VIIES PEATÜKK
CINQUIÈME CHAPITRE
Karma-jooga — tegevus Kṛṣṇa teadvuses
L’action dans la conscience de Kṛṣṇa
- TEXT 1:
- Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?
- TEXT 1:
- Arjuna dit: Ô Kṛṣṇa, bien que Tu m’aies tout d’abord conseillé de renoncer aux actes, Tu m’as par la suite recommandé d’agir avec dévotion. Je T’en prie, indique-moi de façon définitive quelle est la meilleure voie.
- TEXT 2:
- Jumala Isiksus vastas: Nii tööst loobumine kui ka pühendumuslik töö juhivad vabanemise teele, kuid neist kahest toimimisviisist on pühendunud teenimine parem kui tööst loobumine.
- TEXT 2:
- Dieu, la Personne Suprême, répond: Bien que le renoncement aux actes et l’acte dévotionnel conduisent l’un et l’autre à la libération, le service de dévotion prévaut.
- TEXT 3:
- See, kes ei põlasta ega ihalda oma tegevuse vilju, elab alati loobumuses. Selline inimene, olles vaba kõikidest kahesustest, oo, kindlakäeline Arjuna, lõikab raskusteta läbi kõik materiaalsed köidikud ja saavutab täieliku vabanemise.
- TEXT 3:
- Ô Arjuna aux bras puissants, celui qui n’a pour les fruits de ses actes ni répulsion, ni convoitise est dit toujours renoncé. Comme il n’est plus sujet à la dualité, il se soustrait aisément à l’enchaînement matériel et atteint la libération totale.
- TEXT 4:
- Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma- joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāṅkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.
- TEXT 4:
- Seul l’ignorant prétend que le service de dévotion [le karma-yoga] diffère de l’étude analytique du monde matériel [le sāṅkhya]. Les vrais érudits, eux, affirment que si l’on suit parfaitement l’une de ces voies, on obtient le résultat des deux.
- TEXT 5:
- See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.
- TEXT 5:
- Celui qui sait que l’étude analytique et le service de dévotion permettent d’atteindre le même but et se situent, par conséquent, au même niveau, possède une juste compréhension des choses.
- TEXT 6:
- Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine, enese Jumala pühendunud teenimisse rakendamiseta, ei tee inimest õnnelikuks. Kuid pühendunud teenimist praktiseeriv, mõtlev inimene võib viivitamatult jõuda Kõigekõrgemani.
- TEXT 6:
- Qui renonce simplement à l’action mais ne sert pas le Seigneur avec amour et dévotion ne saurait trouver le bonheur, ô Arjuna. Au contraire, l’homme réfléchi qui pratique le service de dévotion atteint rapidement l’Absolu.
- TEXT 7:
- Pühendunult töötav puhas hing, kes kontrollib oma mõistust ja meeli, on kallis kõigile ning kõik on kallid temale. Ehkki ta töötab pidevalt, ei satu selline inimene kunagi oma töö köidikuisse.
- TEXT 7:
- Celui qui est une âme pure, qui œuvre avec dévotion et maîtrise ses sens et son mental, aime tout le monde et est aimé de tous. Bien que toujours actif, jamais ses actes ne le lient.
- TEXTS 8-9:
- Jumaliku teadvuseni jõudnud inimene teab oma südames alati, et ta ei tee tegelikult midagi, ehkki ta näeb, kuuleb, puudutab, tunneb lõhnu, sööb, liigub, magab ja hingab, sest kõneldes, end tühjendades, end täites või silmi sulgedes või avades teab ta, et vaid materiaalsed meeled on seotud oma objektidega ning et tema on neist kõigist tegelikult lahus seisev.
- TEXTS 8-9:
- Bien qu’il voie, entende, touche et sente, qu’il mange, bouge, dorme et respire, l’homme dont la conscience est divine sait qu’en réalité il n’est pas l’auteur de ses actes. Il sait que lorsqu’il parle, évacue, prend, ouvre ou ferme les yeux, seuls les sens matériels et leurs objets sont impliqués, et que lui-même les transcende.
