Skip to main content

VIIES PEATÜKK

PENKTAS SKYRIUS

Karma-jooga — tegevus Kṛṣṇa teadvuses

Karma-yoga – veikla įsisąmoninus Kṛṣṇą

TEXT 1:
Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?
TEXT 1:
Arjuna tarė: O Kṛṣṇa, pirma Tu liepi man atsižadėti veiklos, o vėliau patari pasiaukojus veikti. Būki maloningas ir dabar aiškiai man pasakyk, kuris šių dviejų kelių geresnis?
TEXT 2:
Jumala Isiksus vastas: Nii tööst loobumine kui ka pühendumuslik töö juhivad vabanemise teele, kuid neist kahest toimimisviisist on pühendunud teenimine parem kui tööst loobumine.
TEXT 2:
Dievo Asmuo atsakė: Ir veiklos atsižadėjimas, ir veikla su pasiaukojimu padeda išsivaduoti. Vis dėlto geriau dirbti pasiaukojant Viešpačiui, negu atsižadėti darbo.
TEXT 3:
See, kes ei põlasta ega ihalda oma tegevuse vilju, elab alati loobumuses. Selline inimene, olles vaba kõikidest kahesustest, oo, kindlakäeline Arjuna, lõikab raskusteta läbi kõik materiaalsed köidikud ja saavutab täieliku vabanemise.
TEXT 3:
Kas nei trokšta savo veiklos vaisių, nei jais bjaurisi, tas visada atsižadėjęs. Toks žmogus, išvengęs visų priešybių, lengvai sutrauko materijos pančius ir visiškai išsivaduoja, o tvirtaranki Arjuna.
TEXT 4:
Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma- joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāṅkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.
TEXT 4:
Tik neišmanėliai kalba, kad pasiaukojimo tarnystė [karma-yoga] skiriasi nuo analitinio materialaus pasaulio tyrinėjimo [sāṅkhyos]. Tikrai išmintingi sako, kad tas, kuris ryžtingai stoja į vieną iš tų kelių, pasiekia abiejų rezultatus.
TEXT 5:
See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.
TEXT 5:
Kas žino, kad analitinio tyrinėjimo priemonėmis pasiektą padėtį galima laimėti ir pasiaukojimo tarnyste, ir todėl supranta, kad analitinis tyrinėjimas ir pasiaukojimo tarnystė yra to paties lygio, tas mato dalykus tokius, kokie jie yra.
TEXT 6:
Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine, enese Jumala pühendunud teenimisse rakendamiseta, ei tee inimest õnnelikuks. Kuid pühendunud teenimist praktiseeriv, mõtlev inimene võib viivitamatult jõuda Kõigekõrgemani.
TEXT 6:
Jei žmogus su pasiaukojimu netarnauja Viešpačiui, jis netaps laimingas vien atsižadėdamas veiklos. Tuo tarpu išmintingasis, atsidėjęs pasiaukojimo tarnystei, netrukus pasiekia Aukščiausiąjį.
TEXT 7:
Pühendunult töötav puhas hing, kes kontrollib oma mõistust ja meeli, on kallis kõigile ning kõik on kallid temale. Ehkki ta töötab pidevalt, ei satu selline inimene kunagi oma töö köidikuisse.
TEXT 7:
Kas dirba su pasiaukojimu, kieno sąmonė tyra ir kas valdo protą bei jusles, tas brangus visiems, ir visi jam brangūs. Nors jis nuolatos veikia, toks žmogus niekados nesusipančioja.
TEXTS 8-9:
Jumaliku teadvuseni jõudnud inimene teab oma südames alati, et ta ei tee tegelikult midagi, ehkki ta näeb, kuuleb, puudutab, tunneb lõhnu, sööb, liigub, magab ja hingab, sest kõneldes, end tühjendades, end täites või silmi sulgedes või avades teab ta, et vaid materiaalsed meeled on seotud oma objektidega ning et tema on neist kõigist tegelikult lahus seisev.
TEXTS 8-9:
Dieviškos sąmonės žmogus, nors jis mato, girdi, liečia, uodžia, valgo, juda, miega ir kvėpuoja, visada vidujai supranta, kad iš tiesų ničnieko neveikia, nes kalbėdamas, tuštindamasis ar pasisotindamas, atsimerkdamas ar užsimerkdamas, jis žino, kad tai tik materialios juslės sąveikauja su savo objektais, o pats jis yra nuošalyje.
TEXT 10:
