse vilju, elab alati loobumuses. Selline inimene, olles vaba kõikidest kahesustest, oo, kindlakäeline Arjuna, lõikab raskusteta läbi kõik materiaalsed köidikud ja saavutab täieliku vabanemise.
VERŠ 3:
Človek, ktorý netúži po výsledkoch svojich činov a ani k nim nechová nenávisť, si naozaj odrieka. Taký človek, zbavený všetkých dualít, sa ľahko vymaní z hmotného otroctva a je celkom oslobodený, ó, bojovník mocných paží.
TEXT 4:
Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma- joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāṅkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.
VERŠ 4:
Iba nevedomí tvrdia, že oddaná služba (karma-yoga) sa odlišuje od analytického štúdia hmotného sveta (sāṅkhye). No naozaj učení hovoria, že správnym nasledovaním jednej z týchto ciest sa dosiahne výsledok oboch.
TEXT 5:
See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.
VERŠ 5:
Vpravde vidí ten, kto vie, že stav dosiahnutý analytickým štúdiom možno dosiahnuť aj oddanou službou a že analytické štúdium a oddaná služba sú na rovnakej úrovni.
TEXT 6:
Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine, enese Jumala pühendunud teenimisse rakendamiseta, ei tee inimest õnnelikuks. Kuid pühendunud teenimist praktiseeriv, mõtlev inimene võib viivitamatult jõuda Kõigekõrgemani.
VERŠ 6:
Samotné zrieknutie sa všetkých činností bez oddanej služby Pánovi nemôže nikoho urobiť šťastným. No múdry človek zamestnaný v oddanej službe môže okamžite dosiahnuť Najvyššieho.
TEXT 7:
Pühendunult töötav puhas hing, kes kontrollib oma mõistust ja meeli, on kallis kõigile ning kõik on kallid temale. Ehkki ta töötab pidevalt, ei satu selline inimene kunagi oma töö köidikuisse.
VERŠ 7:
Človek konajúci s čistou oddanosťou, ktorý je dokonalou dušou a ktorý ovláda myseľ a zmysly, je milý všetkým a všetci sú milí jemu. Hoci je vždy činný, nikdy sa nezapletie do následkov svojich činov.
TEXTS 8-9:
Jumaliku teadvuseni jõudnud inimene teab oma südames alati, et ta ei tee tegelikult midagi, ehkki ta näeb, kuuleb, puudutab, tunneb lõhnu, sööb, liigub, magab ja hingab, sest kõneldes, end tühjendades, end täites või silmi sulgedes või avades teab ta, et vaid materiaalsed meeled on seotud oma objektidega ning et tema on neist kõigist tegelikult lahus seisev.
VERŠE 8-9:
Človek s božským vedomím vždy dobre vie, že vlastne nič nerobí, aj napriek tomu, že sa pozerá, počúva, hmatá, čuchá, je, pohybuje sa, spí, dýcha, hovorí, vylučuje, prijíma a otvára alebo zatvára oči. Uvedomuje si pritom, že sú to len hmotné zmysly, ktoré sa zaoberajú zmyslovými predmetmi, a že on je nad ne povznesený.
TEXT 10:
Nii nagu vesi ei tee märjaks lootoselehte, ei mõjuta patuste tegude järelmõjud inimest, kes täidab oma kohustusi neisse kiindumata, loovutades kõik töö tulemused Kõigekõrgemale Jumalale.
VERŠ 10:
Kto si koná svoju povinnosť bez lipnutia a plody svojej práce prenecháva Najvyššiemu Pánovi, toho sa nedotkne hriech, tak, ako sa voda nedotkne lotosového listu.
TEXT 11:
Kiindumustest lahti öelnud joogid kasutavad oma keha, mõistust, arukust ja isegi meeli üksnes puhastumise eesmärgil.
VERŠ 11:
Yogīni, ktorí zanechali všetkej pripútanosti, konajú svoje činy telom, mysľou, inteligenciou a zmyslami len preto, aby očistili svoje „ja“.