- TEXT 10:
- Nii nagu vesi ei tee märjaks lootoselehte, ei mõjuta patuste tegude järelmõjud inimest, kes täidab oma kohustusi neisse kiindumata, loovutades kõik töö tulemused Kõigekõrgemale Jumalale.
- TEXT 10:
- Tout comme l’eau n’effleure pas la feuille du lotus, le péché n’affecte pas celui qui s’acquitte de son devoir sans attachement et en remet les fruits au Seigneur Suprême.
- TEXT 12:
- Kõigutamatult pühendunud hing saavutab täieliku rahu, sest ta ohverdab oma kõikide tegevuste tulemused Mulle, samal ajal kui inimene, kes ei viibi sellises teadvuses ning kes tahab ise ahnelt oma töö vilju nautida, satub oma tegevuse järelmõjude köidikuisse.
- TEXT 12:
- Contrairement à l’être qui n’est pas uni au Divin, qui convoite les fruits de son labeur et s’enchaîne, l’âme résolument dévouée goûte une paix sans mélange car elle M’offre les résultats de tous ses actes.
- TEXT 13:
- Kui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude põhjustajaks.
- TEXT 13:
- Quand l’âme incarnée domine sa nature et, par la pensée, renonce à toute action, elle vit en paix dans la cité aux neuf portes [le corps]. Elle n’agit pas ni n’est cause d’aucun acte.
- TEXT 14:
- Kehastunud vaim, kes on oma keha linna valitseja, ei tegutse, ei sunni kedagi tegutsema ega loo tegevuste vilju. Kõike seda teevad materiaalse looduse guṇad.
- TEXT 14:
- L’être incarné, maître de la cité du corps, ne génère ni l’acte, ni les résultats de l’acte, et ne provoque aucune action chez autrui. Tout est l’œuvre des trois modes d’influence de la nature matérielle.
- TEXT 15:
- Kõigekõrgem Jumal ei võta kanda kellegi patuseid ega jumalakartlikke tegusid. Kehastunud elusolendid on aga ometigi segadusse aetud teadmatusest, mis nende tegelikke teadmisi katab.
- TEXT 15:
- De même, le Seigneur Suprême n’est jamais responsable des actes vertueux ou coupables de l’être incarné. Si ce dernier s’égare, c’est parce que l’ignorance voile sa véritable connaissance.
- TEXT 16:
- Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul, ilmneb talle kõik teadmiste valguses.
- TEXT 16:
- Toutefois, quand ce savoir qui dissipe les ténèbres de l’ignorance illumine l’être, tout lui est révélé, à la manière du soleil qui illumine toute chose lorsque vient le jour.
- TEXT 17:
- Kui inimene on kinnitanud oma arukuse, mõistuse ja usu Kõigekõrgemale ning andnud end täielikult Tema kaitse alla, siis puhastub ta täiuslike teadmiste abil kõikidest kahtlustest ning liigub vabanemise teel otseteed edasi.
- TEXT 17:
- Celui dont l’intelligence, le mental et la foi reposent en l’Absolu, son seul refuge, se libère, par la connaissance, de tout concept erroné. Il se dirige tout droit vers la libération.
- TEXT 18:
- Alandlikud targad, kes omavad tõelisi teadmisi, vaatavad võrdse pilguga nii õpetatud ja vagurat brāhmaṇat, lehma, elevanti, koera kui ka koerasööjat [tsiviliseerimatut inimest].
- TEXT 18:
- L’humble sage qu’éclaire le vrai savoir voit d’un œil égal le brāhmaṇa érudit et bienveillant, la vache, l’éléphant, le chien et le mangeur de chien.
- TEXT 19:
- Need, kelle mõistus on saavutanud tasakaalu ja kes näevad kõiki võrdsetena, on alistanud sünni ja surma tingimused. Nad on eksimatud nagu Brahman ning seega asetsevad nad juba Brahmanis.
- TEXT 19:
- L’être dont le mental demeure constant a d’ores et déjà vaincu la naissance et la mort. Il s’est fixé dans le Brahman et, comme Lui, est dénué d’imperfection.