Nii nagu vesi ei tee märjaks lootoselehte, ei mõjuta patuste tegude järelmõjud inimest, kes täidab oma kohustusi neisse kiindumata, loovutades kõik töö tulemused Kõigekõrgemale Jumalale.
TEXT 10:
Kas be prisirišimo atlieka savo pareigą, rezultatus paskirdamas Aukščiausiajam Viešpačiui, tas nesusitepa nuodėme. Jis kaip lotoso lapas, kurio nepermerkia vanduo.
TEXT 11:
Kiindumustest lahti öelnud joogid kasutavad oma keha, mõistust, arukust ja isegi meeli üksnes puhastumise eesmärgil.
TEXT 11:
Yogai, atmetę prisirišimus, veikia kūnu, protu, intelektu ir net juslėmis vien tam, kad apsivalytų.
TEXT 12:
Kõigutamatult pühendunud hing saavutab täieliku rahu, sest ta ohverdab oma kõikide tegevuste tulemused Mulle, samal ajal kui inimene, kes ei viibi sellises teadvuses ning kes tahab ise ahnelt oma töö vilju nautida, satub oma tegevuse järelmõjude köidikuisse.
TEXT 12:
Ištikima ir pasiaukojusi siela pasiekia nesudrumsčiamą ramybę, nes aukoja Man visus savo veiklos vaisius. Tuo tarpu žmogus, nesusijungęs su Dievu ir godžiai siekiantis savo darbo vaisių, susipainioja.
TEXT 13:
Kui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude põhjustajaks.
TEXT 13:
Kai įkūnyta gyvoji būtybė suvaldo savąją prigimtį ir mintimis atsižada veiklos, ji laiminga gyvena devynerių vartų mieste [materialiame kūne] ir nei pati veikia, nei priverčia veikti kitus.
TEXT 14:
Kehastunud vaim, kes on oma keha linna valitseja, ei tegutse, ei sunni kedagi tegutsema ega loo tegevuste vilju. Kõike seda teevad materiaalse looduse guṇad.
TEXT 14:
Įkūnyta dvasia – miesto, kuris vadinasi kūnas, valdovė – nei pati veikia, nei skatina veikti žmones, nei sukuria veiklos vaisius. Visą tai atlieka materialios gamtos guṇos.
TEXT 15:
Kõigekõrgem Jumal ei võta kanda kellegi patuseid ega jumalakartlikke tegusid. Kehastunud elusolendid on aga ometigi segadusse aetud teadmatusest, mis nende tegelikke teadmisi katab.
TEXT 15:
Aukščiausiasis Viešpats neatsako nei už nuodėmingus, nei už doringus gyvųjų būtybių poelgius. Vis dėlto kūne įkalintas būtybes klaidina neišmanymas, kuris užgožia jų tikrąjį žinojimą.
TEXT 16:
Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul, ilmneb talle kõik teadmiste valguses.
TEXT 16:
Tačiau kai žmogų nutvieskia žinojimas, išsklaidantis neišmanymą, jam viskas atsiveria – taip dieną viską apšviečia saulė.
TEXT 17:
Kui inimene on kinnitanud oma arukuse, mõistuse ja usu Kõigekõrgemale ning andnud end täielikult Tema kaitse alla, siis puhastub ta täiuslike teadmiste abil kõikidest kahtlustest ning liigub vabanemise teel otseteed edasi.
TEXT 17:
Kai savo intelektą, protą ir tikėjimą žmogus sutelkia į Aukščiausiąjį ir Jame atranda prieglobstį, visiško žinojimo dėka išnyksta visi jo nuogąstavimai ir jis tiesiausiu keliu eina išsivaduoti.
TEXT 18:
Alandlikud targad, kes omavad tõelisi teadmisi, vaatavad võrdse pilguga nii õpetatud ja vagurat brāhmaṇat, lehma, elevanti, koera kui ka koerasööjat [tsiviliseerimatut inimest].
TEXT 18:
Nuolankūs išminčiai tikro žinojimo dėka vienodai žvelgia į mokytą romų brahmaną, į karvę, dramblį, šunį bei šunėdą [neliečiamąjį].
TEXT 19:
Need, kelle mõistus on saavutanud tasakaalu ja kes näevad kõiki võrdsetena, on alistanud sünni ja surma tingimused. Nad on eksimatud nagu Brahman ning seega asetsevad nad juba Brahmanis.
TEXT 19:
Tie, kurių protas įgavo vienodumą ir pusiausvyrą, jau įveikė gimimą ir mirtį. Jie, kaip ir Brahmanas, neturi trūkumų, todėl jau yra Jame.
TEXT 20:
Inimene, kes ei rõõmusta, kogedes midagi meeldivat, ega kurvasta, kogedes midagi ebameeldivat, kes on kindlameelne ja häirimatu ning tunneb teadust Jumalast, viibib juba transtsendentaalses maailmas.
TEXT 20:
Kas nedžiūgauja, kai atsitinka kas nors malonaus, ir nesielvartauja patyręs nemalonumus, kieno intelektas nukreiptas į savąjį „aš“, kas neklysta ir pažino mokslą apie Dievą – tas jau pasiekė transcendenciją.
TEXT 21:
Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.
TEXT 21:
Išvaduoto žmogaus nevilioja materialūs jusliniai malonumai. Jis visada yra apimtas transo, semdamasis džiaugsmo vidujai. Taip save pažinusi asmenybė patiria beribę laimę, nes ji susitelkusi į Aukščiausiąjį.
TEXT 22:
Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks. Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas inimene neist rõõmu ei tunne.
TEXT 22:
Išmintingas žmogus apeina kančių židinius, kurie atsiveria susilietus su materialiom juslėm. O Kuntī sūnau, šie malonumai turi ir pradžią, ir pabaigą, todėl išminčius juose neieško džiaugsmo.
TEXT 23:
Kui enne praegusest kehast lahkumist suudab inimene õppida taluma materiaalsete meelte soove ning kontrollima iha ja viha jõudu, siis on ta õiges seisundis ning elab juba selleski maailmas õnnelikult.
TEXT 23:
Jeigu dar būdamas šiame kūne žmogus sugeba iškęsti materialių juslių poreikius ir pažaboti savo troškimų bei pykčio jėgą, jis gyvena teisingai ir jau šiame pasaulyje yra laimingas.
TEXT 24:
See, kes kogeb õnne eneses, kes on aktiivne ja rõõmustab sisemuses ning kelle eesmärk on sissepoole suunatud, on tegelikult täiuslik müstik. Kuna ta on täielikult teadvustanud Kõigekõrgemat, asub ta vabanemise tasandil ning lõpptulemusena jõuab ta Kõigekõrgemani.
TEXT 24:
Kas laimingas vidujai, kas veiklus ir semiasi džiaugsmo savyje ir kas žvelgia savo vidun, tas išties tobulas mistikas. Jis išsivaduoja patirdamas Aukščiausiajį ir galiausiai Jį pasiekia.
TEXT 25:
Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.
TEXT 25:
Tie, kurie pakilo virš priešybių, kurias gimdo dvejonės, kurių protas atgręžtas vidun, kurie visada triūsia visų gyvųjų būtybių labui ir yra be nuodėmės, išsivaduoja patirdami Aukščiausiąjį.
TEXT 26:
Need, kes on vihast ja kõikidest materiaalsetest ihadest vabad, kes on jõudnud eneseteadvustamiseni, kes omavad kontrolli enese üle ning kes pidevalt püüdlevad täiuslikkuse poole, jõuavad kindlasti vabanemiseni Kõigekõrgema täieliku teadvustamise läbi kõige lähemas tulevikus.
TEXT 26:
Kas neturi pykčio ir įveikė visus materialius troškimus, kas suvokė ir sudrausmino save, kas nuolat siekia tobulumo, tas netrukus išsivaduos, patirdamas Aukščiausiąjį.
TEXTS 27-28:
Loobudes kokkupuutest kõikide väliste meelte ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust, meeli ja arukust, saab vabanemisele püüdlev transtsendentalist vabaks ihast, hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab kindlasti vabanemise.
TEXTS 27-28:
Išsivaduoti siekiąs transcendentalistas atsiriboja nuo išorinių juslių objektų, žvilgsnį sukaupia tarp antakių, šnervėse sulaiko įkvėpimą ir iškvėpimą. Taip valdydamas protą, jusles ir intelektą, jis atsikrato troškimų, baimės ir pykčio. Kas visada yra tokio būvio, tas neabejotinai išsivadavęs.
TEXT 29:
Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija, vabaneb materiaalsetest kannatustest.
TEXT 29:
Kas visiškai įsisąmonino Mane, žinodamas, kad Man skirti visų aukų ir askezių rezultatai, kad Aš esu visų planetų bei pusdievių Aukščiausiasis Viešpats ir visų gyvųjų esybių draugas, linkintis joms gera, to nebekankina materialios negandos.