TEXT 12:
Kõigutamatult pühendunud hing saavutab täieliku rahu, sest ta ohverdab oma kõikide tegevuste tulemused Mulle, samal ajal kui inimene, kes ei viibi sellises teadvuses ning kes tahab ise ahnelt oma töö vilju nautida, satub oma tegevuse järelmõjude köidikuisse.
VERŠ 12:
Duša pevne zakotvená v oddanosti dosiahne trvalý mier, lebo Mi obetuje plody svojich činov, zatiaľ čo človek, ktorý nie je spojený s Božstvom a lipne na plodoch svojich činov, je pripútaný.
TEXT 13:
Kui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude põhjustajaks.
VERŠ 13:
Vtelená bytosť, ktorá ovláda svoju povahu a v mysli sa vzdáva všetkých činov, šťastne prebýva v meste s deviatimi bránami (v hmotnom tele), nič nekoná a ani k činom nepobáda.
TEXT 14:
Kehastunud vaim, kes on oma keha linna valitseja, ei tegutse, ei sunni kedagi tegutsema ega loo tegevuste vilju. Kõike seda teevad materiaalse looduse guṇad.
VERŠ 14:
Vtelená duša ovládajúca telo nevytvára činy ani ich plody a ani k činom nikoho nepobáda. To všetko spôsobujú tri kvality hmotnej prírody.
TEXT 15:
Kõigekõrgem Jumal ei võta kanda kellegi patuseid ega jumalakartlikke tegusid. Kehastunud elusolendid on aga ometigi segadusse aetud teadmatusest, mis nende tegelikke teadmisi katab.
VERŠ 15:
Ani Najvyšší Pán sa nezúčastňuje zbožných či hriešnych činov, nech ich vykonal hocikto. Vtelené bytosti sú však zmätené nevedomosťou, ktorá zakrýva ich pravé poznanie.
TEXT 16:
Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul, ilmneb talle kõik teadmiste valguses.
VERŠ 16:
Keď je však človek osvietený poznaním, ktoré rozptýlilo nevedomosť, potom toto poznanie odhalí všetko tak, ako je za bieleho dňa všetko ožiarené slnkom.
TEXT 17:
Kui inimene on kinnitanud oma arukuse, mõistuse ja usu Kõigekõrgemale ning andnud end täielikult Tema kaitse alla, siis puhastub ta täiuslike teadmiste abil kõikidest kahtlustest ning liigub vabanemise teel otseteed edasi.
VERŠ 17:
Tí, ktorých myseľ, viera a inteligencia sú uprené na Najvyššieho a ktorí hľadajú u Neho útočisko, sa dokonalým poznaním celkom očistia od všetkých pochybností, a takto kráčajú cestou oslobodenia.
TEXT 18:
Alandlikud targad, kes omavad tõelisi teadmisi, vaatavad võrdse pilguga nii õpetatud ja vagurat brāhmaṇat, lehma, elevanti, koera kui ka koerasööjat [tsiviliseerimatut inimest].
VERŠ 18:
Vďaka správnemu poznaniu vidia múdri v učenom a pokornom brāhmaṇovi, v krave, v slonovi, v psovi a v pojedačovi psov jedno a to isté.
TEXT 19:
Need, kelle mõistus on saavutanud tasakaalu ja kes näevad kõiki võrdsetena, on alistanud sünni ja surma tingimused. Nad on eksimatud nagu Brahman ning seega asetsevad nad juba Brahmanis.
VERŠ 19:
Tí, ktorých myseľ zotrváva v rovnováhe a v harmónii, prekonali už zrodenie a smrť. Sú bezchybní ako Brahman, a preto už zotrvávajú v Brahmane.
TEXT 20:
Inimene, kes ei rõõmusta, kogedes midagi meeldivat, ega kurvasta, kogedes midagi ebameeldivat, kes on kindlameelne ja häirimatu ning tunneb teadust Jumalast, viibib juba transtsendentaalses maailmas.