- TEXT 20:
- Inimene, kes ei rõõmusta, kogedes midagi meeldivat, ega kurvasta, kogedes midagi ebameeldivat, kes on kindlameelne ja häirimatu ning tunneb teadust Jumalast, viibib juba transtsendentaalses maailmas.
- TEXT 20:
- L’homme dont l’intelligence est fixée sur le soi, qui ne connaît pas l’égarement, qui n’exulte pas dans le bonheur et ne se lamente pas dans le malheur, qui possède la science de Dieu, a déjà atteint la transcendance.
- TEXT 21:
- Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.
- TEXT 21:
- L’être libéré n’est pas soumis à l’attrait des plaisirs matériels car il trouve la béatitude en lui-même dans l’extase méditative. En se concentrant ainsi sur le Suprême, il goûte une félicité incommensurable.
- TEXT 22:
- Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks. Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas inimene neist rõõmu ei tunne.
- TEXT 22:
- L’homme intelligent ne s’adonne jamais aux plaisirs que procure le contact des sens avec les objets des sens. Il ne s’y complaît point, ô fils de Kuntī, car s’ils ont un début, ils ont également une fin et sont porteurs de souffrance.
- TEXT 23:
- Kui enne praegusest kehast lahkumist suudab inimene õppida taluma materiaalsete meelte soove ning kontrollima iha ja viha jõudu, siis on ta õiges seisundis ning elab juba selleski maailmas õnnelikult.
- TEXT 23:
- Celui qui, avant de quitter son corps, parvient à tolérer les impulsions des sens et à juguler la force de la concupiscence et de la colère, est bien situé. Il est heureux en ce monde.
- TEXT 24:
- See, kes kogeb õnne eneses, kes on aktiivne ja rõõmustab sisemuses ning kelle eesmärk on sissepoole suunatud, on tegelikult täiuslik müstik. Kuna ta on täielikult teadvustanud Kõigekõrgemat, asub ta vabanemise tasandil ning lõpptulemusena jõuab ta Kõigekõrgemani.
- TEXT 24:
- Celui dont l’activité, le bonheur et l’objectif sont purement intérieurs est un parfait yogī. Il est libéré dans l’Absolu et, à la fin, atteindra l’Absolu.
- TEXT 25:
- Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.
- TEXT 25:
- Qui se trouve au-delà des dualités nées du doute, qui est affranchi du péché et travaille au bien de tous les êtres, qui oriente ses pensées vers l’intérieur, atteint la libération par la réalisation de l’Absolu.
- TEXT 26:
- Need, kes on vihast ja kõikidest materiaalsetest ihadest vabad, kes on jõudnud eneseteadvustamiseni, kes omavad kontrolli enese üle ning kes pidevalt püüdlevad täiuslikkuse poole, jõuavad kindlasti vabanemiseni Kõigekõrgema täieliku teadvustamise läbi kõige lähemas tulevikus.
- TEXT 26:
- La libération dans l’Absolu est très proche pour l’être ayant réalisé son identité spirituelle, et qui, maître de lui, libre de la colère et du désir matériel, s’efforce toujours d’atteindre la perfection.
- TEXTS 27-28:
- Loobudes kokkupuutest kõikide väliste meelte ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust, meeli ja arukust, saab vabanemisele püüdlev transtsendentalist vabaks ihast, hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab kindlasti vabanemise.
- TEXTS 27-28:
- Fermé aux objets des sens, fixant son regard entre les sourcils et immobilisant dans ses narines les airs ascendant et descendant, le spiritualiste en quête de la libération qui a ainsi maîtrisé les sens, le mental et l’intelligence s’affranchit du désir, de la colère et de la peur. Qui demeure en cet état est certes libéré.
- TEXT 29:
- Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija, vabaneb materiaalsetest kannatustest.
- TEXT 29:
- Parce qu’il Me sait le bénéficiaire ultime de tous les sacrifices et de toutes les austérités, le Souverain Suprême de toutes les planètes et de tous les devas, l’ami et bienfaiteur de tous les êtres, l’être pleinement conscient de Ma personne échappe aux souffrances matérielles et connaît dès lors la paix.