Skip to main content

TEXT 7

TEXT 7

Tekst

Text

yoga-yukto viśuddhātmā
vijitātmā jitendriyaḥ
sarva-bhūtātma-bhūtātmā
kurvann api na lipyate
yoga-yukto viśuddhātmā
vijitātmā jitendriyaḥ
sarva-bhūtātma-bhūtātmā
kurvann api na lipyate

Synonyms

Synonyms

yoga-yuktaḥ — hõivatud pühendunud teenimisega; viśuddha-ātmā — puhastunud hing; vijita-ātmā — enda üle kontrolli saavutanud; jita-indriyaḥ — olles alistanud oma meeled; sarva-bhūta — kõikidele elusolenditele; ātma- bhūta-ātmā — kaastundlik; kurvan api — ehkki tööga hõivatud; na — mitte kunagi; lipyate — satub köidikuisse.

yoga-yuktaḥ — engaged in devotional service; viśuddha-ātmā — a purified soul; vijita-ātmā — self-controlled; jita-indriyaḥ — having conquered the senses; sarva-bhūta — to all living entities; ātma-bhūta-ātmā — compassionate; kurvan api — although engaged in work; na — never; lipyate — is entangled.

Translation

Translation

Pühendunult töötav puhas hing, kes kontrollib oma mõistust ja meeli, on kallis kõigile ning kõik on kallid temale. Ehkki ta töötab pidevalt, ei satu selline inimene kunagi oma töö köidikuisse.

One who works in devotion, who is a pure soul, and who controls his mind and senses is dear to everyone, and everyone is dear to him. Though always working, such a man is never entangled.

Purport

Purport

See, kes on Kṛṣṇa teadvuse arendamise läbi vabanemise teel, on väga kallis igale elusolendile ning iga elusolend on väga kallis temale. Selle põhjuseks on Kṛṣṇa teadvus. Selline inimene ei näe ühtegi elusolendit Kṛṣṇast lahus seisvana, samamoodi nagu me ei pea puu lehti ja oksi puust endast sõltumatult eksisteerivaiks. Ta teab täpselt, et puu juurele vett valades toidab ta ka puu lehti ja oksi, samamoodi nagu magu toites levib energia kõikjale kehas. Kuna Kṛṣṇa teadvuses töötav inimene teenib kõiki, on ta kõigile väga kallis. Ning kuna ta töö kõiki rahuldab, on tema teadvus puhas. Puhta teadvusega on ta aga võimeline oma mõistust täielikult kontrollima ning oma mõistust kontrollides, kontrollib ta ka oma meeli. Kuna tema mõistus on alati keskendunud Kṛṣṇale, ei saa see kunagi Kṛṣṇalt kõrvale kalduda. Samuti ei rakenda ta oma meeli muul otstarbel kui Jumala teenimiseks. Talle ei meeldi kuulata midagi, mis ei räägiks Kṛṣṇast; ta ei armasta süüa midagi, mida poleks eelnevalt pakutud Kṛṣṇale; ning ta ei soovi minna kuhugi, kui tema minek pole seotud Kṛṣṇaga. Seega kontrollib ta oma meeli. Meelte üle kontrolli saavutanud inimene ei saa aga kellelegi kurja teha. Võib tekkida küsimus: „Kas siis Arjuna ei teinud lahingus vastaspoolele kurja? Kas ta ei viibinudki siis Kṛṣṇa teadvuses?" Arjuna põhjustas vastastele kannatusi aga ainult pealtnäha (nagu seda selgitati juba teises peatükis), sest kõik lahinguväljale kogunenud isiksused jätkasid individuaalselt eksisteerimist, kuna hinge pole võimalik hukata. Seega ei tapetud vaimselt Kurukṣetra lahinguväljal mitte kedagi. Lahingus hukkunud vahetasid vaid oma kehalist kesta, vastavalt Kṛṣṇa korraldustele, kes isiklikult lahinguväljal viibis. Kui Arjuna Kurukṣetra lahinguväljal võitles, siis ei võidelnud ta tegelikult üldse, vaid täitis täies Kṛṣṇa teadvuses Kṛṣṇa korraldusi. Sedasi toimiv inimene ei satu kunagi oma töö järelmõjude köidikuisse.

One who is on the path of liberation by Kṛṣṇa consciousness is very dear to every living being, and every living being is dear to him. This is due to his Kṛṣṇa consciousness. Such a person cannot think of any living being as separate from Kṛṣṇa, just as the leaves and branches of a tree are not separate from the tree. He knows very well that by pouring water on the root of the tree, the water will be distributed to all the leaves and branches, or by supplying food to the stomach, the energy is automatically distributed throughout the body. Because one who works in Kṛṣṇa consciousness is servant to all, he is very dear to everyone. And because everyone is satisfied by his work, he is pure in consciousness. Because he is pure in consciousness, his mind is completely controlled. And because his mind is controlled, his senses are also controlled. Because his mind is always fixed on Kṛṣṇa, there is no chance of his being deviated from Kṛṣṇa. Nor is there a chance that he will engage his senses in matters other than the service of the Lord. He does not like to hear anything except topics relating to Kṛṣṇa; he does not like to eat anything which is not offered to Kṛṣṇa; and he does not wish to go anywhere if Kṛṣṇa is not involved. Therefore, his senses are controlled. A man of controlled senses cannot be offensive to anyone. One may ask, “Why then was Arjuna offensive (in battle) to others? Wasn’t he in Kṛṣṇa consciousness?” Arjuna was only superficially offensive because (as has already been explained in the Second Chapter) all the assembled persons on the battlefield would continue to live individually, as the soul cannot be slain. So, spiritually, no one was killed on the Battlefield of Kurukṣetra. Only their dresses were changed by the order of Kṛṣṇa, who was personally present. Therefore Arjuna, while fighting on the Battlefield of Kurukṣetra, was not really fighting at all; he was simply carrying out the orders of Kṛṣṇa in full Kṛṣṇa consciousness. Such a person is never entangled in the reactions of work.