VERŠ 20:
Človek, ktorý sa neraduje, keď dosiahne niečo príjemné, a ani ho nerozruší, keď ho zastihne niečo nepríjemné, ktorý má neochvejnú inteligenciu, nie je pomýlený a pozná vedu o Bohu, už zotrváva v transcendencii.
TEXT 21:
Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.
VERŠ 21:
Takýto oslobodený človek sa vo svojom vnútri teší z ustavičnej radosti, lebo ho nepriťahujú hmotné zmyslové pôžitky. Takto sa raduje z bezmedznej blaženosti, pretože je sústredený na Najvyššieho.
TEXT 22:
Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks. Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas inimene neist rõõmu ei tunne.
VERŠ 22:
Pôžitky zrodené zo styku so zmyslovými predmetmi sú zdrojom strastí. Majú počiatok i koniec, ó, syn Kuntī, a múdry v nich nenachádza potešenie.
TEXT 23:
Kui enne praegusest kehast lahkumist suudab inimene õppida taluma materiaalsete meelte soove ning kontrollima iha ja viha jõudu, siis on ta õiges seisundis ning elab juba selleski maailmas õnnelikult.
VERŠ 23:
Kto dokáže čeliť popudom hmotných zmyslov a odolávať náporom túžob a hnevu, skôr, než opustí telo, je v tomto svete správne umiestnený a šťastný.
TEXT 24:
See, kes kogeb õnne eneses, kes on aktiivne ja rõõmustab sisemuses ning kelle eesmärk on sissepoole suunatud, on tegelikult täiuslik müstik. Kuna ta on täielikult teadvustanud Kõigekõrgemat, asub ta vabanemise tasandil ning lõpptulemusena jõuab ta Kõigekõrgemani.
VERŠ 24:
Ten, kto je vo svojom vnútri blažený, kto nachádza vo svojom vnútri potešenie a je upriamený do svojho vnútra, je skutočne dokonalým mystikom. Je sebarealizovanou oslobodenou dušou a nakoniec dosiahne Najvyššieho.
TEXT 25:
Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.
VERŠ 25:
Vyslobodenie na úrovni Najvyššieho dosiahnu tí, ktorí sú mimo duality prameniacej z pochybností, ktorí sú zbavení hriechu, vždy konajú pre blaho všetkých bytostí a ktorých myseľ je obrátená dovnútra.
TEXT 26:
Need, kes on vihast ja kõikidest materiaalsetest ihadest vabad, kes on jõudnud eneseteadvustamiseni, kes omavad kontrolli enese üle ning kes pidevalt püüdlevad täiuslikkuse poole, jõuavad kindlasti vabanemiseni Kõigekõrgema täieliku teadvustamise läbi kõige lähemas tulevikus.
VERŠ 26:
Vyslobodenie na úrovni Najvyššieho majú na dosah tí, ktorí sa zbavili všetkých hmotných túžob a hnevu, ktorí spoznali svoje „ja“, dokážu sa ovládať a neustále sa snažia dosiahnuť dokonalosť.
TEXTS 27-28:
Loobudes kokkupuutest kõikide väliste meelte ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust, meeli ja arukust, saab vabanemisele püüdlev transtsendentalist vabaks ihast, hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab kindlasti vabanemise.
VERŠE 27-28:
Keď sa transcendentalista, túžiaci po vyslobodení, odpúta od vonkajších zmyslových predmetov, keď uprie pohľad medzi obočie, zastaví prúdenie vdychov a výdychov v nosných dierkach a ovládne tak zmysly, myseľ a inteligenciu, zbaví sa túžob, strachu a hnevu. Kto sa vždy nachádza v tomto stave, je zaiste vyslobodený.
TEXT 29:
Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija, vabaneb materiaalsetest kannatustest.
VERŠ 29:
Múdry človek, ktorý si Ma plne uvedomuje a vie, že Ja som konečným príjemcom všetkých obetí a pokánia, Najvyšším Pánom všetkých planét a polobohov a priateľom všetkých bytostí, sa oslobodí od hmotných strastí a dosiahne mier.“